emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus. 8) Viibeldud keel kõnekeele viiplemine (viibeldud eesti keel, signed English, Manually Coded English jne) 9) Sõrmendamine täht haaval viiplemine 10) Vestlusanalüüs analüüsib vestlust loomuliku salvestuse abil, on empiiriline uurmismeetod 11) Kõnevoor on ühe kõneleja jätkuv häälesolek, dialoogiline tervik (vooru piiri märgib kõneleja vahetus), voor on tähenduslik tervik; inimesed tunnevad keele omaduste järgi ära selle millal voorud vahetuvad
Viipekeeled on zestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest. Teate saatja, viipleja, toodab teate zestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust.
Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse põhjal, algkeelest arenevad tütarkeeled). Isolaatkeelel pole sugulaskeeli. · Pidzinkeel keelekontaktide kaudu tekkinud segakeel. · Kreoolkeel on pidzinkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. · Viipekeel on zestilis-visuaalne keel. Loomulik viipekeel vs viibeldud eesti, soome vms keel. Sõrmendamissüsteemid vokaalse keele foneemide kasutamiseks. · Ühiskonna mitmekeelsus: Kõige rohkem rääkijaid mandariinihiina keeles 885 milj. Kõige rohkemates riikides inglise keel: 50. 1-2% maailma keeltest on mõnes riigis riigikeeleks. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond Indoeuroopa keeled · Germaani keeled · põhjagermaani · rootsi · norra
On teada, kümnendat korda, siis pole see enam uus informatsioon ja põhimõtteliselt et nad võivad unes viibelda samamoodi nagu kõnevõimega ini- mingit erilist infovahetust ei toimu partner saab vaid teada, et kõik on nii mesed võivad unes rääkida. Seega, ka kurttummad mõtlevad nagu enne (mis teatud määral on küll ka uus info) , seevastu aga kinnita- keele vahendusel, kuigi see keel ei ole verbaalne, vaid viibeldud. takse jätkuvalt, et ollakse teineteisele oluline. Ka tavalise kõnevõimega inimesed ei mõtle ainult lausetega, Suhete hoidmist iseloomustabki väike informatiivne laeng: inimesed lobi- vaid ka mitteverbaalselt ja kujundlikult. Selline mõtlemisviis sevad kohvilauas elust-olust, midagi uut eriti ei kuule ega ütle, aga mõlemal põhineb visuaalse info töötlemisel ja analüüsil. Mitteverbaalselt
9. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) žestilis- visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel – seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide ja kuuljate vahelise suhtluse jaoks). Simultaanviiplemine – kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega. Kereem – viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms). Pimekurdid
Viipekeeled on žestilis-visuaalsed ning seega erinevad nad suulistest keeltest. Teate saatja, viipleja, toodab teate žestide, ilmete, asendi ja sellega seotud liigutuste abil. Vastuvõtja tõlgendab valguslainetega edasikanduvat teadet nägemismeete abil. Viipekeel olulisim vorm on loomulik viipekeel. Eri maade viipekeeled on erinevad keeled, mis ei ole vastastikku arusaadavad (va mõned konkreetseid asju väljendavad viiped). Ka Eestis on kasutusel kaks viipekeelt: eesti viipekeel ja viibeldud eesti keel. Eesti viipekeel on kurtide iseseisev keel ja viibeldud eesti keel on eesti keele allkeel, mida kasutatakse kurtide ja kuuljate vahelises suhtluses. Viipekeeles on rohkem ikoonilisi ehk pildilisi viipeid kui vokaalses keeles ikoonilisis sõnu. Osalisellt motiveeritud viiped on näiteks kass ( parem peopesa silitab vasakut kätt pealtpoolt). Enamikku viipeid pole võimalik mõista, kui ei tea või pole õppinud nende tähendust.
14. Viipekeeled. Viipekeeled on vastupidiselt suulistele (oraal-auditiivsetele) zestilis-visuaalsed. Viipekeele olulisim vorm on loomulik viipekeel seda on sünnipärased kurdid kasutanud loomuliku esimese keelena väga ammustest aegadest. Eri maade viiepekeeled on erinevad ja ei ole vastastikku arusaadavad (universaalset viipekeelt ei ole olemas, tihti vajatakse tõlget ühest viipekeelest teise). Eestis on 2 viipekeelt: eesti viipekeel (kurtide iseseisev keel) ja viibeldud eesti keel (kurtide ja kuuljate vahelise suhtluse jaoks). Simultaanviiplemine kui viibeldakse koos sama keele kõnelemisega. Kereem viipe struktuuri üksus, mis vastab foneemile. Viipekeeltest tuleb lahus hoida sõrmendamissüsteeme, mis on seotud vokaalse keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms)
Kirjakeel kui vahendav tööriist Meie kultuuris on kirjutamine keskne ja väga oluline vahendav ressurss, millel on olnud sügav mõju ühiskonnale ning sellele kuidas me õpime. Kirjakeel on muutunud õppevormide keskseks osaks. Kirjakeelekultuur on seni kõige murrangulisem muutus viisi, kuidas me arendame ja taasloome teadmisi, arusaamu ning oskusi. Kiri esindab keele materiaalset teooriat või mudelit (Olson, 1994). Keele loomulik ja algupärane vorm on välja öeldud (või, kurdi jaoks viibeldud) sõna näost näkku kommunikatsioonis. Kõne on primaarne ning teised kommunikatsioonivormid on selle suhtes komplementaarsed. Kiri on kunstlikult loodud meedium kommunikatsiooniks, mis eeldab nii füüsilist varustatust, kui tetud intellektuaalseid arusaamu. Kirjakeeles toimub kommunikatsioon sõnade ja lausetega, ta eksisteerib ajas ja ruumis, on püsiv. Pole piire, kui palju infot on võimalik dokumenteerda ning kirjakeel muuadab info avalikult
sõjaväes, mürarikka töö puhul, autoõnnetus... Kas kurdid saavad mingil moel helilisest meediast osa? (raadio uudised, poe keskuse teadaanded jms.) Kurdid ei saa, vaegkuuljad kasutavad kuuldeaparaate. Arusaamine on veidi raskendatud. Kuidas kurt tõmbab teiste tähelepanu endale? õlale koputades. Kuidas või kas kurt saab olla viipekeele tõlk? Saab. Tõlgib rahvusvahelist viipekeelt, saab aidata pimekurte, vanemaid inimesi, kel on raske või veidi iganenud viipekeel.. Viibeldud viipekeel ja eesti viipekeel on väga erinevad asjad. Kas kurdid räägivad unes? Kurdid viiplevad unes. Kas kurdid saavad autot juhtida? Saavad küll. Kas kurdid mõtlesid viipekeele välja? Legend räägib, et 1800ndatel aastatel oli ühel Ameerika saarel kurtide kogukond, kes arendasid selle välja omavaheliseks suhtluseks. Kas kurdid käivad teatris/kontserditel? Teatrites käiakse, seal võivad vahel olla subtiitrid või tõlk. Kahjuks kasutatakse Eesti
Keeleseaduse §1 sõnastab õigusakti eesmärgi. Selleks on keele arendamine, kaitsmine ning tagamine, et kõikides eluvaldkondades toimuks peamine suhtlus eesti keeles. § 2 toob välja seaduse reguleerimisala. Paragrahv 2 lg 1 puudutab asjaajamiskeelt kõige enam ning see sätestab, et „Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku ja haldusjärelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest“. (Keeleseadus 2015) § 4. „Ametlik ja avalik keelekasutus ning eesti kirjakeele norm“. Vastavalt sellele sättele kasutatakse ametlikku keelt riigi ametiasutuses ja valitsusasutuse hallatavas 13
kohustatud taotluse esitamiseks ilmuma haldusorgani asukohta üksnes seaduses sätestatud juhtudel Vabariigi Valitsuse seadus Vabariigi valitsus, valitsusasutused ja nende hallatavad asutused. Keeleseadus Eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine peamise suhtluskeelena kõikides avaliku elu valdkondades. Reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku järelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest. Riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles. Eestikeelse asjaajamise nõue laieneb ka riigi enamusosalusega äriühingule, riigi asutatud sihtasutusele ja riigi osalusega mittetulundusühingule. Riigivapi seadus
annaabi.ee 
