km kirde poole, mööda Ännijärve kallast. Meie juures on võimalus aastaringselt tutvuda hobustega ja ratsutada. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses. Tulevikus pakume mitmeid erinevaid ratsamatkade pakette, mis sobivad kõigile ratsa ja loodusehuvilistele. 1 PÄEV Koguneme kell 10.00 hommikul Kivisaare Ratsatallu Kohapeal vestleme eelseisvast matkapäevast Arutame, milline hobune on kõige sobivam Harjame ja saduldame hobuse ja matk võib alata. Piknik Tunneme ennast nagu metsarestoranis ja sööme vabas looduses Elamus saabub ehedast toidust, mis osaliselt valmib elusal tulel Menüü: lõkkel röstitud köögiviljad, lõkkel küpsetatud rukkileib,taimetee Mida näeme.. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala Jussi nõmm ja järved Paukjärv Venemäe vaatetorn
Igas peredes on oma peretraditsioonid ja kõikides need on muidugi erinevad. Näiteks, mõned igal aastal sõidavad välismaale puhkama, teised igal pühapäeval koristavad korteri ja õhtul kõik koos söövad traditsioone õhtusööki. Minu peres on ka palju traditsioone. Need väga meeldivad mulle. Näiteks, igal aastal Jänipäeval me sõedame suvila. Seal me teeme saslõkke, sõidame paadiga, lihtsalt puhkame ja nautime loodust, vestleme ja kohtume sõbradega. Aga õhtul tantsime ja hüppame üle lõkke. See on väga lõbus! Aga meil on ka väike hea traditsioon. Õhtul pärast keerulise tööpäeva koguneme laua ümber ( ) ja joome teed, suhtleme oma vahel, arutame uut infot, lahendame probleeme ja anname nõusid. See on tähtis, sest terve päeva jooksul me peaagu ei vaata teineteist. Mina väärtustan ja lugu pidan oma peretraditsioonidest. Nad on olulised minu jaoks.
Eelnevalt on lapsevanemale antud küsimustik (lisa 2), mille ta saab kodus läbi vaadata/töötada ja endale märkmeid teha vms. Lapsevanem saab aimduse, millest arenguvestlusel räägitakse. Sissejuhatus Vestlust alustab õpetaja. Annab teada, et vestlus kestab orienteeruvalt 45min kuni 1 tund, vesteldakse sellest kuidas lapsel läheb, Mul on heameel, et saite tulla meiega vestlema. Järgmised 45 minutit vestleme teie lapse arengust, sellest kuidas tal läheb, mida saaksime koos veel ära teha. Vaatame koos küsimustiku, vestleme. Hiljem saate vaadata oma lapse arengumapis olevaid töid. Kui tekib küsimusi, siis küsige julgelt. Põhiosa: Lapsevanem alustab enda looga, milline laps on – kuidas käitub, millega tegeleb, hobid, sõbrad jne. Kui on küsimusi siis küsib. Siis saab sõna õpetaja – annab oma tähelepanekud lapse suhtes.
Raymond&Raymond ülemused)Erik(Ragnari noorem vend),Erwin(roberti poeg).Abielupaar Liivi ja Avo rosenvald(maja nr.38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad või tulevad? Mis on teel siis, mis on teel siit? Midagi me ei tea, aga vestleme relatiivsusteooriast. Ilona Laaman Mulle see luuletus väga meeldib,kuna see on teistsugune ja sobib väga hästi siis raamatusse. Raamatust: Raamat algab lausega.Kui Aapo isaga koolimajja jõudis,olid tunnid juba alanud... See on täpselt sama nagu ´´Kevade´´ algus,et Arno asemel on Aapo.Nii võibki terve selle raamatu vältel ära tunda ´´Kevadet´´,ainult natuke uuemates seikades ja
"Tule, tule päike hele, lumikellukest. Tee tee lahti kevadele. Lapsed vestlevad õpetajaga Maapind lumest puhtaks pese, lumekellukesest. Leiad lumikellukese." Lapsed vaatlevad ja kirjeldavad lumikellukest. Räägin lastele, et lumikelluke on kevade kuulutaja. Vestleme, millal lumikellukesed õitsema hakkavad. Tegevuse põhiosa Lapsed istuvad lauda ja valivad, mis Palun lastel istuda laua äärde. Pakun värvi paberit nad soovivad. Lapsed lastele erinevat värvi pabereid. Panen panevad endale ise värve paletile. laudadele lumikellukesed. Palun lastel Lapsed võtavad lille enda kätte ja 10
eeskujuna. Peegelneuronid vallanduvad ka siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima – neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.) 5. Mis on kogemuslik Kogemuslik empaatia on teise olendi empaatia ja mis rolli mängivad emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka selles peegelneuronid? märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on
Peegelneuronid vallanduvad ka selles peegelneuronid? siis, kui üks vaatab, kuidas teine temaga sama toimingut sooritab. Nendel neuronitel on oluline roll teiste käitumise mõistmises ja käitumise jäljendamises. Osalt võime hakata teisi tahtmatult matkima neid kellega vestleme või kellega oleme ühes ruumis. ( paneme samal ajal jala üle põlve või silume juukseid jms.) 5. Mis on kogemuslik empaatia Kogemuslik empaatia on teise olendi L13 ja mis rolli mängivad selles emotsionaalse seisundi tahtmatu ja ka peegelneuronid? märkamatu kogemine.( teise inimese nutt ajab nutma ja naer naerma) See on
korral. 3) Pupillide laienemine kui pupillid laienevad, näitab see, et keegi/miski meile meeldib. See signaal on mittekontrollitav, aga sellele signaalile reageerime me kõige tugevamini, kuigi me ise ei pruugi teada, mis see on millele me hetkel reageerime. 4) Poos kaldume kaugemale, kui pole huvitatud sellest, millest jutt, seisame sirgelt, kui tahame end maksma panna jne. 5) Poosi kaja kui vestleme sõbraga või kuulame kedagi tähelepanelikult võime võtta alateadlikult sama poosi, mis temal võib-olla oma subjektiivse läheduse näitajana tema suhtes. 6) Isiklik distants (isikuruum) samuti võib vahemaa, mis me hoiame enda ja teiste inimeste vahel olla veetluse näitajaks. Üksteisele emotsionaalselt lähedased inimesed armastajad, pereliikmed või väga head sõbrad, tunnevad end mugavalt, kui on teineteisele füüsiliselt väga lähedal
Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti huvitav on tahtmatu reflektoorne pupillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. (Pease, 1994) 5 3. Kehahoiakud Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase ja treenitus. Peegelduvad ka nõudmised, mida kehale pidevalt esitatakse, näiteks juuksuril, kes kogu päeva kummardab töö käigus klientide kohale, võivad tekkida längus õlad. (Pease, 1994) 3.1 Zestid Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal
mätsima ja igal sammul õigustama. Kui eksimus on ilmne, siis tuleb seda tunnis- tada ja vajaduse korral kolleegi tähelepanu sellele juhtida. Ka õpilaste ees ei maksa salata, et kolleeg on inimene, kes alati kõike ei jõua. Seda aga teistele teatama rutata on taktitu. Austagem oma õpilaste vanemaid! Austus lapsevanemate vastu on nendega tehtava koostöö alus. Kui näeme ainult seda, et vanem on oma lapse kasvatuse hooletusse jätnud, siis vestleme temaga süüdistaval toonil. Selline toon lõhub kontakti meie ja lapsevanema vahel. Lapsevanem ei tule enam koosolekutele ega pea lugu meie soovitustest. Meie nõuame, lapsevanem lööb käega ja laps teeb, mis talle momendil lõbu valmistab. Me ei tohi sellist olukorda tekkida lasta. Peame saavutama lastevanemate lugupidamise. Selleks peame aga pidevalt meeles pidama kõike seda, mida vanemad laste heaks on teinud.
geniaalsus on võime, lasta end üllatada." Suur hulk teaduslikke avastusi on just tänu sellele toimunud. ... Teine eeldus (audentseks eluks) on võime konsentreeruda. See on meie lääne kultuuris haruldus. Me oleme alati hõivatud, kuid siiski ilma konsentratsioonita. Kui me midagi teeme, siis mõtleme me juba järgnevale... Me teeme võimalikult palju asju üheaegselt. Me sööme hommikust, loeme lehte ja kuulame raadiot, ja võib olla vestleme veel seejuures oma naise ja lastega. Me teeme viite asja üheaegselt, ja me ei tee ühtegi neist õieti.; "ei" tähendab seda, mis oleks meie jõudude väljendus.... Enamus inimesi elab minevikus või tulevikus. Minevikku ja tulevikku pole aga olemas reaalsete kogemustena. On olemas vaid nüüd ja praegu. Järgmine eeldus audentseks eluks on võime ennast kogeda. Teadaolevalt on "mina" üks viimaseid sõnu, mida laps õpib rääkima, aga kui ta kord selle on omandanud, siis tuleb see tal
saad, paned sa end tahes-tahtmata maksma ja blokeerid sellega teise aktiivsuse. Küsi partnerilt kõikvõimalikke asjasse puutuvaid küsimusi, tunne huvi, kuidas tema aru saab. Alles siis selgita oma nägemust. Ja veel: sul ei ole mõtet hakata teisele midagi rääkimagi, kui sa selle jutuga tahad igal juhul ise võitjaks tulla, teist paika ja ennast maksma panna. Nii et jõuame taas loo algusesse sõnumist tähtsam on see, millise tooniga me vestleme või tülitseme? Kuldreegel on see: kui sa tahad midagi inimesele ütelda, siis mõtle läbi, mismoodi sa temasse suhtud. Kui sa oled temast tüdinud ja sa ei arva, et tast iial asja saab, siis ükskõik, mida sa ka ei ütleks, ta tajub seda. Ei loe see, mida sa räägid, vaid loeb see, mismoodi see teisele mõjub. Sul võib olla hästi hea plaan ja sa võid asuda seda laitmatult ellu viima, aga kui teine tajub selles rünnakut või alandust, siis on ikka halvasti.
cit: 22). 1.1.5 Ametialased Teatavad elukutsed kannavad endaga kaasas oma sptsiifilist kehakeelemustrit. Näieks limusiinijuhilt oodatakse, et ta käitub vaoshoitult ja aupaklikult, tema tegutsemine peab olema silmatorkamatu ja teenistusvalmis, enamasti väldib ta silmsidet (Jaskolka, 2004: 22). 1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab kui me puhkame, lõdvestume, ootame või vestleme. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit/emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu sotsiaalne seisund, energia hetketase, treenitus. Peegelduvad ka nõudlused, mida kehale pidevalt esitatakse (Jaskolka, 2004: 22) 1.1.7 Kehakeele avaldumine zestides Zest on füüsilise tegevuse vormis antud visuaalne signaal, mis tehakse kas teadlikult (sõbrale lehvitamine) või ebateadlikult (nina sügamine)
kontroll puudub. Näiteks kui keegi ähvardab rusikaga, võime tahtmatult tagasi põrkuda, see on hirmu ja alistumise liigutus. Eriti pakub siin huvi tahtmatu reflektoorne popillide avardumine, väga usaldusväärne kehakeele vorm, eelkõige sellepärast, et seda ei saa teadlikult kontrollida. 2.2 Kehahoiakud7 Kehahoiakud on mitmesugused asendid, mis meie keha võtab, kui puhkame, lõdvestume, ootame, vestleme või oleme mingis poolstaatilises poosis. Neid saab üllatavalt palju varieerida. Kujutlege näiteks erinevaid kehahoiakuid, mis võib esitada ööklubi uksel valves olev väljaviskaja, hotelliportjee, ema, kes kohtab kooliväravas oma last, närviline isa, kes ootab oma lapsukese sündi, asutuse retseptsionist, politseinik. Iga kehahoiak peegeldab inimese ametit või emotsionaalset seisundit, ja kõiki mõjutab kogum tegureid, nagu 7 Allan Pease, 1981. tõlk. Kalev Lattik, 2001. Kehakeel
(pean märkusena lisama, et ka eelmine kirjeldatav laps lutsis pöialt, seda 35 veel kuue aastasena). Pöialt sai määritud sinepi, pipra jms. Ei aidanud. See kadus lihtsalt ära. Ühel momendil teatas ta , et ta lihtsalt ei soovi enam pöialt imeda. Nüüd kooliealisena on tal hinded head kogu aeg on olnud, kuid korrale ei kuuletu ta eriti. Teda nagu ei huvitakski see. Vahel, kui me õega vestleme, tuleb ta taganttoast välja ja möödaminnes ütleb lause sekka, ise teadmatta millest jutt käib... kuid lause on alati õige. Ka see on välistatud, et ta kuulab me juttu pealt. See on minu ja õe jaoks mõtlemapanev. Tema maailmavaade on ehmatavalt täiskasvanulik. Sellist puberteetliku vaimutsemist pole. Ta oskab panna maksma end täiskasvanute seas. Ning üks asi, mida ma olen sellel lapsel kogu aeg märganud ta ei kannata mitte mingisuguseid järjekordi. Kuna meil on õega
armastab ja tahab olla armastatud. See on rohkemgi, kui vajatakse kahekümne kolme aastase naise pea segiajamiseks, ja proua Bonacieux oli just sellesse õnnelikku eluikka jõudnud. Kuigi nädala jooksul olid toimunud tõsised sündmused ja abikaasad polnud teineteist rohkem kui kaheksa päeva kestel näinud, olid mõlemad mõnevõrra tegevuses oma mõtetega. Siiski ilmutas härra Bonacieux tõelist rõõmu ja lähenes avakäsi naisele. Proua Bonacieux ulatas talle lauba suudlemiseks. «Vestleme pisut,» ütles ta. 188 «Kuidas?» küsis Bonacieux imestunult. «Jah, muidugi, mul on teile midagi väga tähtsat teatada.» «Ka mina pean teile mõned üsna tõsised küsimused esitama. Palun, seletage mulle natuke, kuidas oli õieti lugu teie röövimisega?» «Praegusel hetkel ei seisa asi üldse selles,» ütles proua Bonacieux. «Aga milles siis? Kas minu vangistamises?» «Ma kuulsin sellest juba samal päeval. Kuna te pole aga mingis kuriteos süüdi ega
annaabi.ee 
