loovad romantilise õhkkonna. Saal on hämaralt valgustatud. Teenindajate riietus: valge pikkade käistega pluus, must seelik ja punane põll. Muusikat teeb elav bänd Sepo Seeman ja Citamiin, mille taustal saab hoogsalt tantsida. Õhtut juhib õhtujuht. Audiovisuaalsed vahendid: 5 mikrofoni, helivõimendi ja vähemalt 2 kõlarit bändi jaoks. Autosid on võimalik parkida hoone kõrvale. Fotografeerimiseks on palgatud fotograaf. Videosalvestuste tegemiseks pole vajadust. Peo kulgemise kava 17.00 külaliste saabumine (hõõgvein, suupisted) 17.3017.40 firmajuhi ja õhtujuhi kõne töötajatele, lauda istumine 17.4518.15 eelroog (külmlaud) 18.1519.00 õhtujuht viib läbi seltskonnamängud 19.0019.45 pearoog 19.4521.00 elavbänd 21.0021.30 dessert ja kohv,tee 21.3021.45 kuuse alt kinkide jagamine firmajuhi poolt 21.4523
mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad) 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Folklorist, kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahenditeks on vahetu jälgimine/osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli-ja videosalvestuste tegemine jne. 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu (I): 1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: (idealiseeritud olukord, mitte reaalne), pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd kogukonnas, folklooriliikide
uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks, kirjandusteadllasel on uurimisaines juba varem olemas. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori muudavad nähtavaks inimesed konkreetses ajas ja ruumis toimunud kohtumiste tulemusena. Folkloristi töövahendid on vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori „esimese elu“ etapp on folkloori eksisteerimine loomuliku osana, seda ei märgata, vaid lihtsalt luuakse, sest nii on loomulik. Folkloor elab rühmas teadvustamata. Teine etapp on rühmasisene teadvustamine. Keegi rühamst pärandab oma teadmised kellelegi järgmisele, kuid ei jaga oma teadmisi laiema publikuga
o Väljaspool arhviivi eksisteerib ja toimib folkloor orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu. Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendaja; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Lauri Honko (1932-2002) ,,Folklooriprotsess" Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm Folklooriprotsess on midagi enamat kui pärimusteose elu loomulikus keskkonnas. Pärimusteose ,,elu" Laugaste 1986 järgi 1. Rahvaluule aktuaalse kasutamise fraas (rahvaluuleteos on üldiselt tuntud ja üldiselt
tugevdada rühma enesemääratlust. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? • Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks • Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folklorisi tegevuse dialoogilisus • Folklorisi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? • Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, jutte, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. • Väljaspool arhiivi eksisteerib ja toimib folkloor tavaelu orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida
Mille poolest erineb “nähtamatu” folkloor “nähtavast” folkloorist? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt “nähtav” ja “nähtamatu” rahvaluule) Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, juae, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. Väljaspool arhiivi eksisteerib ja toimib folkloor tavaelu orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne.
Järgnevalt on ära toodud mõned olulisemad reeglid, mis otseselt puudutavad ka õpilastöid. · Lubamatu on teiste autorite andmete, tekstide ja tsitaatide kasutamine algallikale viita- mata. · Mõne teise uuringu raames kogutud andmete kasutamisel oma töös peab olema luba andmete valdajalt. · Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik. · Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. · Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek. 9 II. Uurimistöö vormistamine Tartu Gümnaasiumi uurimistööde vormistamisnõuded lähtuvad kehtivatest rahvus- vahelistest nõuetest (ISO standardist). Töö esitatakse pehmes köites. Üldnõuded Uurimistöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Kirja
sooritamisel, aga täpset sooritust või soorituse paranemist pole veel märgata, on tegemist platooga (kvantiteedi ja kvaliteedi dialektika kvantitatiivsete sündmuste kuhjumine avaldub teatud hetkel uue kvaliteedina. Õpetajal tuleb teha õigeid otsuseid, et toimuks edasine areng. Õpetajal on ka oluline tajuda millise momendini liigutust harjutada ja millal lõpetada (nt. selles tunnis). Oskuste omandamist saab hinnata oskuste testide, videosalvestuste ja vaatluste alusel. 3. Oskus avaldub harjutuse sooritamise efektiivsusest ökonoomne, efektiivse energia ja aja kasutamine. Sooritus peab olema hästi ajastatud, koordineeritud, täpselt mõõdetav. Teatud kõrvalekalded on lubatud. Tuleb teha vahet õige ja vale soorituse vahel. Tuleb arvestada sportlase taset, kehalist ettevalmistust. Õpetajal on oluline teada, milline peab olema sportlase kehaline ettevalmistus teatud oskuse õppimise alustamiseks. 4
· kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju (sh füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset). · uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus selles mitte osaleda või katkestada osalemine suvalisel etapil. · uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. · uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek. 8 5. UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID Igasugune kirjutamine koosneb mitmest etapist. Ka uurimistöö kirjutamine on protsess, mis koosneb erinevatest etappidest. 1. etapp: õpilane valib õpetajate poolt koostatud teemapangast endale huvipakkuva teema ja võtab ühendust vastava teema välja pakkunud õpetajaga (ehk juhendajaga). Kui
osales uurimisgrupis või andmete kogumisel). · Kuna uuringu mõju on temas osalevatele isikutele paratamatu, siis tuleb tagada, et see ei põhjustaks osalejatele kahju sh. füüsilist, vaimset, kõlbelist, materiaalset. · Uuringus osalemine peab olema vabatahtlik, igal uuritaval on õigus uuringus mitte osaleda või katkestada osalemine selles igal uuringu etapil. · Uuritavate isikute anonüümsus peab olema tagatud. Uuritavate isikute personaalsete andmete, fotode, videosalvestuste, joonistuste jm. materjali avaldamiseks peab olema vastava isiku nõusolek. · Mitme autoriga artikli puhul, mis oluliselt toetub üliõpilase seminari- või lõputööle, nimetatakse üliõpilast üldjuhul esimese autorina. 1.3. Üliõpilastööde hindamise kriteeriumid Hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: · uuritava probleemi uudsus ja aktuaalsus, tema teoreetiline ja praktiline tähendus ning probleemiseade põhjendatus;
Nelja aastaga õpetati Washoele selgeks 160 sõna! Ta õppis neid sõnu lihtsateks lauseteks kombineerima. Gardnerid hindasid Washoe keelelise arengu taseme võrreldavaks 3-aastase inimlapse keeleoskuse tasemega. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 55 Terrace (1986) muutus sedalaadi katsete suhtes kriitiliseks peale hoolikat videosalvestuste analüüsi, millest selgus et tema oma simpans Nim Chimpsky sõnakasutus oli lapse omaga võrreldes ebaoriginaalne, ta kasutas varem hooldajate poolt korduvalt esitatud keelelisi konstruktsioone ega arenenud edasi keele reeglitest arusaamise osas. Terrace arvates õpivad ahvid hüvituste saamiseks ära teatud reaktsioonid ("Veel õuna sööma. Banaan. Rosin. Veel puuvili.") samalaadselt tuvide ja teiste operantse tingituse oludes uuritud elusolenditega. Georgia Ülikoolis uuriti pügmeesimpans
annaabi.ee 
