1. Koosta lühikokkuvõte (ei piisa novelli ees oleva lühikirjelduse ümber trükkimisest): Raamat räägib 7 naisest ja 3 mehest, kes elava Itaalias Firenzes, kuid põgenevad katku ajal linnast maale, et jääda elama. Noored peatusid ühes mõisas/lossis, kus nad tundsid end turvaliselt. Üks naine, tegi ettepaneku, et nad hakkaksid iga päev endale valima kellegi kuningannaks/ kuningaks, kes dikteerib, kes mida peab tegema. Igal päeval kell kolm said noored kokku ning hakkasid jutte vestma, et hoida tuju üleval ja tunda rõõmu selle üle, et nad on veel elus. Sel ajal oli ühiskonnas väga palju norme. Naistel puudus sõnaõigus pea kõiges. Mehed olid need, kes dikteerisid milline ühiskond peaks olema. Samas olid naised suhteliselt jäärapäised ninf enamasti nad saavutasid siiski selle, mida nad soovisid. 15. sajandi elu erines totaalselt praegusest ajast. 2. Mida saad teada elu-olu ja inimeste kohta 15. sajandi Itaalias? 15
Kodus pani ta poja kohe voodisse pikali ja hakkas tema eest hoolitsema. Poeg ei rääkinud suurt midagi, ainult sonis mingit ebamäärast teksti. Ühtäkki tõusis ta istuli ja küsis äkitselt, et kus ta kott on. Maret pani koti voodijalutsisse. Edasistel päevadel Maret hoolitses poja eest väga palju. Kord kui poeg magas, uuris Maret ta kotti ning nägi seal palju raha ning osasid asju, mida ta oli pojale sõtta kaasa andnud. Vahel jäi Maret suvaliste möödaminejatega juttu vestma. Räägiti, et sõda on läbi saamas, ent vähesed sõdurid jõuavad elusalt koju. Mõni aeg tagasi oldi metsast leitud alasti mehe laip, kelle nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis salaja heameelt, et tema poeg oli jõudnud siiski elusalt koju, saab terveks ning elab õnnelikult edasi. Järgmisel päeval aga poeg suri. Maret oli täielikult muserdatud. Peagi toimus poja ärasaatmine kirikus. Matustel istus ka üks tundmatu mees, kes hakkas Maretiga rääkima. Ta rääkis, et Mareti
Kodus pani ta poja kohe voodisse pikali ja hakkas tema eest hoolitsema. Poeg ei rääkinud suurt midagi, ainult sonis mingit ebamäärast teksti. Ühtäkki tõusis ta istuli ja küsis äkitselt, et kus ta kott on. Maret pani koti voodijalutsisse. Edasistel päevadel Maret hoolitses poja eest väga palju. Kord kui poeg magas, uuris Maret ta kotti ning nägi seal palju raha ning osasid asju, mida ta oli pojale sõtta kaasa andnud. Vahel jäi Maret suvaliste möödaminejatega juttu vestma. Räägiti, et sõda on läbi saamas, ent vähesed sõdurid jõuavad elusalt koju. Mõni aeg tagasi oldi metsast leitud alasti mehe laip, kelle nägu oli tundmatuseni purustatud. Maret tundis salaja heameelt, et tema poeg oli jõudnud siiski elusalt koju, saab terveks ning elab õnnelikult edasi. Järgmisel päeval aga poeg suri. Maret oli täielikult muserdatud. Peagi toimus poja ärasaatmine kirikus. Matustel istus ka üks tundmatu mees, kes hakkas Maretiga rääkima. Ta rääkis, et Mareti
sõpradega kokku saada ja istuda, oleksid võinud õppida ja sellega panustada oma tulevikku mis tegelikut ka kasu toob, sest facebooki kerimine 6 tundi päevas ei teeni tulevikus raha aga need 3 laiki mis uuele pildile said panevad tundma küll nagu kuulsus aga materjaalset kasu ei loo. Sotsiaalmeediavõrgustikudes surfamine pole ainult peale kooli või tööd kodune tegevus, isegi kui mõni hea sõber või sõbranna kutsub kohvikusse kohvile ja juttu vestma tekib esimesena küsimus „kas mu telefoni aku peab nii kaua seal vastu?“ ja minnaksegi sõbraga välja kohvitama samalajal telefonis istudes ja sõbra juttu taustamürana kuulavat. Kuid kas me ka ise tajume, kui palju tegelikult teeb see igapäevane ninapidi nutiseadmes istumine meile endile halba? Kui palju see muudab meie isiksusi, tervisliku seisundit ning üleüldse reaalelu suhtlemisoskust? Üks sotsiaalmeedialeht teise otsa kui ühes sai keritud kohta kus eile pooleli jäi
valus löök, mitte midagi pole ta kaotanud noorusrammust. Kui virutab hoobi, siis teist enam ei igatse. Tubli memm, tore memm, kadestamis- väärne emake. Ainult süda on tal pisut pehme, - praegu on ta kindlasti hiilinud aida või laida taha ja nutab härdalt, et on pidanud nuhtlema on toredat poega. Selline ta on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk. Ei salli teise suust valet, kui aga ise hakkab vestma, siis naera või lõhki." Eneken Üüve : · Oli tüdruk, kellele meeldis Ekke, kuid nad ei saanud koos olla, kuna tema isa, Toomas Üüve, oli selle suhte vastu . Eneken ja Ekke kohtusid ikkagi salaja. 5. Teose probleemiks oli see, et Ekke ja Eneken ei saanud olla koos, kuna tüdruku isa oli sellele vastu. Nad kohtusid küll salaja, aga nad oleksid tahtnud, et nad ei peaks oma suhet varjama. Eneken lubas oodata Ekket, kui ta rändama läks. Kui
Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad pojad lootsid selgust saada unenägudest. Kalevipoeg ei andnud alla vaid hakkas Soome poole ujuma, et tuuslarile kätte maksta. Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilusat tüdrukut, kellega juttu vestma asus. See oli Saare piiga, kellesse ta koheselt armus. Kuid kuuldes, kelle poeg mees on, viskab Saare piiga end vette. Kui teda otsima minnakse, on kuulda merest laulu, mis ütleb, et neid on juba lahkunud. Kalevipoeg Soome rannas end välja puhkamas. Saare piiga vanemad leidsid merest vaid kotkamuna, vana raudkübara ja noore tamme, mis istutati sinna, kus piigale kunagi kiikuda meeldis. Kalevipoeg leidis Tuuslari üles, kuid ei uskunud ta sõnu ema saatuse kohta ning tappis Tuuslari ära
Robinsoni tõlkest on küll leitud palju vigu ja puudusi, kuid siiski on just see tõlge inglise keelse lugejaskonna seas elu sees hoidnud. Ka Thomas More saadab tervitusi trükkal Pieter Gillisele, rääkides nii nagu nad tõepoolest oleksid mõlemad kuulnud Hythlodaeust lugu vestlemas. Näiteks palub Thomas More eessõnas Gillist kõigest südamest, et ta meelde tuletaks, kas sild üle Anydruse jõe on 500 või hoopis 300 sammu pikkune. Nii jätab ta juba enne lugu vestma hakkamist mulje nagu kõik see, mida ta räägib, olekski toimunud päriselt. Samuti on More'il häbi, et ta jättis küsimata, millisel saarel Utoopia asub. Ta palub väga, et trükkal Hythlodaeusiga kohtuks ning talt selles osas järele päriks, et tema raamatus poleks midagi, mis tõele ei vastaks. Samuti soovib autor, et Hythlodaeus raamatu ise enne läbi loeks, et midagi kahe silma vahele ei oleks jäänud. Esialgne raamatu illustratsioon põhineb esimesest väljaandest
Kawabata Yasunari jaapani kirjanik, ,,Lumine maa", katsetas sürrealismiga. ". Räägib Jaapani 'müstilisest tarkusest' , zenist. Murakami Haruki- jaapani romaani kirjanik, esikromaan "Kuula tuule laulu" Mõisted: kambun - hiina märkidega jaapani kirjandus. Meeste kirjaviis. Selles on kirjas seadused, faktid,suutrad tanka - vormi skeem 57577 lühike luuletus haiku - zen-budismist ja taoismist mõjutatud loodusluule (575) monogatari - jutustus (otsetõlge on 'asjadest vestma') renga - seosvärss Araabia, pärsia, turgi: Qasda - araabia vanim kirjandus zanr, leiutaja Imru-ul Quais 6.saj Ghazal (gazeel) islami kirjanduszanr 7 saj. põhiteemaks on lootusetu, idealistlik armastus, enesepiinamine surmani. Nt. Hazif, Jamil Qur'n - islami pühakiri, pärineb 7saj Muhamedi jutlustest, koosneb 114 ptk e suuradest al-Mu'allaqt - olulised qasidad, mis tikiti riidele madh - panegüüriline luule hamr -veiniluule, esindaja Abu Nuias
Ragin läheb reisile Averjanõtsiga, kes peab ennast teistest paremaks. Ragin lõpetabki ise ka seal palatis. Nikita(valvur) peksab nüüd Raginit. ,,Daam koerakesega" Tegelased Anna Sergejevna ja Dmitri Gurov. On Jaltas ja kohtuvad puhkusel olles. Dmitri on naistemees, iga kord uus naine, kellega lõbutseda. Anna käib promenaadil oma koerakesega. Mees läheb Anna juurde, hakkavad juttu vestma. Anna on abielunaine, õnnetu, väga võimukas abikaasa. Hakkavad käima, Anna saab kirja mehelt ja kutsub teda koju. Tuleb kurb lahkuminek IGAVESEKS. Dmitri Moskvasse ja Anna Peterburgi. Dmitri pidas Annat üht naistest, kuid vaimustus ei lähe üle, ei suuda unustada, tahab temaga kohtuda. Anna mõtleb Dmitrist, kes otsustab ta Peterburgist üles otsida. Dmitri ostab teatrisse pileti, saavad kokku-mõlemad igatsevad üksteist. Anna ja Dmitri otsustavad hakata salaja käima
· lühikese vokaali järel olev ülipikk t või p tugeva astme vormides vaheldusb pika t või p-ga nõrga astme vormides (atma, jätma, katma, kütma, lõpma, matma, nutma, petma, tapma, utma, võtma) · konsonanttüvi lõpeb st-ga, vältevaheldus kirjas ei avaldu (haistma, kastma, kestma, kostma, laustma, loitsma, mõistma, ostma, paistma, pistma, päästma, säästma, sööstma, süstma, tõstma, vestma) · ht:h ahtma, tahtma, uhtma · jätma: jäetagu, katma: kaetakse, kütma: köeti, matma: maetaks, võtma: võetagu, võetavat. PÕHITÜÜP MURDMA · murdma-murda-murran-murdsin-murdnud-murtakse-murtud · nõrgeneva tüvega verbid, mille ma-infinitiivi tunnuse ees on d. Laadivahelduslikud. (andma, kandma, kündma, murdma, tundma, hoidma, hüüdma, jõudma, leidma, needma, nõudma, püüdma, sõudma, võidma, seadma, teadma)
avatumad sellele, et teemapargi keskkond soodustaks külastajatevahelist suhtlemist. Sellest võib järeldada, et eelkooliealiste laste vanematel on suurem soov teemapargis inimestega suhelda. Kahe eelkooliealise lapse ema kommenteeris oma jaatavat vastust järgnevalt: ,,Suhtlemist on niigi väga väheks jäänud ja seda tegelikult oodatakse, aga eestlased on piisavalt kinnised, et mitte hakata võõraga oma kõrval niisama juttu vestma." Teine vastaja tõi välja vajaduse suhtlusringi suurust piirata: ,,See oleks võimalik vaid siis kui seltskond ei läheks liiga suureks, vastasel juhul oleks see suhtlemine ikkagi pealetükkiv." Vastustest on näha, et lapsevanematel on soov teineteisega suhelda. Seega suhtlust ja tutvumist soosiva keskkonna loomine on õigustatud. Selleks saab korraldada näiteks ühistegevusi, tutvumismänge või jutuvestmisringe. Eraldamaks neid, kes soovivad
terad jahvatati käsikiviga. Juulikuu lõpu ja augustikuu tähtpäevad seostuvad uudseleiva ootusega: "Maret (maretapäev, 13. juuli) tuleb mageda leivaga, jaagup hapu leivaga"; "Maret tuleb koogikotiga, jakob toob kõva kannika"; "Jaagup hädaleib, olevipäev (29. juuli) uus leib, laurits (lauritsapäev, 10. aug.) lai leib, pärtlipäev (24. aug.) pääga leib." Sügis Saagid saavad salve. Tütarlapsed kogunevad käsitööd tegema, mehed juttu vestma. Aeg kosjajuttu teha, karjapoisil laadale meelt lahutama minna. Kui kaob rohelus, tuleb hingedeaeg. Mihklipäev Septembril on ilusad nimed: mihklikuu, sügiskuu, jahikuu, kanarbikukuu, pohlakuu. Mihklipäevaks (29. sept.) pidi olema "naeris koopas ja naine toas", st. välistööd tehtud. Kari jäeti pikilepäevile. Nõnda öeldi, kui loomi lõunaks koju ei aetud. Karjased said küll leivakoti lõunaleivaga kaasa. Võeti ka kartuleid kaasa või naereid, et neid ühiselt lõkketuhas küpsetada
Sisse astudes oleks sepp peaaegu kõmistanud. See, kes tema jalga oli takistanud, seisis mitu sammu eemal, maja ukse lävel; takistuse nimi oli Mai ja Maie nägu õhkus sel silmapilgul nii palju lahkust ja 'soojust, et Villu meelest talvise külma tundmus kadus ja tema südamesse su- 136 vise pühapäeva rahu asus. Kumb enne kummalegi käe vastu sirutas, kumb enne ilma mingisuguse nähtava põhjuseta magusasti naerma ja siis jälle sügava tõsidusega kõige tühjemat juttu vestma hakkas -- see jääb seletamata küsimuseks. Nad seisid käsikäes, vaatasid teineteisele otse silmadesse ja olid väga heas tujus. Samal ajal veerles kalli viina ankur mööda libedat õue ja oleks vist hoopis unustusse jäänud, kui mitte Priidu teda halastades oma hoole alla poleks võtnud ja kohe prunti välja kiskuma hakanud. «Maria! Aga Maria!!» hüüdis vihane hääl ukse vahelt. Seal seisis teine Mai, kuid vananenud näoga, kortsus kulmudega ja tigeda pilguga.
mõnda päeva või tundi enam ei saa! Inimesed tulevad kokku, et süüa ja juua ning pisut juttu ajada, mitte et tõtt kuulda. Kes tõtt otsib, see jääb koju, eks? Ehk mis tõtt võiksite teie härra Maurusele öelda, mida tema poleks veel kuulnud? Või arvate, et tema võtab teie tõe tõsiselt? Ei, tema pöörab ta rumalaks naljaks. Teie tõest saab rumal nali. Ja see on nõnda väga hea, sest mis teevad inimesed tõega, kui nad lähevad sööma ja jooma ning juttu vestma." ,,Hea küll," vastas kaheliikmeline saatkond, ,,aga mis kõnes keelatud, see on ometi söögi ja joogi juures lubatud." ,,See on teine asi," arvas härra Koovi. ,,In vino veritas! Kui keegi purjus peaga tõtt kõneleb, siis pole sest ühti, sest siis ei haava ta. Alkohol paralüseerib tões kibeduse, niisugune imelik mõju on temal. Ja teate miks? Purjus inimene on pisut hullumeelne inimene, aga hullumeelsed võivad alati tõtt rääkida, seda ei panda pahaks
annaabi.ee 
