Leht1 Vesinik H Hydrogenium Heelium He Helium Liitium Li Lithium Berüllium Be Beryllium Boor B Boron Süsinik C Carboneum Lämmastik N Nitrogenium Hapnik O Oxygenium Fluor F Fluorum Neoon Ne Neon Naatrium Na Natrium Magneesium Mg Magnesium Alumiinium Al Aluminium Räni Si Silicium Fosfor P Phosphorus Väävel S Sulphur Kloor Cl Chlorum Argoon Ar Argon Kaalium K Kalium Kaltsium Ca Calcium Raud Fe Ferrum Baarium Ba Barium Kroom Cr Chromium Magnaan Mn Manganese Vask Cu Cuprum Hõbe Ag Argentum
KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee
ühinemine hapnikuga. Samuti demonstreeris ta hapniku rolli taimede ja loomade hingamises ning raua roostetamises. Need katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt sisaldavad flogistoni kõik põlevad ained ning põlemine ise polegi midagi muud kui flogistoni vabanemine ainest. Lavoisier andis nimed hapnikule (oxygenium), vesinikule (hydrogenium) ja lämmastikule (nitrogenium). Paraku lõppes Lavoisier' särav elu enneaegselt, sest Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus ta vahistati ja giljotineeriti. Kusjuures nii vahistamine, kohtumõistmine kui ka hukkamine toimusid samal päeval. Tema süüks oli ebapopulaarne tegevus maksukogujana. Legend räägib, et oma viimase teadusliku katse tegi Lavoisier peale surma. Nimelt olevat ta peale pea maharaiumist nii kaua kui suutis silmi pilgutanud ning varem
HAPNIK O Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element, mittemetall ; järjenumber 8, aatommass 15,9994. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendis on II ja I. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni Looduses on Hapniku elementides kõige rohkem, ta moodustab umbes 50% maakoore massist
HAPNIK Oxygenium Hapnik on üks levinumaid ja olulisemaid elemente Maal. Teda leidub maakoores (~50%), vees(~89%), õhus ja elavates organismides kõikidest elementidest kõige rohkem. Maa atmosfääris on hapnikku umbes 21% ja teda tekib pidevalt fotosünteesi käigus juurde. Samas aga väheneb hapniku hulk atmosfääris, kuna ta osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Hapnikku kasutavad hingamiseks kõik aeroobsed elusorganismid. Ta
VESINIK JA HAPNIK - tähtsamad mittemetallid VESINIK hydros - vesi HAPNIK oxy - oksiid Hydrogenium genos - tekitaja Oxygenium genos - tekitaja Sümbol H Sümbol O Lihtaine valem - H 2 Lihtaine valem O 2 I Aatomi ehitus I Aatomi ehitus - on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6) aatom p= 8
Liitium Li Lithium 3 1 2 Berüllium Be Beryllium 4 2 2 Boor B Boron 5 3 2 Süsinik C Carboneum 6 4 2 Lämmastik N Nitrogenium 7 5 2 Hapnik O Oxygenium 8 6 2 Flour F Flourum 9 7 2 Neoon Ne Neon 10 8 2 Naatrium Na Natrium 11 1 3 Magneesium Mg Magnesium 12 2 3 Alumiinium Al Aluminium 13 3 3
Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapnik on värvitu, lõhnata, maitseta õhust raskem gaas.Hapniku tarvitatakse keemia-, metallurgia-, jm tööstusts, meditsiinis jm. Hapnikku leidub väga paljudes ühendites (näiteks oksiidid, happed, alused, soolad, aga ka paljud orgaanilised ühendid). Lihtainena esineb hapnik kahe allotroopse teisendina: dihapnik ja trihapnik ehk osoon. Hapniku üldiseloomustus Hapnik, O, Oxygenium- keemiliste elementide perioodilisusüsteemji 6 rühma element, mittemetall ; järjenumber 8, aatommass 15,9994. Hapniku oksüdatsiooniaste ühendis on II ja I. Hapniku aatomis on: 8 prootonit ja 8 neutronit ning 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni - järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Hapnikul on kolm isotoopi: nende massiarvud on 16, 17 ja 18.
Priestley tööd viis lõpule prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier, kes kordas inglise teadlase katseid elavhõbedaga, muutes selle tagiks (elavhõbeoksiidiks). Ülejäänud õhk põlemist ega hingamist ei soodustanud. Oksiidi kuumutamisel eraldus seesama õhu hulk, mis ülejäänuga segunedes moodustas esialgse õhu. Siit järeldas Lavoisier, et õhk koosneb nn. puhtast ehk elustavast õhust ja lämmatavast õhust. See nn. eluõhk sai hiljem nimetuse oxygenium (oxys - hapu ja gennao - sünnitan) ehk hapnik. Hapniku sümboliks on O. 1827.a. sai välja paistev saksa keemik, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid
............................................................lk. 6 Mädanemine...............................................................lk. 7 Roiskumine.................................................................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 2 Hapniku üldtutvustus Hapniku sümbol on O. Ladinakeelne nimetus oxygenium. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VI rühma element, mittemetall. Järjekorranumber 8 ja aatommass 15,9994. Hapnikul on kaks allotroopset esinemisvormi dihapnik O2 ehk tavaline hapnik ja trihapnik O3 ehk osoon. Dihapnik on normaaltingimustel lõhnata ja värvita gaas, lahustub vähesel määral vees ja ühineb peaaegu kõikide elementidega moodustades oksiide. Hapniku oksüdatsiooniastmed ühendeis on -II ja -I. Looduses on hapnikku elementidest kõige rohkem
1. Protsess, mille käigus elemendi aatomi oksüdatsiooniaste kahaneb. 2. Tüüpilised redutseerijad. 3. Ioonid erinevad vastava elemendi aatomitest ................ arvu poolest. 4. ................ on element, mis liidab elektrone. 5. Li0 - 1 Li+, liitiumi aatom ................ liitiumiooniks. 6. Keemiline element, mis võib käituda nii oksüdeerijana kui ka redutseerijana. 7. Aine, mille saamiseks kasutatakse elektrolüüsiprotsessi. 8. Korrosiooni kiirust soodustav tegur. 9. ,,Oxygenium" ehk ................ . 10. Elektrood, millel toimub redutseerumine. 11. Korduvlaetav keemiline vooluallikas. 12. Protsess, mille käigus aine laguneb elektrivoolu toimel. 13. Laenguga aatom. 16 14. Looduses toimuv redoksreaktsioon. 15. Negatiivse laenguga ioon. 16. Korrosioonikaitse võimalus. 17
Põlemisel on tegemist mitte flogistoni eraldumisega, vaid reageerimisega hapnikuga. Avastas, et see sama gaas soodustab happeliste omaduste avaldamusega happed on ained, mis sisaldavad hapniku. Pani tähele, et osa happeid võib reageerida nn. alustega. (Hape = binaarne ühend.) Väävelhape esines sellisel kujul: SO3. (Alus = binaarne ühend.) Hapete ja aluste reageerimisel tekivad ühendid, mis sisaldavad kolme elementi soolad. Tõi välja ka aluste omadusi. Andis hapnikule nime (oxygenium happe tekitaja). Hapnikteooria võeti tasapisi omaks (eriti nooremate teadlaste poolt). Sellest lähtudes sai teha juba uusi hüpoteese. (Toimus üks oluliseim paradigma muutusi!) Esimene, kes hakkas seda teooriat toetama oli Martin Heinrich Klaproth (1743 1817). Ta avastas koobalti, nikli, mangaani, molübdeeni, uraani. Ta oli praktiline keemik. Peetud ka analüütilise keemia isaks. Tema hakkas tegelema (revolutsiooni eel 1789) keemia nomenklatuuri põhimõtetega
kergemini kui teised halogeenid oma väliselektronkihile ühe elektroni, moodustades 8 elektronist koosneva okteti. Fluor on mitte ainult kõige altiivsem halogeen, vaid üldse kõige aktiivsem mittemetall. Teistel halogeenidel on väliselektronkiht tuumast kaugemal. Seepärast on aatomituuma ja väliselektronikihi vaheline mõju väiksem kui fluori puhul. Aatomiraadiuse suurenemisel FAt väheneb halogeenide keemiline aktiivsus. HAPNIK--OXYGENIUM--O. 1s22s22p4 1. Leidumine looduses. Hapnik on looduses kõige levinum element. Maa (õhkkonna, vesikonna ja maakoore) massist moodustab hapnik ligi 50%. Lihtainene leidub hapnikku õhus, kus teda sisladub mahu järgi 21% (1/5) ja massi järgi 23%. Seotult kuulub hapnik vee, kivimite, mineraalide ja loom- ning taimeorganisimide koostisse. 2. Saamine. Tööstuslikult toodetakse hapnikku õhust või vee elektrolüüdil, laboratoorselt saadakse teda kas: a) vee elektrolüüsil:
Lisa 1:Täiendavaid juhiseid anorgaaniliste ühendite valemite kirjutamiseks: Elemendisümbolite järjestus valemis: -elektronegatiivsuse järgi,KCl -iooni iseloomustav element esikohale, OH- -arvesta tegelikku struktuuri, HOCN -katioon enne aniooni,NaCl Koostisosade nimetused: -elektropositiivne koostisosa - vastava elemendi nimetus -elektronegatiivne koosstisosa –tuletatakse elemendi ladinaleelsest nimetusest pluss järrelliide “iid” näit. hydrogenium hüdriid oxygenium oksiid Mitmeaatomiline elektronegatiivne koostisosa puhul kasutatakse nimetusi sulfaat, nitraat jne. Orgaaniliste ühendite valemite kirjutamisest vt. orgaanilise keemia loenguplokis. Lisa 2: sidemete klassifitseerimine elektronegatiivsuste erinevuste järgi: side -iooniline 2,0-3,2 metall-mittemetall(mm) -peamiselt iooniline 1,5-2,0 sama ja mm-mm
(v.a. hapnik) H2EO3 H2EO4 (erandiks Te) Levik looduses on rühma elementidel äärmiselt kõikuv O (kõige levinum element) → Po (üks kõige vähemlevinumaid elemente) ≈47% maakoorest 10-14% maakoorest Po on radioelement (ainult ebastab. isotoobid) 3.20. Hapnik – element nr. 8, lad. Oxygenium kr. oxys – hapu, gennάō – sünnitan vene k. кислород Esimest korda said puhtal kujul O2 - J.Priestley, C. Scheele (1774) (sõltumatult) (C. Scheele – 1771?) 1775 tõestas Lavoisier, et hapnik on õhu, hapete jt. ainete koostisosa Scheele: “tuliõhk” sai O2 nii HgO kui nitraatide lagundamisel (sõltumatult Priestley: 2HgO → 2Hg + O2) avastamislugu populaarselt: Karik, H. Hämmastavad ained. Tln
annaabi.ee 
