Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit).
Viiruste ehitus Viiruste tähtsus Geenitehnoloogias kasutatakse viirusi viirusvektoritena viiruse genoomi kantakse soovitav geen, mille viirus viib koos oma genoomiga peremeesrakku. Viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viirused põhjustavad taimede, loomade ja inimeste haiguseid nakkushaigused Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Viirushaigused ja nende levimise viisid Õhkpiisknakkus tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid jne Saastunud vee ja toiduga sooltepõletikud, lastehalvatus, osad hepatiidivormid Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim)kaudu AIDS,osad hepatiidivormid Loomade kaudu puukentsefaliit, marutõbi Vaktsineerimine
Viirused 2009 Viirused · Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirused · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Teke · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil
aastal bakterid, kuid läks veel kaua aega kuni neid hakati seostama haigustega. Kirurg Joseph Lister pani aluse desinfitseerimisele. Ta järeldas, et õhus leidub midagi, mis paneb haava mädanema ja põhjustab surma, kuna kinnised luumurrud paranesid palju kiiremini kui lahtised. Veinis leiduvaid baktereid, mis panid veini roiskuma, uurides avastas Louis Pasteur, et bakterid hävivad kuumutamisel. Seda protsessi hakati nimetama pastöriseerimiseks. Üht hirmsat viirushaigust, marutõbe, uurides, leidis Pasteur, et marutaudi surnud loomalt on võimalik saada vastumürki nakatunud loomale, ent ta ei teadnud kas see töötab ka inimese peal. Joseph Meister oli esimene kes pääses tänu Pasteurile pärast marutõppe nakatumist. Maalikunstnikust leidur Samuel Finley Breese Morse töötas välja mooduse teksti edastamiseks elektrivoolu kaudu. Ta võttis kasutusele telegraafi ja koos sellega morsetähestiku. 1876
Jakko Viilo Mis on veredoonorlus? Veredoonorlus tähendab terve inimese poolt oma vere vabatahtlikku loovutamist haigele, kes seda vajab. Doonorlus on heategevus, mis ei nõua palju aega ega vaeva ning sellega saaksid hakkama paljud meist. Veretoodetele pole leiutatud tehis alternatiivi ning ilma doonorivereta ei saaks ka parimad arstid päästa kõikide abivajajate elusid. Kes sobib doonoriks? 1860 aastane. Terve, ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tarvita ravimeid. Kehakaaluga üle 50 kg. Viimasest vereandmisest peab möödas olema meestel 60 päeva ja naistel 90 päeva. Doonor peab olema puhanud ja söönud. Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle 1 aasta. Sa ei sobi doonoriks, kui oled: nakatunud HIviirusega või arvad, et võid olla HI viiruse kandja. põdenud või nakatunud B või Chepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja (NB! Ahepatiidi puhul
tuumorviirused). Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulikud, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda. Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad. Viirused ja meditsiin Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske (selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda
Viirushaigused: · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid · Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe · Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub · Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande) · Viirusnakkuste ravi on äärmiselt komplitseeritud ja sisuliselt ainus võimalus, mis annab mingi kaitse viirusnakkuste vastu, on vaktsineerimine · Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil
95% üheteistkümnendikest ja 81% kümnendikest on põdenud grippi. Tuulerõugeid on põdenud 86% 11. klassi ja 39% 9. klassi vastanutest. Soolatüügastega on kokku puutunud 9% 11. klassi ja 3% 9. klassi õpilastest. 11. klassi õpilaste seas pole keegi põdenud mononukleoosi, 9. klassi õpilastest on aga 6%. 9. Klassi õpilased ei ole põdenud leetreid ega rotaviirust. 11. Klassi õpilastest on seda põdenud vastavalt 9% ja 5%. 9 Küsimus 3 : Millist viirushaigust pead kõige ohtlikumaks? Miks? Kõige rohkem peeti kõige ohtlikumaks AIDSi: 11. klassis 73% ja 44% 9. klassis. Selle põhjuseks toodi, et see lõppeb surmaga, sellele pole ravi, hävitab immuunsüsteemi ja teadmatus, kui sellesse nakatunud ollakse, sest puuduvad omased sümptomid. Veel peeti üheksandike seas ohtlikuks marutõbe (14%), sest see lõppeb surmaga ja sellega kaasnevad krambid. 9% üheteistkümnendikest pidas kõige ohtlikumaks entsefaliiti, sest see on
8. Võrdle viiruste lüütilist ja lüsogeennset paljunemist. Vt 4. 9. Kuidas võitleb organism sissetunginud viirusosakeste vastu? hakkab tootma lümfotsüüte, mis omakorda toodavad antikehi (mis nõrgestavad haigustekitaja )või hävitavad haigestunud raku 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, or- ganismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - herpesviirus -> kontaktnakkus; villid huultel - leetrid -> piisk, kontaktnakkus; nahalööve, kurgupõletik, palavik - B-hepatiit -> seksuaalkontakt või veri; maksakahjustus, nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks 12. Milliseid viiruste omadusi kasutatakse geenitehnoloogias? - võime efektiivselt siseneda rakku ja kanda sinna üle oma genoom - võime kohaneda keskkonnatingimustega
1 hävitavad haigestunud raku. 10. Kuidas tekib immuunsus viiruste suhtes? (2 viisi) - vaktsiin - nõrgestatud haigustekitajad viiakse organismi ja haigus põetakse kergel kujul läbi, organismi tekivad antikehad - vastsündinu saab emalt rinnapiimaga anitkehi 11. Nimeta kolm viirushaigust? Kuidas need viirushaigused levivad? Millised on nende viirushaiguste sümptomid? - tuulerõuged; piisknakkusega või naha haavanditega; sügelevad punetaavad villid ja palavik. - leetrid; piisknakkuse või kontakis olemine kannatava inimesega; nahalööve, palavik ning kurgu ja silmade põletik. - punetised; piisknakkus või kontaktis olemine kannatava inimesega; nahalööve, palavik ja areneva loote
Viirushaigused: · Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid · Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe · Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub · Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande) · Viirusnakkuste ravi on äärmiselt komplitseeritud ja sisuliselt ainus võimalus, mis annab mingi kaitse viirusnakkuste vastu, on vaktsineerimine · Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil
6. Epizootiline - rändab eri piirkondades loomadelt loomadele. Viirushaigused: 1. Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid. 2. Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe. 3. Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põjhal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub. 4. Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. 5. Inimesel tuntakse umbes 500 levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem. 6. Viirusnakkuste ravi on äärmiselt komplitseeritud ja sisuliselt ainus võimalus, mis annab mingi kaitse viirusnakkuste vastu, on vaktsineerimine. 7. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. 8. Viimasel ajal on teatud edu saavutand ka viiruste kemoteraapia, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske
bakterid paljunevad? 3. Kirjeldage seente (hallitusseente, kübarseenete ja pärmseente) ehitust, paljunemist ja tooge näiteid. 4. Mis on biotehnoloogia? Tooge 3 näidet, selgitage. 5. Mis on geenitehnoloogia? Tooge 3 näidet, selgitage. 6. Mis on funktsionaalne toit? Tooge 2 näidet, selgitage. 7. Milliseid haigusi nimetatakse pärilikeks? Tooge 2 näidet, selgitage. 8. Milliseid haigusi nimetatakse päriliku eelsoodumusega haigusteks? Tooge 2 näidet, selgitage. 9. Nimetage 3 viirushaigust, selgitage. 10. Nimetage 3 bakterhaigust, selgitage. 11. Nimetage 2 seente põhjustatud haigust, selgitage. 12. Nimetage 2 inimese parasiiti, selgitage. 7 8. INIMENE Ø Koed Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. v Epiteelkude (kattekude)- katab organismi välispinda, seedekulglat jne. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval
bakteriofaagideks. Viirusega nakatumiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruse retseptorid paiknevad plasmamembraanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. 36. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske (selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda
tõvestavatel bakteritel vastupidavuse kujunemist ravimitele. Niisugustest bakteritest on juba palju raskem lahti saada. Lisa Esimese antibiootikumi - penitsilliini - avastas inglise mikrobioloog Alexander Fleming 1929. aastal. Avastuse aluseks oli teadlase juhuslik tähelepanek, et hallitusseene vahetus läheduses bakterid kasvada ei saa. Viiruseid antibiootikumid ei mõjuta ja seepärast ei saa nendega viirushaiget ravida. Küll aga antakse neid viirushaigust põdejale selleks, et ära hoida bakterhaigusi, mis võivad viirustest nõrgestatud organismi tabada. Ülesanne (probleemide lahendamine) Kuidas määratakse raviks sobivat antibiootikumi? Sageli tehakse enne ravi alustamist kindlaks, milline antibiootikum tõvestava bakteri vastu kõige paremini toimib. Selleks kasvatatakse haigelt võetud baktereid laboris ning jälgitakse, milline oletatavasti sobiv antibiootikum kõige rohkem bakterite kasvu pidurdab. 1. Bakterid külvatakse söötmele; 2
annaabi.ee 
