suhtumisega kujunenud ärrituse tõttu. Tavaliselt märkavad vanemad last siis, kui laps teeb midagi sellist, mis vanematele ei meeldi. Tuleks aru saada, et lapse selline käitumise ei ole tingitud sõnakuulmatusest, vaid oskamatusest õigesti käituda. Hüperaktiivsete laste vanemad teevad last kasvatades vigu kolmes valdkonnas: vähene emotsionaalne tähele panu, puudub järelkontroll ja järjekindlus kasvatuses ja nõudmistes ning oskamatus toime tulla lapse vihapursetega. Kokkuvõtteks. Et aidata oma last, peavad vanemad kõigepealt lõpetama enese ja lapse süüdistamise. Kui avanemad õpivad raevuhoos lapsega käituma rahulikult, armastavalt, siis õpib ka laps, et kuidas jääda tugevate tunnete esile purskamisel rahulikuks. Hüperaktiivsel lapsel on vaja psühholoogilist tuge .Vanemad peaksid jälgima, et millist korraldust lapsele anda sest laps teeb seda, mis talle meeldib. Võimaluste korral välitda pidevat kolimist ja koolide või lasteaia vahetust
keskmise.(1) Impulsiivne käitumine  vastab küsimusele enne kui see on täielikult esitatud, ei suuda järjekorda oodata, katkestab teisi sageli, on kannatamatu, kärsitu, tegutseb enne kui mõtleb. Unehäired  eriti iseloomulik on nendele lastele varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. Halb frustratsioonitaluvus  emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. Kohmakus  avaldub riietumisel, kõndimisel, jooksmisel, samas võivad mõned lapsed olla väga osavad, vahel esineb ka hüperkineese ehk tahtmatuid lisaliigutusi. Kõnehäired  vähene sõnavara, sõnaleidmise raskused, arusaamatu kõne Sotsiaalne kohanematus  raskused sõprussuhete kujunemisel, teistega mängimisel, reziimiga kohanemisel.(5)
5. Impulsiivne käitumine 5 - s.t. vastab küsimusele enne kui see on täielikult esitatud, ei suuda järjekorda oodata, katkestab teisi sageli, on kannatamatu, kärsitu, tegutseb enne kui mõtleb, ei suuda lõpetada alustatud tegevust. 6. Unehäired eriti iseloomulik on varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. 7. Halb frustratsioonitaluvus - emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. 8. Kohmakus - avaldub riietumisel, kõndimisel, jooksmisel, samas on mõned lapsed väga osavad, vahel esineb hüperkineese ( tahtmatuid lisaliigutusi). 9. Kõnehäired on tavaliselt kerged - vähene sõnavara, sõnaleidmise raskused. 10. Sotsiaalne kohanematus - raskused sõprussuhete kujunemisel, teistega mängimisel, reziimiga kohanemisel. Mitte igal lapsel ei avaldu kõik eespool nimetatud jooned. Võimalikud tekkepõhjused Üks lähenemisi sellele on järgmine:
tegelikkusega, ehk noor inimene suudab järjest vähem oma käitumist tegelikkusele vastavalt hinnata. Ka sõprade ja vanemate katsed teda selles aidata lükatakse tagasi kui pahatahtlikkus, oma nina toppimine võõrastesse asjadesse või siis ignoreeritakse neid väitega "Ära muretse, kõik on OK". Välises käitumises ilmneb süvenev emotsionaalne tuimus, osavõtmatus varem oluliste inimeste ja tegevuste suhtes, samuti varasemast tunduvalt märgatavam meeleolu kõikuvus koos pahuruse ja vihapursetega, mis võivad muutuda agressiivsuseks. Võib ilmneda ümbritsejate jaoks absurdsena tunduv valetamine, milles selline noor võib olla väga osav. Endised emotsionaalsed suhted kaotavad järk-järgult oma tähtsuse, asendudes uute suhetega, mis seisnevad koos "peo pidamises" ja mõnuainetega seotud käikudes, ostus - müügis - vahetuses - võlgades jne. Välimus muutub järjest hooletumaks, välisilme särav-eufoorilisest
ehk noor inimene suudab järjest vähem oma käitumist tegelikkusele vastavalt hinnata. Ka sõprade ja vanemate katsed teda selles aidata lükatakse tagasi kui pahatahtlikkus, oma nina toppimine võõrastesse asjadesse või siis ignoreeritakse neid väitega "Ära muretse, kõik on OK". Välises käitumises ilmneb süvenev emotsionaalne tuimus, osavõtmatus varem oluliste inimeste ja tegevuste suhtes, samuti varasemast tunduvalt märgatavam meeleolu kõikuvus koos pahuruse ja vihapursetega, mis võivad muutuda agressiivsuseks. Võib ilmneda ümbritsejate jaoks absurdsena tunduv valetamine, milles selline noor võib olla väga osav. Endised emotsionaalsed suhted kaotavad järk-järgult oma tähtsuse, asendudes uute suhetega, mis seisnevad koos "peo pidamises" ja mõnuainetega seotud käikudes, ostus - müügis - vahetuses - võlgades jne. Välimus muutub järjest hooletumaks, välisilme särav-eufoorilisest või õnnis-
oma tegude eest vastutama, kuid peab julgema olla ka ebatäiuslik. Täiuslikkus muudab lapsed araks, ässitab nad tüli norima ja kõikvõimsat veatut fassaadi uuristama, kuni see on kriime täis. 5 Raskusi piiride seadmisel tekitavad hirm teha midagi valesti ja sund olla teistele meele järele, arvestamata iseenda vajadusi ja soove. Kes seab piire, peab julgema olla teismeliste seas ebapopulaarne ja arvestama tülide, raevu ning vihapursetega. Kuna valitseb ettekujutus, et tuleb püüda olla kõigi poolt armastatud ja tunnustatud, pelgavad paljud vanemad ja kasvatajad seada piire- iseendale kui ka teistele. Kes kehtestab piirid, peab kindlaks määrama ka piiririkkumiste ja reeglite vastu eksimiste tagajärjed. See aga on pingutav ja nõuab julgust, ent ka toetust, mis eeldab asjade arutamist ja kokkuleppeid lastega. Kes talub ainult lähedust ja väldib kokkupõrkeid, on võimetu eralduma ja iseseisvuma.
Nad hindavad endid, loodavad teiste peale ja usuvad, et nad suudavad oma elu kontrollida, kuid võivad olla ka teistest sõltumatud. Seksuaalsuhetes püüab turvalise kiindumusmudeli esindaja saavutada mõlemapoolset lähedust ja rahulolu. Takerduv kiindumusmudel  arusaam teistest on positiivne, endast aga negatiivne. Nad on teistest enam sõltuvad teiste tunnustamisest ja teiste hinnangutest. Ta üritab igal viisil  kas siis meelitades, nõudes, vihapursetega, või siis klammerdumise abil mõjutada seda, et saaks selles suhtes oma armastuse vajaduse rahuldatud. Hirmunud kiindumusmudel - kui inimene soovib teistega kontakti, kuid kardab nii seotust kui ka selle tagajärgi, võimalikku hülgamist. Nendel on mall endast ja teistest negatiivne. Nad on harjunud sellega, et kui teisi vaja on, siis ei ole nad kättesaadavad ja et nad ka ise ei ole väärt teiste armastust
Nad hindavad endid, loodavad teiste peale ja usuvad, et nad suudavad oma elu kontrollida, kuid võivad olla ka teistest sõltumatud. Seksuaalsuhetes püüab turvalise kiindumusmudeli esindaja saavutada mõlemapoolset lähedust ja rahulolu. Takerduv kiindumusmudel  arusaam teistest on positiivne, endast aga negatiivne. Nad on teistest enam sõltuvad teiste tunnustamisest ja teiste hinnangutest. Ta üritab igal viisil  kas siis meelitades, nõudes, vihapursetega, või siis klammerdumise abil mõjutada seda, et saaks selles suhtes oma armastuse vajaduse rahuldatud. Nende jaoks ei saa maailma ja teise peale loota ja seetõttu on läheduse säilitamiseks kõige parem teise külge takerduda, kuna vaid see annab talle võimaluse lähedust säilitada. Bartholomew (1990) on välja toonud 2 erinevat liiki mitteturvalist kiindumusmudelit. Need mitteturvalised kiindumusmudelid kujunevad välja justkui enda kaitseks tehtava kompromissina, kus
hinnangutest. Nad võivad armuda sageli, olla võrdlemisi armukadedad, võivad paljastada endid liiga varakult ja näevad oma partnerit ebakindlana. Seksuaalsuhetes üritab takerduva kiindumusmudeli esindaja rahuldada eelkõige enda turvalisuse ja armastuse vajadust. Täiskasvanuna on ta omandanud enda süüdistamise selles, et teda vähe armastatakse ja seetõttu on ta pidevalt mures selle pärast, kas teine ikka armastab teda piisavalt. Ta üritab igal viisil – kas siis meelitades, nõudes, vihapursetega, või siis klammerdumise abil mõjutada seda, et saaks selles suhtes oma armastuse vajaduse rahuldatud. Nende jaoks ei saa maailma ja teise peale loota ja seetõttu on läheduse säilitamiseks kõige parem teise külge takerduda, kuna vaid see annab talle võimaluse lähedust säilitada. Samas usutakse seda, et kui ei takerduta, siis teine kohe petab neid. Selle tüübi esindajate seas on enam naisi kui mehi. Hirmunud kiindumusmudel - kui inimene soovib teistega kontakti, kuid
aktiivsed. Nad ei oska säilitada täiskasvanutega vajalikku distantsi ja armastavad kamandada teisi lapsi. Vaatamata võimekusele õpivad koolis ebaühtlaselt, sest on püsimatud ja distsiplineerimatud.Peamine joon noorukieas on pidevalt hea või kõrgenenud meeleolu, millega kaasneb kõrge aktiivsuse ja energilisuse tase. Nad on leidlikud ega kaota ootamatutes olukordades pead, oskavad kavaldada ja petta. Vaid harva asendub päikeseline meeleolu tusatuju või vihapursetega, mille on esile kutsunud teiste vastuseis nende tahtele. Juba varakult püüdlevad iseseisvusele ja sõltumatusele, seadustesse ja eeskirjadesse suhtuvad kergemeelselt ning unustavad tihti piiri lubatu ja keelatu vahel. Eakaaslaste hulgas püüavad saada liidriks, mis neil ka sageli õnnestub.Hüpertüümsed isiksused ei talu ranget distsipliini ega ka üksindust. Et nad armastavad riski ja avantüüre, võivad nad kergesti sattuda halba seltskonda
 252 .5. Impulsiivne käitumine . s.t. vastab küsimusele enne kui see on täielikult esitatud,  ei  suuda  .järjekorda  oodata,  katkestab  teisi  sageli,  on kannatamatu,  kärsitu,  .tegutseb  enne  kui  mõtleb,  ei  suuda  lõpetada alustatud tegevust. .6. Unehäired Â .eriti iseloomulik on varane ärkamine, motoorne rahutus ka unes. .7. Halb frustratsioonitaluvus . emotsionaalselt labiilne, ärrituv, reageerib vihapursetega. .8.  Kohmakus  .  avaldub  riietumisel,  kõndimisel,  jooksmisel,  samas  on mõned  lapsed  väga  .osavad,  vahel  esineb  hüperkineese  (  tahtmatuid lisaliigutusi). .9. Kõnehäired on tavaliselt kerged Â vähene sõnavara, sõnaleidmise .raskused. .10.  Sotsiaalne  kohanematus  .  raskused  sõprussuhete  kujunemisel, teistega mängimisel, režiimiga .kohanemisel.Â
annaabi.ee 
