Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vihmauss". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vihmauss, vihmaussid, veri, neelu, muld, kapillaarid, söögitoru, siseehitus, lihastel, eesmine, pikilihaste, siseelundid, vereringe, peenemad, veresooned, hingamiselundkond, omastamine, peaosas, eristama, pimedust, maitset, seedeelundkond, vihmausside, tagumine, lihaseline, magu, neerutorukesed, avaneb, sigimine, liitsugulisedelab vabalt veekogudes või mullas. Rõngusse jaotatakse välisehituse ja eluviisi järgi väheharjasussideks, hulkharjasussideks ja kaaniseks. Välisehitus: asetsevad paarikaupa keha külgedel iga lüli küljes ja on edasi liikumiseks hulkharjasussidel on igal kehalülil üks paar nähtavate harjastega harjased jätkeid kaanidel harjased puuduvad asetsevad kogu keha pinnal ja nende abil vihmauss tajub valgust ja meelerakud võtab vastu välisärritusi. asetseb lülilise keha esimeses osas ja on munarakkude viljastamise vöö koht. jaotatud vaheseintega osadeks, on täidetud kehavedelikega ja seal kehaõõs asuvad siseelundid nahklihasmõi usside toes, mis koosneb epiteelist, ringlihastest ja pikilihastest k iminapad esinevad kaanidel, mis asuvad mõlemas keha otsas
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumise juh
Lihastik: lihastik on tugev ja massiivne, moodustab siseelundite kaitseks polstri ja annab loomale iseloomuliku kehakuju. Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni või lubiainest või lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik. Lihastik: lihastik paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha
närvirakud, mis on omavahel ühendatud närviväädiga) . Süda ja vereringesüsteem Süda paikneb kõhtmisel Süda paikneb selgmisel poolele ning on kahe- kuni poolel (mõnikord puudub) ja neljaosaline. Veresoontes enamasti on pikk ja torujas. voolab veri, mille paneb See paneb vere liikuma. ringlema süda. Vereringesüsteem on Vereringesüsteem on enamikul avatud: veri voolab suletud: veri ringleb oma teel osal oma teest veresoontes, ainult veresoontes. osal aga elunditevahelistes õõnsustes. Kehas liigub vere
Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Neil on vedelike transportimiseks erilised sooned juhtsooned ehk trahheed. Enamik õistaimi on heitlehised või suvehaljad, st nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Sugulisel paljunemisel toimub kaheliviljastumine. Munaraku viljastumiseks peab tolmutera sattuma emakasuudmele. Seda protsessi nimetatakse tolmlemiseks. Enamikul liikidel toimub tolmlemine putukate, teistel tuule abil. Mõned liigid on isetolmlejad. Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Õistaimed paljunevad vegetatiivselt juurte, varte, lehtede abil.
............................................................................................................................................................68 Vereringeelundkond..........................................................................................................................................69 Vereringe..........................................................................................................................................................69 Veri ja immuunsüsteem.....................................................................................................................................71 Hingamiselundkond..........................................................................................................................................72 Sisenõrenäärmed...............................................................................................................................................74 Närvisüsteem..
mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel. Marrasknahk, limanahk, näärmekoed. Sidekude asub organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne. Seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. Palju erinevaid alaliike, rakkudevahelist ainet on palju, rakud paiknevad hõredalt. Jaotatakse: kõhrkude, luukude, kiuline sidekude, kohev sidekude, rasvkude, veri. Kõhrkude on liigestes selgroolülide vahel. Kõhrkude: ovaalsed või ümarad rakud tiheda kiulise rakuvaheaine sees, rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe, kõhrkoerakke nimetatakse kondrotsüütideks. Luukude on skeleti põhikomponent. Luukude: rakuvaheaines palju kaltsiumsooli, on kõva ja vastupidav, rakud on peenikeste jätketega, mis seovad erinevaid luurakke, luukoe rakud paiknevad kihtidena rakuvaheaine sees õõnsustes. Kiuline sidekude on
Suuremal osal sammaldel kinnituvad varrele väikesed lihtsa ehitusega lehed, mis tavaliselt koosnevad vaid ühest rakukihist. Juuri sammaldel pole, neil on risoidid (niitjad väljakasved varre alumises osas). Risoididega kinnitub taim kasvupinnale (puukoorele, kividele, mulda) ja imab sealt vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Risoidid ei suuda taime piisavalt veega varustada, mistõttu teevad seda lehed ja vars. Läbi õhukeste lehtede pääseb vesi kergesti taime. Sammalde siseehitus on lihtne. Samblad on õrnad ja madala kasvuga, sest neil pole puitunud rakukesti ega juhtsooni, mis aineid edasi edasi juhiks. Näited: helvik (maksasammal), harilik karusammal, palusammal. 0 3. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad), kl. pärisraikad (kollad ja lahnarohud), kl. keerdlehikud (sõnajalad ja võtmeheinad) – välisehitus, näited liikidest.
Veekogude saastatus aga on karpidele ohtlik, sest raskemetallid ning paljud teised kahjulikud ained ladestuvad nende kudedesse. Karpidega tehti katse. Kahte purki pandi suurlinna lähedalt merelahest võetud merevesi, neist ühte purki lisati peotäis sinikarpe. Tunni aja pärast oli vesi karpidega purgis muutunud selgeks. * Mida karbid veest välja filtreerisid? * Mis juhtus seedimatute ainete ja osakestega? Osa loomi elab oma toiduallika pinnal või sees. Näiteks vihmaussid toituvad mullas roomates selles sisalduvast orgaanilisest materjalist. Osa putukavastseid toitub sel viisil taimekudedest (nt mõnede liblikate röövikud lehtedest ja viljadest), osa surnud loomadest, nt kärbsevastsed. Pilt ja alltekst: Putukavastsed söövad lehtedesse käike. Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitainerikast vedelikku. Õitest hangivad magusat nektarit näiteks mesilased ja liblikad. Paljud sellised parasiitsed
kopsus, täiskasvanud ussid sooles). Tuntumad loomaparasiidid on solkmed (inimese-, sea-, hobusesolge jne), piuguss, kõõrpea, naaskelsaba, keeritsuss, elevantsustõve tekitaja, mediina niituss jne. (http://www.miksike.ee/en/forum.html?thread_id=137&forum=13) Ümarusside närvisüsteem ja meeleelundid Piki keha kulgevad närvitüved, mida ühendavad rõngasjalt paiknevad närvikiud. Ümber neelu või söögitoru paikneb tavaliselt närvirõngas, millest pisut tagapool paikneb keerukas närvitänkude süsteem, mis kujutab endast looma algelist aju. Aju tänkudest suunduvad mitmed närviväädid ettepoole, reguleerides neelu, suu, hammaste ja teiste seedeelundkonna osade tööd. Peakapslile kinnituvad paljudel liikidel kas harjaste või näsakeste sarnased kompimiselundid. Peakapsli külgedel või nende taga paiknevad ümarusside küljeelundid, mis on haistmiselundeiks. Mõnedel vabalt elavatel (mitte
................................................................ 38 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem ................................................................................................. 46 3.2.3. Vegetatiivne närvisüsteem ............................................................................................. 47 3.3. Hormoon- e. endokriinsüsteem ............................................................................................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ......................................
annaabi.ee 
