rajamine, situatsiooni ja reljeefi mõõdistamine ja plaani koostamine. (Kasut. maapealset ja aerofotogeodeetilist mõõdistamist). katastrimõõdistamine: maatüki piiride määramine, piiripunktide mahamärkimine ja kindlustamine maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine. Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so
nurkadega. 2) joonia stiil on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraalimoodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse eest) 3) korintose stiil iseloomulik on rikkalikum kujundus, suurem toredus. Levis hellenismi ajal ja eriti Rooma riigis. Kapiteelil taimemotiivid (vaadeldavad igast küljest). Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal- ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed (alus, friis), osa vertikaalsed (sambad). Kõige tipus kolmnurkne viil tasakaal, lepitus. Kreeka arhitektuuri näiteid: Vanimad säilinud templid on pärit 7. sajandist e. Kr. Need arhailise aja dooria stiilis ehitised on ranged, kohmakad. * Poseidoni tempel Paestumis (Lõuna-Itaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis. * Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Sees oli Pheidiase Zeusi kuju. Kreeka kunsti õitseaeg algas 5. sajandil e. Kr
jooksevad põhjast lõunasse ja teised läänest itta, kusjuures nad lõikuvad omavahel täisnurkselt ja moodustavad kaardil ruute. RUUDUD Lõikuvad mustad jooned ehk 2 cm × 2 cm ruudud kaardil võrduvad 1 km × 1 km ruuduga maastikul. Iga kümne kilomeetri tagant on paksem joon. Sellised jooned moodustavad 10 km küljega ruute. KILOMEETERVÕRGU NUMERATSIOON Mustad jooned on nummerdatud kindla süsteemi järgi ja näevad välja sellised. Vertikaaljoonte numbrid näitavad idapikkust ja horisontaaljoonte numbrid põhjalaiust. Idapikkusi tähistatakse E tähega ja nimetatakse Eesti Kaitseväes "EMMA". Põhjalaiust tähistatakse N tähega ja nimetatakse Eesti Kaitseväes "NARVA". KOORDINAADID Nummerdatud joonte abil on võimalik viidata mingile punktile või objektile kaardil. Kõigepealt määratakse koordinaat vertikaaljoonte järgi (idapikkus), seejärel koordinaat horisontaaljoonte järgi (põhjalaius).
ringikujuliste avade asemel piklikke ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron- kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani . Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelised on mh suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Üks ilmne puudus on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda, teine puudus aga tuleb paljudele kasutajatele üllatusena. Asi on selles, et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem. Need ei torka väga silma, kui neid
samas järjekorras - esimese paari võitja teise paari võitjaga jne. Nii peetakse mängud joonestiku lõpuni. Mängu viimases voorus kahe osaleja vahel nimetatakse finaaliks, üks voor enne seda, kus osaleb 4 osalejat, nimetatakse poolfinaaliks. Poolfinaalide võitjad saavad õiguse mängida finaalis, kaotajad jagavad 3.-4. kohta (Sirel, Piisang, 2010, lk 55). Paremaks orienteerumiseks tabelis märgitakse esimese vooru horisontaaljoonte otstesse osavõtjate järjekorranumbrid ja vertikaaljoonte juurde ringi sisse mängude järjekorranumber. Mängu võitja kantakse mängijatepaari ühendava joone peale ja tulemus selle alla (Lenk, 1974, lk 43). Väljalangemissüsteemi tabelid võivad tulla nii korrapärased, kui ka ebakorrapärased. Tabel tuleb korrapärane, kui võistlejate arv on kaks või kaks mingis astmes. Näiteks kaks astmes kolm ehk kaheksa võistleja puhul. Ülejäänud võimaluste korral tekkib ebakorrapärane tabel. Kui võistlejaid on paarisarv, kuid
Joonte vahele kirjutatakse kahe järjestikuse punkti vahekaugus (tavaliselt täismeetrites). Vahekauguste summa kahe piketi vahel peab olema 100m. Kauguste rea alumist joont nim piketaazijooneks ja selle alla kirjutatakse pikettide numbrid. Maapinna kõrgused kirjutatakse kauguste rea kohale kõikide nivelleeritud punktide kohta meetrites, aga sentimeetri täpsusega ning andmed saab nivelleerimisraamatust. Pikiprofiili konstrueerimiseks kantakse punktide kõrgused valitud vertikaalmõõtkavas vertikaaljoonte abil tinghorisondist ülespoole. Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutab maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tinghorisondile valitakse kõrgus sõltuvalt maapinna kõrgustest nii, et ta oleks võrdne kümne meetri kordsega ja et profiili madalaim punkt jääks tinghorisondist umbes 10cm kõrgusele. Tinghorisondi kõrgus kirjutatakse tema algusesse. Profiili koostamise hõlbustamiseks joonistatakse välja graafiline vertikaalmõõtkava, millele kirjutatakse
detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi, mis oli juugendi üks püüdlustest – ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendis on selgesti nähtavad kaks kallakut, kus ühes rõhutatakse teadlikult plastikat ja orgaanilist dünaamikat, loobutakse rangest vertikaalsusest ning geomeetriliselt täpsetest joontest (hoonet projekteeritakse n.ö seest välja). Teine suund on aga rõhutatult sirgete horisontaal- ja vertikaaljoonte omalaadselt korraldatud kokkumäng. Juugendstiil kujunes arhitektuuris omapäraseks vaheastmeks, milles kasutati ära tekkima hakkava tehnilise tootmise ja uute materjalide kasutamise võimalus. Juugend oli rahvusvaheline stiililiikumine, mis 19. Ja 20. sajandi vahetusel levis kõikides Euroopa maades, kandudes ka Ameerika mandrile. Juugendi eellugu sai aga alguse Inglismaal prerafaeliitidelt ja "Arts and Crafts" liikumiselt. Juugendist sai 20. sajandil tähtsaim lähtekoht, mis rajas tee
6). Pilt 6.6 Lisaks kasutatakse selgitavaid kirjeid, mis võimaldavad saada rohkem informatsiooni kohalike objektide ja reljeefi täpsusest või suurusest (pilt 6.7 ja pilt 6.8). Pilt 6.7 Pilt 6.8 KILOMEETERVÕRK JA KOORDINAADID Kilomeetervõrguks nimetatakse kahte paralleelsete joonte kogumit, millest ühed jooksevad lõunast põhja ja teised läänest itta ning need jooned on nummerdatud kindla süsteemi järgi. Vertikaaljoonte numbrid näitavad idapikkust (E) ja horisontaaljoonte numbrid põhjalaiust (N) ( pilt 6.9). 168 Pilt 6.9 Koordinaate kasutatakse mingi punkti või objekti tasapinnalise asukoha määramiseks kaardil. Koordinaatide määramisel võetakse enne idapikkus siis põhjalaius. Neljakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 1 km täpsusega. Neljakohalised koordinaadid koosnevad kahest idapikkuse ja kahest põhjalaiuse numbrist (pilt 6
2) joonia stiil on dooria stiiliga v õrreldes kerge m, õhulise m. Sa m mas on peene m, o mab baasi. Kapiteelil on voluudid spiraali moodi kaunistused (vaadeldavad vaid otse e est) 3) korintose stiil iseloo mulik on rikkalikum kujundus, suure m toredus. Levis hellenis mi ajal ja eriti Roo ma riigis. Kapiteelil taime m otiivid (vaadeldavad igast k üljest). Kreeka arhitektuuris valitses tasakaal horisontaal ja vertikaaljoonte vahel. Osa detaile horisontaalsed, osa vertikaalsed. K õige tipus kol mnurkne viil tasakaal, lepitus. Kreeka arhitektuuri näiteid: Poseidoni tempel Paestumis (LõunaItaalias Napoli lähedal). Dooria stiilis. Zeusi tempel Olümpias. Dooria stiilis peripteer. Se es oli Pheidiase Zeusi kuju. Kreeka kunsti õitseaeg algas 5. sajandil e. Kr. Keskus oli Ateena (linnriik). Riigi me es Periklese ajal toimusid seal suured ehitust ööd. * Ateena Akropol kindlus. Seal mitmed ehitised:
järjestikuste punktide vahekaugused täismeetrites. Normaalkaugusi pikettide vahel (100m) ei kirjutata. Üksikute vahekauguste summa kahe piketi vahel peab võrduma 100m. Kauguste rea alumist joont nimetatakse piketijooneks, mille alla kirjutatakse piketide numbrid. Maapinna kõrguste reale kirjutatakse nivelleerimisraamatust välja kõikide pikettide ja plusspunktide kõrgused. Järgnevalt konstrueeritakse pikiprofiil. Selleks kantakse punktide kõrgused vertikaaljoonte abil mõõtkavas 1:200 tinghorisondist ülespoole. Saadud punktid ühendatakse omavahel murdjoonega, mis kujutabki maapinna vertikaallõiget piki trassi. Tabeli alumisel real tähistatakse trassi sirglõigud lahtri keskele tõmmatud sirgjoonega, mille peale kirjutatakse lõigu pikkus täpsusega 0,01m ja alla joone direktsiooninurk. Kõverate algused ja lõpud märgitakse piketijoonele ja saadud punktidest tõmmatakse ordinaadid rea keskjooneni.
ringikujuliste avade asemel piklikke (slot mask) ja Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron- kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani (aperture grill). Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelised on mh suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Üks ilmne puudus on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda, teine puudus aga tuleb paljudele kasutajatele üllatusena. Asi on selles, et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem
Sony toodetavates ja litsentseeritavates Trinitron - kineskoopides ulatuvad omavahel traatidega eraldatud avad vertikaalselt üle kogu ekraani (aperture grill). Trinitronil on traditsioonilise maski ees mitmeid eeliseid ja kaks puudust. Eelisteks on suurem heledus (väiksem osa elektronkiirest maskitakse välja), vertikaalsuunalise kumeruseta esipind (vähendab peegeldusi) ja suurem teravus joongraafika, eriti horisontaal- ja vertikaaljoonte kujutamisel. Puudusteks on suurem sakilisus kõverate ja diagonaalide kujutamisel, mistõttu soovitatakse näiteks fototöötluse rakendustes Trinitron-tüüpi kineskoopidest hoiduda ja see et pikad ja omavahel ühendamata maskitraadid kipuvad vibreerima ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem. Joonisel on toodud kaks põhilist pildipunktide ehk pikselite (ingliskeelsetest sõnadest picture
annaabi.ee 
