(1981). • „Armastus koolera ajal“ (1985). • „Kaksteist kummalist palverändurit“ „Sada aastat üksildust“ • Buendiade suguvõsa ja Macondo küla või väikelinna tekkimise ning hävimise lugu. • Geograafiliselt kaardilt puuduv, kirjanikufantaasias loodud Macondo mahutab endasse kogu Kolumbia, – aga võib-olla kogu Ladina-Ameerika – tema müüdid, eksootika ja ebausu, üle kõige aga üksilduse, mille juured asuvad vägivallas ja vihkamises, eneseuhkes isemeelsuses, võimuihas ning enesearmastuses. • Sellest vabanemise võimalusi näeb kirjanik ülluses ning armastuses. Tänan kuulamast!
Seda võib nimetada ka võlusõnaks ,mis muudab inimesed elavamaks ja ka õnnelikumaks.Iga elu saab uue mõtte ,kui öeldakse ''armastus.''Kuid see ei ole ka alati nii.Sest see võib tuua kurbust ja viha ,mis võivad nii haiget teha ,et keegi ei oska ega saa seda parandada. Iga inimese jaoks on armastus erineva tähendusega.Seda tuntakse ,nähakse ja kujutatakse erineval moel.Armastus on kui keemiline ühend ,mis koosneb erinevatest komponentidest:vihkamisest ja hoolimisest.Igas vihkamises on ka kübeke rõõmu ,mis leevendab meie raevu kaasinimeste vastu.Koos armastusega jõuab meisse uks ja lootus ,tänu millele saame saavutada oma eesmärki elus edasi minemiseks. Armastus ja sõprus on nagu pikk metsavaheline tee ,mille lõppu jõudmiseks tuleb ületada erinevaid takistusi.Koos sõpruse ja armastuse tundega saam ületada kõik võimalikud takistused.Sõprus ja armastus ravivad haiget saanud hingesid samamoodi nagu arstirohi meie organismi.
Suurim erinevus, mis viis konflikdideni oli usk ja riigikorraldus. Kuid kas need vastuolud on siis täiesti ületamatud? Araabia maid ühendab islami usk , araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist. Ühisriigist ei tulnud küll midagi välja , kuid integratsioonipüüdlused ei kadunud ja nende eest seisis peamiselt Araabia Liiga. Koostööle vaatamata on araabia maad tihti teistega avalikku konflikti sattunud. Vastasseis Iisraeliga seisnes peamiselt juutide vihkamises. 6. Oktoobril , juutide usupühal , alustasid Egiptus ja Süüria ootamatult pealetungi Iisraelile. 23. Oktoobril aga peatati sõjategevus ÜRO poolt. See aga viis omakorda araabia maade ja lääne riikide terava vastasseisuni , kuna rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat , olid nad araabia maadest sõltuvad. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid seejärel nafta hinda 4 korda ja tulemuseks oli lääne maailmas energiakriis
kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu oli surnukahvatu ja andis talle kurnatud ilme ja mingi valulise kirglikkuse varjundi, mis polnud kooskõlas jõhkralt häbematu muigega ja terava, upsaka pilguga. Tema iseloomus on kõige tuntavamaks jooneks see, et ta läheb ,,viimse piirini" nii armastuses, kui ka vihkamises. Ta arvab, et raha eest saab kõike osta ja et kõigel on hind.
Talle meeldis inimesi kritiseerida. Tegi tihti vigu, kuid proovis need ka heastada. Varjas oma häid iseloomuomadusi, oli tahtlikult kriitiline ja vastik. Maski taga peitus naisterahvas, kes vajas tuge ja armastust. Rogozin Parfjon on umbes kahekümne seitsme aastane noormees. Ta arvab, et kõike siin elus saab raha eest osta ja seal kus ei saa, on väljapääs vägivallas. Tema kõige iseloomulikumaks jooneks on kirglikkus, kalduvus minna viimse piirini nii armastuses kui ka vihkamises. Kindral Ivan Fjodorovits Jepatsin on tõusik, kes ihkas mugavat ja peent elu. Ta kadestas inimesi. Oli heatahtlik, omakasupüüdlik ja sõbralik mees. Vaatamata oma naise võimu all elamisele, imetles teda sügavalt. Muutis vastavalt olukorrale oma arvamust. Kergesti ümber sõrme keeratav. Üle kõige maailmas armastas oma tütreid. Teose põhiprobleemid. Teose ,,Idioot" põhiprobleemideks on kas headus on alati hea, kuidas valida hea ja halva
said käia Eesti ülikoolis vaid maksimaalselt paar aastat, siis hävis Eesti Vabariik. See on justkui jumalanna huku üleelanud noorus. Kõik see, mis juhtus, juhtus nii kiiresti, kõik hävis nende endi silme all, see oli tõeline katastroof ja šokk. Ilmselgelt jättis see juhtum sellesse generatsiooni sügavad psühholoogilised probleemid, mis avaldusid näiteks rahvuslikesse üritustesse suhtumises, võltsi ja pugemise vihkamises. Noored ei ole valmis võtma positsiooni, vaid lasevad vanemal generatsioonil kõike otsustada. Eesti on kaotanud oma päriskodumaa, kuid ei saa ka kunagi leida uud kodumaad kuskilt mujalt. Edaspidised generatsioonid ei ole enam võimelised ratsionaalselt Eestit meelde tuletada ja omariikluse mõttest aru saada. Sel hetkel olid paljud Eesti noored kasvanud üles hoopis USA-s, Austraalias või Kanadas ja nad on amerikaniseerunud – nad
(Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu oli surnukahvatu ja andis talle kurnatud ilme ja mingi valulise kirglikkuse varjundi, mis polnud kooskõlas jõhkralt häbematu muigega ja terava, upsaka pilguga.) Tema kõige iseloomulikum joon oli minna "viimse piirini" nii armastuses kui ka vihkamises. Ta oli miljonäärist kaupmehe poeg, kelle elu keskpunktiks kujunes armastus Nastasja Filippovna vastu. Ta on kindel, et armastust saab osta nagu kõike muud siinilmas, kui aga ei saa osta leidub väljapääs kõige primitiivsemas, toores vägivallas. Rogozin tapab kirglikult armastatud Nastasja Filippovna. Nastasja Filippovna - Vapustavalt ilus naine, kes võlub paljusid mehi. Juba 18 aastaselt oli ta Afanassi Ivanovits Totski kasvandik ja armuke
Selliste indiviidide jaoks muutusid subjektiivsed väärtused tähtsamaks kui materiaalsed hüved. Nagu me näeme järgnevatest filosoofilistest vooludest, säilis suur osa künismist stoitsismis; siiski ei tundnud stoikud vajadust tsivilisatsiooni mugavustest loobuda. Küünikud mitte ainult ei süvendanud sotsiaalset eraldatust ja tagasitõmbumist, vaid nad ka ründasid ühiskonda, süüdistades seda silmakirjalikkuses, ahnuses, kadeduses ja vihkamises. Õnn seisnevat vaid selles, kui inimene käitub loomulikult; mitte miski, mis on loomulik, polevat küünikute sõnul halb. Elamine sotsiaalsete konventsioonidega kooskõlas, ohverdades end teistele inimestele ja ühiskonnale, olles patrioot ning pühendudes ühistele eesmärkidele kõik see oli küünikute arvates puhas lollus. Individualismi kõrval pooldasid küünikud ka vaba armastust ning käsitlesid iseendid pigem maailmakodanike kui mingi konkreetse riigi kodanikena.
mõju iseloomule kirjeldab Freudi ,,Iseloom ja anaalerootika" (1908). Peale esmast tutvust suguelunditega, normaalsel juhul omaenda käe läbi, saabub seksuaalse latentsuse periood, mis on Freudi jaoks üks olulisi inimesi loomadest eristavaid markereid. Puberteediea jooksul saabuva genitaalse faasiga leiab aset Oidipuse kompleksi lõplik lahendamine ning seksuaalsuse suunamine endast väljapoole. Seega; ema ihaldamises ja isa vihkamises pole midagi taunitavat, vaid hoopis vastupidi: see on meheks sirgumise loomulik teadvustamata arenguprotsess. Sarnaselt Einsteiniga saabus ka Freudi jaoks teine hiidlaine 1915. aastal, kui ilmusid ,,Tungid ja tungisaatused" ning ,,Teadvustamatus". Tehnilisest vaatevinklist vaadelduna hakkasid eelnevalt rajatud vundamendile kerkima inimhinge anatoomiat põhjalikumalt lahkavad teooriad käsitlused, mis on psühhoanalüüsi kontekstis tuntuks saanud metapsühholoogia nime all
(Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu oli surnukahvatu ja andis talle kurnatud ilme ja mingi valulise kirglikkuse varjundi, mis polnud kooskõlas jõhkralt häbematu muigega ja terava, upsaka pilguga.) Tema kõige iseloomulikum joon oli minna "viimse piirini" nii armastuses kui ka vihkamises. Ta oli miljonäärist kaupmehe poeg, kelle elu keskpunktiks kujunes armastus Nastasja Filippovna vastu. Ta on kindel, et armastust saab osta nagu kõike muud siinilmas, kui aga ei saa osta leidub väljapääs kõige primitiivsemas, toores vägivallas. Rogozin tapab kirglikult armastatud Nastasja Filippovna. Nastasja Filippovna - Vapustavalt ilus naine, kes võlub paljusid mehi. Juba 18 aastaselt oli ta Afanassi Ivanovits Totski kasvandik ja armuke
(Karakterid on passiivsed), Tegelased on tema teostes nõrgad, tahtejõuetud ja ideaali vabad. Labased tegelased, tavaliselt provitsiaadlikud või laostunud mõisnikud, kelle jaoks elu pealinnas ei ole enam taskukohane. Rõõmutud ning nad pole muutustele vastuvõtlikud. Oluline tunnud tegelastel on tahtejõuetus, nad ei viitsi midagi teha ega ette võtta. Tsehhov on öelnud : ,, Minu tegelased on jõuetud nii armastuses kui ka vihkamises nii elus kui ka surmas'' Ei ole huvitavad ei endale ega ka teistele. Näidendid on tõsised ja harva saab naerda. Tegevus on minimaalne. Palju tegevust toimub näidentites lähi minevikus või lava taga. Tema näidendeid iseloomustab depresiivsus, pessimistlikus, väga palju juttu surmast. Näidendi keskmeks on nimese mõtteline võitlus oma vaimse keskkonnaga. Faabula- teose sisu ajalikuses ja loogilises järjekorras. Süzee- sisu mida me loeme. Tsehhovi liigse inimese temaatika
(Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu oli surnukahvatu ja andis talle kurnatud ilme ja mingi valulise kirglikkuse varjundi, mis polnud kooskõlas jõhkralt häbematu muigega ja terava, upsaka pilguga.) Tema kõige iseloomulikum joon oli minna "viimse piirini" nii armastuses kui ka vihkamises. Ta oli miljonäärist kaupmehe poeg, kelle elu keskpunktiks kujunes armastus Nastasja Filippovna vastu. Ta on kindel, et armastust saab osta nagu kõike muud siinilmas, kui aga ei saa osta leidub väljapääs kõige primitiivsemas, toores vägivallas. Rogozin tapab kirglikult armastatud Nastasja Filippovna. Nastasja Filippovna - Vapustavalt ilus naine, kes võlub paljusid mehi. Juba 18 aastaselt oli ta Afanassi Ivanovits Totski kasvandik ja armuke
"Positiivselt hea inimene". Ta on nagu lihtsameelne laps, kes 26 aastasena "praktilist elu" veel ei tunne, ja ometi tark mees, kes suudab tungida elu ja inimhinge sügavustesse. Mõskin põgeneb armastuse eest, kuid ta on mees, kes jääb oma tõekspidamistele truuks ka siis kui teda ümbritseb kaos ja ta isegi on sinna kaosesse kadumas. Rogozin Parfjjon - Mees, kes on valmis ka raha eest endale armastust ostma. Tema kõige iseloomulikum joon oli minna "viimse piirini" nii armastuses kui ka vihkamises. Ta oli miljonärist kaupmehe poeg, kelle elu keskpunktiks kujunes armastus Nastasja Filippovna vastu. Ta on kindel, et armastust saab osta nagu kõike muud siinilmas, kui aga ei saa osta leidub väljapääs kõige primitiivsemas, toores vägivallas. Rogozin tapab kirglikult armastatud Nastasja Filippovna. Nastasja Filippovna - Vapustavalt ilus naine, kes võlub paljusid mehi. Juba 18 aastaselt oli ta Afanassi Ivanovits Totski kasvandik ja armuke
(Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu oli surnukahvatu ja andis talle kurnatud ilme ja mingi valulise kirglikkuse varjundi, mis polnud kooskõlas jõhkralt häbematu muigega ja terava, upsaka pilguga.) Tema kõige iseloomulikum joon oli minna "viimse piirini" nii armastuses kui ka vihkamises. Ta oli miljonäärist kaupmehe poeg, kelle elu keskpunktiks kujunes armastus Nastasja Filippovna vastu. Ta on kindel, et armastust saab osta nagu kõike muud siinilmas, kui aga ei saa osta leidub väljapääs kõige primitiivsemas, toores vägivallas. Rogozin tapab kirglikult armastatud Nastasja Filippovna. Nastasja Filippovna - Vapustavalt ilus naine, kes võlub paljusid mehi. Juba 18 aastaselt oli ta Afanassi Ivanovits Totski kasvandik ja armuke
(Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele. Otsaesine oli kõrge ja kaunilt kumer, parandas muljet näo tahumatust alaosast. Nägu oli surnukahvatu ja andis talle kurnatud ilme ja mingi valulise kirglikkuse varjundi, mis polnud kooskõlas jõhkralt häbematu muigega ja terava, upsaka pilguga.) Tema kõige iseloomulikum joon oli minna "viimse piirini" nii armastuses kui ka vihkamises. Ta oli miljonäärist kaupmehe poeg, kelle elu keskpunktiks kujunes armastus Nastasja Filippovna vastu. Ta on kindel, et armastust saab osta nagu kõike muud siinilmas, kui aga ei saa osta leidub väljapääs kõige primitiivsemas, toores vägivallas. Rogozin tapab kirglikult armastatud Nastasja Filippovna. Nastasja Filippovna - Vapustavalt ilus naine, kes võlub paljusid mehi. Juba 18 aastaselt oli ta Afanassi Ivanovits Totski kasvandik ja armuke
annaabi.ee 
