VIIKINGITE RETKED Kokkupuuted Bütsantsi ja slaavlastega • Reisid Fääri saartele, Islandile, Gröönimaale ja Ameerikasse • Erik Punane • Leif Eriksson • Inglismaa • Danelag • Prantsusmaa • Rollo → Normandia hertsogkond VIIKINGID LÄÄNE-EUROOPAS • 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja Ameerikasse. • Leifrist jutustavad kaks islandi saagat: Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. • Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa Eirikr Punane asutas 985. aasta paiku koloonia Gröönimaale ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa Ida-Asulasse.
496- ristiusu vastuvõtmine , Chlodovech 732- Poitiersi lahing, kus araablased Hispaaniasse tungides Karl Martelli poolt lüüa said 756- Frangi valitseja Pippin pani aluse paavsti otsese võimu all seisvale kirikuriigile kinkides paavstile Ravenna ümbruse 800- Karl Suur ristiti keisriks keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud. 843- Verduni kokkulepe, millega jagati Karl Suure keisririik kolmeks : Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riigiks. 882- viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi 988- vürst Vladimiri valitsusajal võeti Venemaal vastu ristiusk 1030- Jaroslav Tark vallutas praeguse Tartu koha peal oleva (Tarbatu) linnuse, hävitas selle ja nimetas enda poolt selle asemele ehitatud linnuse Jurjeviks. 1453- Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt, lakkas olemast Ida- Rooma e. Bütsantsi keisririik 1492- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 1517- usupuhastus e. reformatsioon Saksamaal, Martin Luther
4)Mida tead mustast surmast 5)4 ristisõja erinevus eelmistest 6)Vaimulike rüütliordude erinevus vaimulikest ordudest 7)Investituuritüli 8)Ristisõdade tulemused 9)Kelle huve kaitsesid seisuste esinduskogud. 10)Nim 34 rüütli tähtsat omadust 11)Missugune tähtsus oli turniiridel 12)Millal kadus pärisorjus LEuroopas 13)Missugusele elanikkihile kuulus võim keskaegses linnas 1.Idaslaavlased asusid Dnepri jõe äärde 6 saj.pkr. 2.VanaVene riigi alguseks peetakse 882a,mil viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas VabaVene riigi. 3.Novgorod oli slaavlaste ja varjaagide tugipunkt.Tõusis esile jõukas ja mõjukas kaup meeskond.Linna juhtis rahvakoosoleks e.veetse,kus domineerisid jõukad kaupmehed. Veetse valis vürsti,kelle peamine ül oli sõjavähe juhtida.Vürst koos kaaskonnaga ei tohtinud elada Novgorodi linnas.Novgorod oli kui kaubanduslik vabariik. 4.13471349a oli Euroopa suurim katkuepideemia,mis laastas LEuroopat ning millles suri palju inimesi. 5
riigiasjade juhtumisega. KUPLID-Poolkera kujulised dekoratsioonid mis asusid kirikute peal. Seest olid need kaunistatud MOSAIIKIDEGA, mis kujutasid ennast pühakuid,Kristust jne. IKOON-pühapilt Kuidas ja kuhu tekkisid esimesed Vana-Vene linnad? V:Esimesed linnad tekkisid suurtemate jõgede äärde 9 saj. Millise sündmusega seostatakse Vana-Vene riigi loomist? V:Riiigis ei suudetud otsustada et kes on valitseja, sepärast kutsuti valitseja võõrsilt.862 saabus Vana-Vene riiki viikingipealik Rjurik. Kuidas Kiievi vürstid valitsesid? V: Vürstidel oli tugev kaaskond druziina. Koos sellega tehti sõjakäike vanlaste vastu. Novembris alustasid vürstid oma kaaskonnaga rongkäiku lõp.selle aprillis.Hoolitsesid ka riigi jugeoleku eest. Miks valisid venelased eesotsas vürst Vladimiriga oma usuks Bütsantsi õigeusu? V:sest et islami ja juudi usk ei sobinud teatud söögi ja joogi keeldude tõttu. Kuidas on tartu ajalugu seotud jeroslav targaga?
Samal ajal hakkasid idaslaavlased järkjärgult liikuma ka põhja poole, aladele, mis olid asustatud läänemeresoomlaste ja balti hõimude poolt. (lk 52) 8. VanaVene riigi tekkimine VanaVene tähtsaima ajalooallika ,,Jutustus möödunud aegadest'' järgi polevat põhjapoolsed rahvad, sealhulgas idaslaavlased, oma maa valitsemisega ise hakkama saanud. Hõim sõdis hõimuga ja vürst vürstiga. Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal
Kirillits slaavi tähestik Iseloomusta ,,Jutustus möödunud aegadest" - Nestori kroonika ehk "Jutustus möödunud aegadest" on Vene munga Nestori kirjutatud kroonika, mis valmis 1113. aastal. Seda peetakse Vene vanimaks kroonikaks. Kroonika ise ei ole originaalis säilinud, kuid selle eri säilinud koopiatest koostas kompilatsiooni vene ajaloolane Vassili Tatistsev (17351800). Nimeta sündmusi, mis toimus aastal: 862 sai esimeseks vürstiks Novgorodist viikingipealik Rjurik. 882 Vürst Oleg vallutas Kiievi ja asutas Vana-Vene riigi. 988 valitses Kiievi suurvürst Vladimir. 1030-1061 vallutas Jaroslav Tark kagu-Eesti ja rajas Jurjevi kindluse Tartusse. Reformatsiooni algus Saksamaal. Defineeri e seleta mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Reformatsioon - Reformatsioon (protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinudkatoliku kiriku vastane usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku
teelt eksides, ka senitundmatuid maid, kuhu osa viikingeid koos perega elama kolis. 9. sajandil asustati Islandi saar, 10. sajandi lõpus Gröönimaal . 1000. aasta paiku jõudsid viikingid isegi Põhja-Ameerikasse.12 Viikingid Lääne-Euroopas 9. sajandil hakkasid viikingid rüüstama Lääne-Euroopa rannikut, kasutades ära sealsete riikide nõrkust ja killustatust. 845. aastal vallutasid nad mõneks ajaks koguni Pariisi. Viikingipealik Rollo sai oma valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal. Põhjast pärit asunike järgi sai see piirkond nimeks Normandia. 13 Taani ja Norra viikingid olid väga huvitatud Inglismaast, Iirimaast ja neid ümbritsevatest saartest. 9. sajandil tekkis sinna rohkearvuline skandinaavlaste asustus, mis mõjutas tugevasti kohalikku keelt ja kultuuri. 14 Viikingid Ida-Euroopas Peamiselt rootsist pärit viikingid võtsid oma kontrolli alla piki Venemaa jõgesid
kuni 1917. a; 7) Inglismaa Võõrvallutajad: · Inglismaa Rooma riigi koosseisus: 1. saj eKr kuni 5. saj pKr; Inglismaad ei õnnestunud romaniseerida; ristiusu levik; Hadrianuse müür; · anglosakside aeg: suure rahvasterändamise käigus läksid anglid ja saksid rajama oma riike Inglismaale; keltide kuningas Arthur sõdis germaani hõimude vastu; · viikingite aeg: 9. 11. sajand ründasid Inglismaa idarannikut; Taani ja Norra alad; · normandlaste aeg: 911. a viikingipealik Rollo sai Normandia; 1066. a Hastingsi lahing, Normandia hertsogist William Vallutajast saab Inglismaa kuningas; Inglise õukonnas pr. keel; Usuvõitlused: · Henry VIII (1509 1547) : anglikaani kiriku rajaja (1534); · Mary I (1553 1558): püüdis taastada katoliiklust; hispaanlasest abikaasa; · Elisabeth I (1558 1603): anglikaani kiriku tastamine; 1558 Hispaania sõdib Inglismaaga; kirjanduse õitseaeg (Shakespeare);
I KULTUUR 1. SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Norra riigi, kuna tahtsin seda riiki tundma õppida ja teada saada selle riigi kohta seda kõige olulisemat, et kunagi kui soovi on, siis saaksin sinna koheselt reisida, ilma et peaksin kuskilt informatsiooni otsima hakkama. Sellest tulenevalt valisin ka järgnevad teemad, mis puudutavad kultuuri. 3 2. AJALOOLINE ISELOOMUSTUS Norrat seostatakse tihti viikingitega. Viikingipealik Harald Kaunisjuus liitis Norra 885 aasta paiku üheks kuningriigiks. Viikingite abiga jõudis Norra sajand hiljem ka maakaardile. Nad seilasid oma pikkade viikingilaevadega igasse ilmakaarde, ületasid isegi Atlandi ookeani ja jõudsid Ameerikassegi. Leif Eriksson avastas Vinlandi, nagu ta seda nimetas, 500 aastat enne Kolumbust. Viikingiaeg oli oluline periood nii Norra ajaloos kui ka kultuuris. Tänu Euroopa tsiviliseeritud rahvastega suhtlemisele jõudsid
araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas. 756. a Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. 793. a normannid (viikingid) rüüstasid Lindisfarne´i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövelretked Lääne-Euroopas, need vaibusid alles X sajandi lõpupoole. 800. a paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure (768 814) Rooma keisriks. 882. a viikingipealik Oleg vallutas Kiievi ja rajas Vana-Vene riigi. 889. a ungarlased tungisid ida poole oma tänasele asualale; algasid ungarlaste rüüstretked Lääne-Euroopas. 962. a Otto I lasi end Roomas paavstil keisriks kroonida, pannes aluse Püha Rooma keisririigile. 988. a vürst Vladimir valitsusajal (978-1015) võeti Venemaal vastu ristiusu. Frangi riik V-Vll sajandil V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas
Itaaliasse, Hispaaniasse ja Portugal. Jõuti isegi Aafrikasse. Idateed liikuvad viikingid pidasid ühendust läbi Venemaa sõites ühendust Bütsantsiga. Oma rännakuil jõudsid nad välja Islandile, Gröönimaale, Põhja- Ameerikasse. 9. saj tungisid viikingid isegi Pariisi peale ja Frangi kuningas hakkas neile maksma lunaraha, et nad lõpetaks piiramise. Kuna see muutus kurnavaks, hakati omistama mõndadele viikingipealikele maid. 911. aastal saigi Normandia maa-ala viikingipealik Rollole. Usundis domineeris esivanemate ja loodusesemete austamine. Valhalla oli võitlejate riik, kuhu läksid langenud võitlejad. Thor oli kõige austatum taevajumal. Tekitas välku ja tema päev oli neljapäev, kui tuli tasa olla. Odin oli austatud Taanis, Rootsis, Götamaal nkuningate, pealike ja sõjameeste seas. Odin = Oden, ta oli päikese- ja sõjajumal. Tarkuse ja luule kaitsja. Öeldakse, et tema tõi skandinaavlastele ruunid.
Hiljem Ivan III purustas tatarlased ja ühendas venemaa, Novgorod oli siis suurim linn. Ivan (IV) Julm(1530-1584) 1547 vene tsaariks. Uus valitsuorgan- Valitud Raada. Saadikute maja. Maakogu. 1550a- "Tsaari Koodeks". Uus teenistusaadel- opritsnikud- kogu venemaal piiramatu võim- TERROR. Venemaa tuumikalad. Vaesemad alad e zemstsina Välispoliitika- võitlused tatarlastega -> khaaniriigi vallutamine, Läänes- Liivimaa vallutamine, suur rünnak ka Siberile. · Rjurik- viikingipealik, kes kutsuti valitsema vana-vene riiki 9. saj · Nestor- Kiievi Petserski suurkloostri munk, kes pani 13.sajandil kirja kroonika(leetopis), mis sisaldas olulist infot venemaa kohta: "Jutustus möödunud aegadest" · Vladimir Monomahh- suurvürst, kes üritas 10. saj (980) läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Muinasusund ei olnud kõrgkihile vastuvõetav, lükati tagasi. 988.a sai vene usuks bütsantsi õigeusk
Eliiti saatis sõjaline kaaskond, mistõttu sõjameeste roll ja staatus ühiskonnas kasvas. Suhted Skandinaavia viikingitega - 7.saj toimus rootslaste kuninga Ingvari retk Eestimaale. Viikingiajal 750-1050 toimusid pidevad rüüsteretked siinsetele rannikualadele ja saartele, sest Eesti asus Bütsantsi ja Idamaade kaubateede läheduses Vana-Vene ja Skandinaavia vahel. Suhted Vana-Vene riigiga - Legendi järgi sai Vana-Vene riik alguse, kui idarahvad kutsusid 862.aastal endale valitsejaks viikingipealik Rjurik'u, kes asus elama Novgorordi linnusesse. 10. sajandil suhted idanaabritega halvenesid ja 1030.a tegi Jaroslav Tark sõjakäigu Eestisse ning rajas Tartu kohale tugipunkti ehk Jurjevi. Kuid seda vaid lühikeseks ajaks. Ühiskond ja inimeste tegevusalad - Keskmises rauaajas kujunes külaühiskond. Tõenäoliselt elasid linnustes ülikud, kelle rikkuse aluseks oli kaubandus ja röövretked. Linnuste juurde rajatud asulates tegeleti muu hulgas käsitööga
Vana-Vene riigi kujunemine 6. - 7. Sajandil kujunesid Dnepri jõe äärdehõimuliidud. Slaavlased olid sõjakad ja sageli kimbutasid nad oma rüüsteretkedega Bütsantsi keisririiki. Samas olid neil ka kaubanduslikud suhted ning 9. Sajandiks kujunes Dnepri jõest tähtis kaubatee Bütsantsi ja Skandinaavia vahel. Idaslaavi hõimud sõdisid omavahel ega suutnud kokku leppida valitsejas. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabusidki kohale viikingipealik Rjurik koos oma vendade ja kaaskonnaga. Peale Rjuriku suma sai troonile tema lähikondlane Oleg, kes vallutas 882. aastal Kiievi. Seda aastat peetaksegi Vana-Vene ehk Kiievi-Vene riigi asustamisaastaks. 998. aastal võttis Kiievi suurvürst Vladimir vastu bütsantsi õigeusu. Rahvas ei suutnud mõista seda käiku ja nii pidigi Vladimir jõuga ristiusustama. Kirik kujunes Venemaal tugevaks jõuks. Ehitati kirikuid ja kloostreid ja võeti kasutusele ka slaavi tähestik ehk kirillitsa
903 abiellus Olgaga (Volgutast, skandinaaviapärane Helgi). Igoril konflikt trevijaanidega(??). Poeg Svjatoslav kelle eest valitses ema Olga, kes ristiti (sai pühakuks).--kättemaks tervjaanidele 965 Svjatoslav 4 972 langes petseenidega sõdides 980-1015 valitses Vladimir Svjatoslavits (4lugu) = lugu dünastia võimuletulekust. Korduv kolme venna lugu, mis ikka ja jälle kordub. Taani viikingipealik Rörik on mõningate Vene ajaloolaste meelest Rjurik kuid me isegi ei tea kas Rjurik olemas. Vene nimede süsteem (Fjodor Uspenski) : Ivan Ivanovits- auväärne Ivanov- ametlik Ivan- semude vahel Vanja- pereringis ; Selle traditsiooni juured tagasi Rjuriku aega (Skandinaavia traditsioon kasutada isanime). Isanimi kinnistus eliidile. (nt lihtaadlik Ivan Ivantsõn, lihtinimene Ivanska). Vanavene vürstidel 2-3 nime. 1 Jaroslav Javtoslav Vladimir
Selline areng võib osutuda riigile täiesti hukatuslikuks. Majanduspoliitika mätta otsast vaadatuna on piir riigi ja maffia vahel alati võrdlemisi ähmane olnud. Enamike ajaloolaste arvates ongi riigid tekkinud-arenenud mingitest esialgsetest maffia tüüpi moodustistest. Näiteks: Euroopa läänisüsteem sündis sõjapealikest-röövlitest, kes pakkusid “katust” teatud piirkon- dade elanikele. Norra viikingipealik Rollo muutus paikseks 10. sajandil Seine’i jõe suudmes, võttes endale Prantsuse kuningate ees kohustuse tõrjuda sellest piirkonnast välja Skandinaaviast tulnud röövlibanded (enne seda õilsat tegu käis Rollo ise Pariisi rüüstamas). Vene riiklusele panid aluse katusepakkujad ja väljapressijad viikingid Volhovi jõe äärses Novgorodis. Vürstid Oleg ja Igor luusisid oma bandedega mööda maad ringi,
annaabi.ee 
