VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ühtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral väheneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela tekib ühend fibriin fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse vererakud takedavad -halb on see, et osadel inimestel veri ei hüübi ja oht on liiga palju verd kaotada ning vahel kui veresoon on seest vigastatud, siis võib juhtuda nii, et fibriinivõrgustik sulgeb veresoone ja tekib tromb VERERÜHMAD.VEREÜLEKANNE vererühmade erinevus on tingitud erinevatest vere rakkude koostises
vere liikumiskiirus kõige aeglasem, neid toimub gaasivahetus. (ül. Kannavad verd elundite ja kudede vahel) Suur- ja väike vereringe (vere liikumine, ülesanne jne) Väike vereringe: parem vatsake, kopsuarter, kopsud, verekapillaarid, kopsuveenid, südame vasak koda. Suur vereringe: vasak vatsake, arter, kapillaarid, veenid, südame parem koda. Vererakkude võrdlus ja ülesanded vere koostis Vere hüübimine Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, keemiliste muutuste lõpptulemusena tekib fibriin, mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, sellesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere ülesanded Kaitsta organismi, aineid transportida, aitab temperatuuri ühtlustada, veri on organismis siduv kude. Immuunsüsteem organismi kaitsevõime haigustekitajate vastu. Millised elundid ja rakud on kaasatud?(immuunsüsteem)
Aort pumpab vere kehasse Pärgarterid varustavad südant hapniku ja toitainetega 2) Veresooned ja vereringe Veresooned torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Vererõhk rõhk, mida veri avaldab veresoonte seinale (soontes, kus rõhk suurem, voolab veri madalama rõhuga soontesse). Veri vedelsisekude, mis ringleb veresoontes Vereringe vere pidev ringlemine organismis Vere hüübimine vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. Veresoone liigid: *) Kapillaarid (ühendavad artereid veenidega; ainevahetus; veri voolab väga aeglaselt; sein koosneb ühest rakukihist ja on õhkue) *) Arterid (viivad vere südamest eemale nt kapillaaridesse; veri liigub südame kokkutõmbumisel; liigub kõige
3. Vereliistakud ehk TROMBOTSDID- vrvitud, ilma tuumata. lesanne- vere hbimine. 3)Kuidas on vererakkude ehitus seotud nende lesannetega? Punasel vereliblel pole tuuma, sest mahub rohkem hemoglobiini (transpordib hapnikku), annab verele punase vrvuse. 4)Milline on erinevate vererakkude eluiga, kus nad tekivad? Punased vererakud moodustavad punases luudis. 5)Kuidas toimub vere hbimine, selle thtsus, vajalikud tingimused? Kui tekib haav, liiguvad vereliistakud veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis kivitavad vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Fibriinikiud moodustavad haavale tiheda vrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Vere hbimine kaitseb vere kaotuse eest. 6)Millised vererhmad on inimesel, kuidas neid kasutada verelekandel? O; A; B; AB 7)Kirjelda sdame paiknemist, suurust, ehitust. Inimese sda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv
Põhi ül. On võidelda organismi tunginud võõrmikroobidega. Ühed aktiivsemad on ntks õgirakud, mis läbivad veresoone seina ja kogunevad mikroobide v võõrkehade ümber ja hakkavad neid hävitama, see tekitab punetuse ja tõuseb temp, tekib põletik. Põletikuga suureneb valgete vererakkude arv. Vereliistakutel puudub tuum, nad on vajalikud vere hüübimiseks.Nende liikumine on amööbi sarnane. Hüübimine on verekaotuse eest organismi kaitse. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja eraldavad aineid, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reak. Ahela. Reaksioonide lõpptulemusena tekib fibriin, valgulised fibriinid moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on seesmiselt vigastunud,võib fibriinvõrgustik veresoone isegi sulgeda, moodustub tromb.Kui tromb ummistab veresoone,siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainetega varustas, tavaliselt sureb
Valge vererakk ehk LEUKOTSÜÜT on tuumaga, aga värv puudub. Ta ülesandeks on võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega. Õgirakud tungivad läbi vereooneseina ja hävitavad kehasse sattunud bakterid. Seal tekib punetus ja tõuseb temperatuur, tekib põletik. Kui tekib põletik, siis leukotsüütide arv suureneb. Vereliistakud ehk TROMBOTSÜÜT on kõige väiksem vererakk. Neil puudub tuum. See on vajalikuks vere hüübimiseks. Kui tekib haav, siis vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemilise reaktsiooni, selle tulemusel tekib FIBRIIN. Need moodustavad haavale tiheda võrgustiku, mis sulgeb haava. Tromb tekib siis, kui veresoon on seesmiselt vigastatud. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon hapniku ja toitainega varustas, tavaliselt sureb. HEMOFIILIA ehk veritsustõbi on haigus, kui veri ei hüübi. 0 A B AB
koeks. 19. Millised rakke ja ained veri sisaldab? Punased verrakud e. erütrotsüüdid, valged vererakud e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid. Hemoglobiin. 20. Millised ülesanded on vereplasmal? Seal lahustuvad mitmed ühendid (nt. vesi, valgud, toitained, hormoonid). Kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. 21. Kuidas toimub vere hüübimine? Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad keemiliste reaktsioonide ahela. Reaktsioonide lõpptulemusena tekib ühend fibriin. Fibriinrakud moodustavad haavale võrgustiku, millesse takerduvad vererakud. 22. Nimeta vererühmad, mille poolest need erinevad? 0, A, B, AB; Rh-positiivne, Rh-negatiivne. Vere rakkude koostises on erinevad valgud. 23. Mis on hemoglobiin ja mis on selle ülesandeks? Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku. Annab verele punase värvuse.
Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Põhjenda. Sest siis ei voola inimene verest tühjaks, kui ta on end vigastanud, vaid verejooks lakkab fibriinikiude tõttu. 10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11
antikehi tuum puudub olemas puudub Erüktrotsüüdid moodustuvad punases luuüdis. Leukotsüüdid on näiteks õgirakud,tungivad läbi veresoonte seinte , kogunevad ümber võõrkehade (bakterite)ning hakkavad neid hävitama. Trombotsüüdid kõige väiksemad vererakud tuumata Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku Vere hüübimine Verekaotuste eest kaise meid vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad verehüübimis reaktsiooni. Tekib fibriin-valulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku millesse verelibled takerduvad. Vere ülesanded: 1 Ainete laiali kandmine organismis(hapnik,süsihappegaas;glükoos,rasvad,valgud,vitamiine) 2 Jääkainete viimine erituselunditesse 3 Tagada organismi kaitse(õgirakud) 4 Organismi temperatuuri ühtlustamine(organite temp kõrgem ja keha pinna temp madalam) 5 Seob organismi tervikuks
Transpordivad hapniku. · Valged vererakud ehk leukotsüüdid on tuumaga, värvusetud, suhteliselt suured, amööbja kujuga, liikumisvõimelised rakud. Võitlevad võõrkehade ja võõrmikroobidega. · Vereliistakud ehk trombotsüüdid on tuumata, värvusetud, kõige väiksemad, korrapäratu kujuga, liikumatud rakud. Osalevad vere hüübimises. 15. Kirjelda vere hüübimist! Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela, mille lõpptulemuseks tekib fibriini ühendid, mis moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakud ja nii suletakse vigastatud koht. 16. Nimeta põhilised vererühmad, mille poolest need omavahel erinevad? · AB0 (vererühmad 0, A, B, AB) · Vererühmade erinevus on tingitud erinevatest valkudest vere rakkude koostises. 17
teevad need kahjutuks. Vereliistakud ehk trombotsüüdid on kõige väiksemad vererakud. Ka neil puudub tuum. Trombotsüüdid on vajalikud vere hüübimiseks. 11. Millest sõltub vere hemoglobiinisisaldus? Miks toit peab sisaldama rauda? Vastus: Raud on hemoglobiini tähtis koostisosa. Vere hemoglobiinisisaldus sõltub punastest vererakkudest. 12. Vere hüübimine. Kasulikkus? Kahjulikkus? Vastus: Kaitseb verekaotuse eest. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Selle tulemusena tekitab lahustumatu ühend fibriin, mille kiud moodustuvad haavale tiheda võrgustiku. Kui veresoon on seespoolt vigastatud, võib hüübimisel moodustuv fibriinivõrgustik veresoone isegi sulgeda ning tekib tromb. Kui tromb ummistab veresoone, siis see organi osa, mida veresoon toitainetega ja hapnikuga varustab, tavaliselt kärbub. 13. Immuunsüsteemi ehitus ja ülesanded.
o Põrn moodustuvad uued lümfotsüüdid, lagunevad vananenud erütrotsüüdid, vere varupaik. o Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. · Organismi aktiivse kaitse tagavad õgirakud, mis haaravad endasse haigustekitajaid,lümfotsüüdid,mis sünteesivad antikehi. · Õgirakud söövad haigustekitajaid(fagotsütoos), antikehad nõrgestavad haigustekitajaid. Vere hüübimine trombotsüüdid liiguvad veresoone vigastuskohta, nendest eralduvad ained, mille lõpptulemusena tekib fibriin. Tekib võrgustik, millese takerduvad vererakud, nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on sisemiselt vigastatud, võib võrgustik veresoone sulgeda, mood tromb,kui tromb ummistab veresoone, siis see org osa,mida veresoon hap ja toitain varustab, sureb. Immuunsus - on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. · Kaasasündinud im
Ti plasmid)- Agrobacterium tumefaciens´i ja A. rhizogenes´i suur rõngasplasmiid, mis põhjustab taimedel kalluskasvajate (haiguste) induktsiooni ning mis on tähtsaks vektoriks geenide ülekandel (eriti kahekojalistesse) taimedesse. Plasmiidse DNA Agrobacterium’i vahendatud ülekanne vigastatud taime. Ti-plasmiidi kandev Agrobacterium meelitatakse atsetosüringooni abil (toodetakse vigastatud taime poolt) vigastuskohta. Endonukleaasi toimel lõigatakse Ti-plasmiidist välja üksikahelaline T-DNA, seotakse kaitsvate valkudega ja transporditakse taimerakku konjugatsioonisarnasel meetodil. T-DNA siseneb taimeraku tuuma, kus ta integreerub taime kromosoomse DNA-ga. 9. Transgeensete loomade saamisviisid A. Rekombinantse DNA mikrosüstimine pronukleuse lähedusse. B. Somaatiliste rakkude reprogrammeeritud tuumade
tuleks: · uhtuda nahale sattunud materjal rohke jooksva veega, · seejärel pesta vastav piirkond pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. 4 Nahkaläbivate vigastuste korral tuleks: · uhtuda vigastuse kohta jooksva vee all, lastes oma verel vabalt haavast väljuda (haavapiirkonda ei tohiks pigistada, verejooksu võib soodustada vigastuskohta proksimaalselt masseerides), · seejärel pesta vigastuse koht pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. Nakkusohtliku materjali sattumisel limaskestale tuleks: · loputada suu- või ninaõõnt rohke puhta veega; · loputada silma steriilse füsioloogilise lahusega (0,9% NaCl) kallutades pea kokkupuutesse sattunud silma küljele (et loputuslahus ei valguks puhtasse silma).
Kõige parem on jätta laps sinna, kus ta hetkel viibib. Ainult sel juhul võib transportida haige ohutusse kohta, kui on võimalik kutsuda kiirabi. Igasugune liigutamine põhjustab tugevat valu. Juhul kui last on vajalik transportida, tuleb vigastatud jäse toestada. Esialgu toesta liikumatuse tagamiseks luumurrust kõrgemale ja madalamale jäävat jäset oma käega. Palu kedagi tuua padi või rullikeeratud tekk ning aseta need liikumatuse tagamiseks mõlemale poole vigastuskohta. Ära püüa murdunud jäset sirgeks tõmmata. Fikseeri tekk või rullikeeratud padjad pikisuunas kokkumurtud kolmnurkrätikutega. Vigastatud jäset võib fikseerida ka terve naaberkehaosa külge. Kui tegemist on lahtise luumurruga, st haavas on näha luuotsad, kata see koht haavalapikesega või pane peale puhas marlitükk. Ära puuduta vigastatud kohta! Põletused Põletuste puhul alusta põlenud pinna kohest jahutamist, jahuta umbes 15-20 minutit.
annaabi.ee 
