Teadus ja teadlased, looming ja loojad. Tänapäeva tuntud teadlased: füüsik Stephen Hawking, keeleteadlane Noam Chomsky, astronoom Allan Sandage, molekulaarbioloog James Watson Loomeinimesed: kirjanikud Paulo Goelho, Sofi Oksanen,J.R.R. Tolkien, Eesti arhitekt Vilen Künnapuu,arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, kunstnik Mall Nukke, kirjanik Jaan Kaplinski Teadusesse
AIN PADRIK (Sündinud 27. aprillil 1947) ELUST · Ain Padrik on Eesti arhitekt. · Ta lõpetas aastal 1971 ERKI ehk Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi õhtuse osakonna arhitektuuri erialal. · Ta töötab arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik. · Ta on Eesti Arhitektide Liidu liige. · 2001 sai Valgetähe V klassi teenetemärgi. · Suuremad projektid on tehtud koos Vilen Künnapuga. TIGUTORN HOTELL RADISSON SAS Tallinnas TRIUMPH PLAZA Tallinnas VIRU KESKUS Tallinnas EESTI METODISTI KIRIK BÜROOHOONE Tallinnas ALLIKAD · https://et.wikipedia.org/wiki/Ain_Padrik · http://www.arhliit.ee/koosseis/loomingud/?list=search&f ilterProjects=Ain+padrik&projectType =
äraostetud vangivalvurite smuugeldati lindistused vabadusse ning tänu sellele leidis muusika ka raadios mängimist ning Verba Ab Intra ka märkimist Eesti Ekspressis, kus grupp valiti ka Eesti Ekspressi Tulevikutäheks.Peale selle on Beebilõusta luulet avaldatud Eestis nii ajakirjades Vikerkaar, Looming ja Epifanio kui ka Soomes ajakirjas Ihminem ja mandariinikeelses ajakirjas PePo. Tänu tunnustatud arhitektile Vilen Künnapuule ilmus 2006. aastal Beebilõusta luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere! Häired pimelinna tänavalt" ja aastal 2009 kogumik ,,Resotsialiseerumine". Samal aastal vändati ,,Eesti Lood" sarja tarbeks Beebilõustast ka portreefilm.2011 lõi Beebilõust käed Legendaarne Recordsiga, et välja anda oma debüütplaat "32 Kuupi" Andrus Elbing on kaasaegne luuletaja. Tema luulekogu ,,Siin Beebilõust, tere! Häired
Insenertehnilised põhiained on matemaatiline analüüs, kujutav geomeetria, ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika, energiatõhusus ja sisekliima, ehitusökonoomika, geodeesia. Kes õpetavad? Arhitektuuriõppe läbiviimisse on integreeritud kompetentne akadeemiline personal nii Tallinna Tehnikaülikoolist kui teistest Eesti ja välisülikoolidest. Külalislektoriteks on praktiseerivad tipparhitektid ja spetsialistid. Õppejõud on arhitektid Emil Urbel, Irina Raud, Ignar Fjuk, Rein Murula, Vilen Künnapu, Katrin Etverk, sisearhitekt Mait Summatavet, kunstnikud Anu Juurak, Raoul Kurvitz, Aili Vint, Jaan Elken, kunsti- ja arhitektuuriajaloolased Karin Hallas-Murula, Helli Sisask, insenerid Hendrik Voll, Johannes Pello, Linda Madalik, Ülo Amor, Dago Antov, Valdo Suurkask, sotsioloog Katrin Paadam jt. Õppekeskkond 5-aastases õppes toimub õpe päevases vormis. Magistriõppes toimub õppetöö pealelõunati ja õhtupoole, osade valikainete puhul ka sessiooniti
Edgar Velbri ja August Volbergi kavandatud rahvuslikus stiilis mööblit kui valikut eesti 1970. 1990. aastate disainmööblist (autorid Helle ja Taevo Gans, Ivi Schneider, Malle Agabus, Maile Grünberg, Katrin Kask, Toivo Raidmets, Eero Jürgenson, Tea Tammelaan). Väikesearvulise kunstikogu moodustavad arhitektide Ernst Kühnerti, Karl Burmani, Paul Mielbergi, Edgar Johan Kuusiku, Toomas Reinu ja Avo-Himm Looveeri joonistused ja akvarellid ning Leonhard Lapini, Vilen Künnapu ja Ignar Fjuki arhitektoonid. Käesoleval ajal on arhitektuurimuuseumi põhikogus arvel 10 158 säilikut ehk museaali. Materjal: www.arhitektuurimuuseum.ee Kristel-Liis Voorel 11.K3
Võiduprojekti töö hakkas edasitöötamise käigus aga sarnanema Berliinis 1908. aastal valminud Hebbeli teatriga. Teatrihoone ise aga esindab juugendi rahvusromantilist varianti: klombitud paekivi kasutamine, mis annab fassaadile romantilise ja jõulise ilme. Olen päris tihti käinud Draamateatris etendusi vaatamas, aga pean tunnistama, et olen alati rohkem eelistanud Linnateatri etendusi. Tallinna Metodisti kirik Vilen Künnapu, Ain Padrik, Narva mnt. 51, 2000 Metodisti kirik on kõikidest teistest nähtud hoonetest kõige uudsema stiiliga, väga modernne. Katusel olevad suured klaasipinnad toovad siseruumidesse palju valgust ja silma jäävad kolmnurksed ning viltused tasapinnad. Alguses, kui kirik ehitati, oli see silmale pisut võõras ja
* 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina)
veinipudeleid. Ülikeldri moodustavad lossialused tunnelid, mis juhivad kaugetesse metsadesse. Armas kolleeg Andres Siim unistab ühekorruselisest eramust, kuid kallis sõber, kus siis on Sinu kelder ja pööning? Ees ja taga vist. Kahjuks olen ka mina keldreid ja pööninguid harva kasutanud ning rõõmuga meenub, et Rakvere eramus Õie tänaval on mõlemad olemas. See on üldse üks oneiriline maja, samuti maja Muhus ja Vintide maja Hiiul. REPRO VAIMUSUGULASED: Arhitekt Vilen Künnapu meelest annavad Bachelard'i meeleolu hästi edasi Giorgio de Chirico pildid. Giorgio de Chirico"Mööbel lagendikul", 1927. Mälestused, unistused, rõõmud ja kartused Bachelard'i majad on täis mälestusi, unistusi, rõõme ja kartusi. Kolleeg Gullichsen mäletab oma lapsepõlvest Aalto projekteeritud Villa Maireat. Ta tunneb siiani värske krohvi ja Aalto tugitoolide puidulõhna. Bachelard'i trepid on kui heliredelid. Keldritrepp viib alla, pööningutrepp üles. Maalapsena
Väga hea ning ehedalt säilinud näide postmodernismi huvist traditsiooni, argiste ning isetekkeliste vormide vastu, mis eemaldub modernismi estetiseerivast ning korrastavast lähenemisest keskkonnale. Maja on väga hästi säilinud nii vormis kui viimistluses. Suureks plussiks on see, et maja on algse omaniku valduses. Majaesised mägimännid on kahjuks kasvanud suureks ning veninud vormist välja, varjates ühtlasi vaadet majale. Vilen Künnapu on kirjutanud ,,Venn maja" ja arhitekti kohta poeetiliselt: ,,Ärevalt ja irreaalsena mõjub venna eramu Meriväljal (1983). Tumepunane puidust skulptuur, mis, kui nukker muistne hiigelloom vaatab mööduvat raudteed, kuid raudtee on tühi, rong käib vaid korra nädalas. Ehitis tekitab koos tühja raudteega filosoofilise paari, mida võib vaadelda ühtse sümbolina ... Kaasik on vist eesti arhitektuuris ainus arhitekt, kes valdab täiuslikult inetuse kõiki mehhanisme
toidujärjekorda, et kõik oleks ikka välja oksendatud. Söömasööstud ainult jätkusid ning Anna mõnikord isegi ei ilmunud kokkusaamistele Hukkaga, kuna söömasööst oli pooleli. Pooleli jättis ta ka kooli. Regulaarselt pidude käigus tarbis ta ka amfetamiini. Samuti pettis ta ka Hukkat väga tihti. Nimetas neid õhtuid ,,üheöötretideks". Lõpuks läksid nad lahku. Peale Hukkat kohtub ta Vileniga. Vilen peab lahkuma aastaks ajaks ning Anna lubab talle, et ootab ta ära. Vileni juures meeldis talle kõige rohkem see, et ta ei pärinud/küsinud igasugu küsimusi. Lõpuks sai ka Anna ema Katariina teada, et tema lapsel on buliimia. Kui Katariina sellest oma mehele rääkis, siis too teda ei uskunud. Ütles, et ta sööb ju koguaeg. Raamatu lõpus on Annal endiselt söömishäireid. Anna ütleb, et jõudnud koju. Ta on leidnud oma koha maailmas ning lõpuks oskab armastab
avaldudes nooremate kujuks muusikaalases organiseerimistöös, ning Draamateater; “Estonia” draamatrupp ühendati samalaadseid esitasid Uno arhitektide Loop, Georg (Leonhard Ots, Lapin, Vilen Künnapu, Jüri Okas jt.) vastuhakus peamiselt Tallinna Riikliku tema teeneks Draamateatriga, tuleb millega lugeda Heli Lääts jt. Nn. rahvaliku laulu tuntuimaks PordileMeelakule ja nende toetajaile
olid tihti nende saksa või vene nimede eesti variandid (või ainult kõlalt sarnased), aga ei pruukinud algupäraste nimedega üldse seotud olla. Nii sai nimevahetusel Marthast Urve ja Dimitrist Esko. (Ibid) Väljamõeldud nimede alla mahuvad ka niinimetatud ideoloogianimed, mis levisid eriti Nõukogude Liidu ja natsistliku Saksamaa algusaegadel. Lastele pakuti nimedeks näiteks Artillerist, Barrikada, Kanalizatsija, hiljem ka Kosmodrom, samuti Vilen (lühend V. I. Leninist). Ainsana on nendest püsima jäänud Mira (Eestis Rahu ja Lätis Miernese). Kolmandas Riigis nägi ilmavalgust ka päris mitu Hitlerinet. (Ibid) 2.1.4.Tuletus koha- või perenimest Tuletus koha- või perenimest on samuti selgelt eristuv eesnimede tekkeviis, kuigi see on omane rohkem teistele rahvastele ja Eestis leidub vaid mõni näide. Kohanimedest on tekkinud Endla, Endel ja Narve (Narva). Mitmel pool on tavaline, et kohanimed on muutunud
aastal valminud Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone (praegune välisministeerium) peegeldavad ameerika ekspressiivse arhitektuuri mõjusid, nagu ka 1972. aastal pealinnas valminud hotell Viru. Uusfunktsionalism, mille põhiline esindaja oli Eesti kõige "aiva raal tol ikum" arhitekt Toomas Rein oma valgete hoonetega, sai samuti populaarseks. Selle kõrvale hakkas 1970. aaseate keskpaigas üha enam ilmuma postmodernismi (Vilen Künnapu ja mitmed teised). Tallinnas korraldatud Moskva olümpiamängude purjeregati tähe all kerkisid 1980. aastatel uued "tähised", nagu Pirita rannahoone ja hotell Olümpia. Omaette peatükiks võib pidada pealinnas 1981. aastal valminud Linnahalli postmodernisdikus vaimus betoonchidst (Rainc Karp. Riina Altmäe) ja nõukogude ajal alustatud ning 1992. aastal lõpetatud kolossaalset Rahvusraamatukogu (Rainc Karp). Kirik kitsikuses
Keraamikas tekkis lahknevus eesmärgipärasuse ja dekoratiivsuse vahel kõige rohkem. Uued materjalid äratavad suurema huvi ka ehtkunsti suunal. Arhitektuuris toimus kuldsel kümnendil samuti oluline karika üle andmine vanadelt tegijatelt noortele vihastele. Riiklike Projekteerimisinstituutide kõrval töödena imbusid linna pilti eesti funktsionalism ja postmodernistlik arhitektuur. Uusi teistmoodi ideid kandsid Leonhard Lapin, Vilen Künnapu ja Jüri Okas. Kunstide sünteesi halva näiteid magalarajoonides õhutas eestiaegse läbitöötatud funktsionalismi edasi arendamist ja moodsas vormis jätkamist. Suurima jälje meie linna ruumi on jätnud seoses 1980 aastate Moskva olümpiaga Tallinnas toimuvate purje regatile tellitud hooned. Tallinna Linnahall (Raine Karp, Riina Altmäe), Olümpia hotell (Toivo Kallas, Rein Kersten), Pirita jahisadam (Avo Himm, Kristin Looveer). Olulisem teema sellest kümnendist on
Sõnu lühendati eesmärgiga vältida võimud jaoks ebameeldivaid assosatsioone. Mõni neutraalne termin aga politiseeriti ja ideologiseeriti. Kõige rohkem lõid uusi sõnu ametnikud ja ajakirjanikud, kuid otsapidi ka kirjanikud, tollased filmid jne. Sügav jälg ka isikunimedes. Mõeldi välja revolutsioonilisi nimesid, ajastutele sobivaid nimetusi, ideoloogilisi jms. Nt: Traktoriina (1930ndad kollektiviseerimis- ja industrialiseerimisajastu); Arvil (armija – vladimir- Iljitš – lenin), Vilen; Vilan (…-teaduste akadeemia), Vidlen (Lenini suured ideed), Volen (Lenini tahe), Idlen (Lenini ideed); Rem (revolutia miravaja); Vilora. 20dnatel ja 30ndatel loodi kõige rohkem uusi eesnimesid. Ei ole omane ainult nõukogude ühiskonnale, ka hilisemal perioodil kasutati. Ka lühendid olulised. Ametlikus kirjavahetuses kasutati sageli erinevate institutsioonide puhul ainult lühendeid. Puudutab eriti julgeolekusfääri (enamikke nendest lühenditest ei ole võimalik loogika abil avada).
annaabi.ee 
