tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal. Magustoidud Kaerakile Küpsetatud ahjuõunad Õllesupp Kama Kama Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Tavaliselt süüakse (juuakse) kama hapupiima, keefiri või jogurtiga. Toidud verest Verikäkid Veripann- koogid Verileib Verivorst Verivorst Traditsioonilist eesti verivorsti valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse sea peensoolde. Muud toidud Magushapud värsked kapsad Hernetemp Jõuluroog Mulgikapsad Mulgikapsad Tuntud mulgimaine roog, mis erinevalt tavalisest hautatud kapsast sisaldab ka kruupe. Kasutatud kirjandus http://www.kokaraamat.ee/rahvustoidud.php?cat=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Verivorst http://www
hoolikalt käed ja sidus pähe rätiku. Palja peaga ei tohtinud tainast sõtkuda.Leivaviil asendas tihti peale pidulauas taldrikut kuhu peale pandi sülti ja liha. 6.Loomi tapeti sellisteks tähtpäevadeks nagu mihklipäeval-tapeti lammas,mardipäeval- hani,kadriks –kana,näärideks-siga,kevadpühadeks- vasikas. 7.Liha tarvitati tavaliselt soolatatult ja ka suitsetatult. Tehti verega ja vereta tanguvorste, verivorst jahuga, verikäkid, verikäkid kapsalehes,veripannkoogid,verileib,verileib hapupiimaga. 8.Söödi peamiselt soolatud kala,maiusroaks oli kalamari,latika ja haugimari,kalamarjast keedeti suppi,küpsetati kooki,valmistati käkki jm. Tehti kala – kartulisupp,räimesupp,tindikalasupp,kiisasupp,kuiv atatud latika supp,silgusupp tangudega,kartulitega keedetud kala,keedetud kala,hautatud räimed,silgud pekiga,silguvorm,silgusalat,silgukaste,silgud muna ja võiga,ahjus küpsetatud kala, kalasült, kalamarjakook, haugimari. 9.Silk-soolaräim. 10
Soolasilk, silgusoolvesi Soolakala (räim, rääbis, ahven jt) Vinnutati (räim, lest, väiksemaid kalu; haugi, latikat, siiga) Randlased sõid värsket kala iga päev Liha ja veretoidud Liha söödi peamiselt talvel Mardipäevaks hani, kadripäevaks kana Pulmadeks või matusteks mullikas/vasikas/lammas/noor siga/kodulind Päädikutest ja kehvemast lihast suppi Jaheliha Soolati sisse Pekki lisati paljudele toitudele Vinnutamine Pühadeks või pidudeks liha küpsetati Verikäkid Verileib Verivorst Piim ja piimasaadused Valdavalt oli toidu kõrval hapupiim Hapuks läinud piimalt riisuti koor võikirnusse ja löödi võiks Võid säilitati soolatult Petipiim Hapu ehk kirnurokka Kohupiim Kohupiimakattega korbid Sõir Argi ja peojoogid Hapuroka Kali ja taar Mahlakali (kasemahlast) Kadakamarjajook või tee Meejook (meeõlu) Õlu Ohvriõlu (nim kahjaks) Soeõlu ehk peergas (pulmadeks) Soojendatud õllevirre (pulmadeks) Viin ,,Kui ei ole surmatõbi siis saab ikka viinast abi"
pärast menstruatsiooni algamist naistega samale tasemele. Sportlased kaotavad higistades muu hulgas ka rauda. Liikumine nõuab aga lisaenergiat ja kui energiavajadus kaetakse täisväärtusliku toiduga, siis saadakse ka rauda piisavalt. Rauavaegusaneemia vähendab vere hemoglobiinisisaldust ja nõrgendab hapniku kulgemist lihastesse. Peamisteks raua allikateks on petersell, veri, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, verileib, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli. RAUD VERIVORST, 150 G 18 MAKSAKASTE, 150 G 15 HERNESUPP, 300 G 2,7 VEISEFILEE, 120 G 2,5 TUUNIKALAPITSA, 175 G 2,2 Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja
Näkileib, kuivik, kuivatatud 15 aprikoos Nisuidud, müsli, rukkijahu, 14 rukkihelbed Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, 10 täisterarukkileib Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, 8 kuiv.ploom Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, 7 mandlid Keedetud oad & herned, murakad, 6 pärm India pähkel, sarapuupähkel, 6 päevalilleseemned Kuivatatud ananass, dattel & pirn, 6 suhkruherned Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar,
Loomsetes produktides leiduv raud on kergemini omastatav, kui taimsetes produktides sisalduv, seega taimetoitlasi võib ohustada rauavaegus. Raua imendumist soodustab C vitamiin, Ca ja kofeiin aga takistavad. Rauavaene toit põhjustab aneemiat, lastel õppimisraskusi, väsimust, külmatunnet, langenud immuunsust. Raualiig viib aga südameveresoonkonna haigusteni ja on oksüdatiivse stressi allikaks. Allikad: petersell, veri, halvaa, maks, nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, verileib, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, oad, müsli. Kroom Cr Teeb koostööd insuliiniga glükoosi ainevahetuses. Stimuleerib kõhunäärme beetarakke tootma rohkem insuliini. Allikad: õllepärm, brokkoli, sink, kalkuniliha, viinamarjamahl, koorikloomad. Vask Cu Osaleb organismis leiduva raua muutmisel hemoglobiiniks. Aitab hoida luud, veresooned ja närvid terved ning immuunsussüsteemi normaalselt funktsioneerivana. Võib vähendada artriidi sümptomeid (liigesevalud ja jäikus).
Nisukliid, köömned 38 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17
Nisukliid, köömned 38 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17
Nisukliid, köömned 38 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Täisterahommikuhelbed 30 Maapähkel, piparmünt 8 Kookoshelbed 24 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Kuivatatud uba 22 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Kõrvitsaseemned 21 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 Kaerakliid 17
(ibid) Veretooted: on keedetud tangainetest või jahust, toiduverest või verepreparaartidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C. verivorst – naturaal- või kunstkesta pritsitud veretoode. verikäkk – jahu sisaldav verivorst, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul viisil liigendatud väikesteks osadeks (käkkideks). verileib – vormis küpsetatud kestata veretoode. (ibid) 5.2 SUITSULIHATOOTEID Suitsulihatooted on soolatud või soolamata termiliselt töödeldud tükilihast tooted, singid ja rulaadid. Suitsulihatooted jaotatakse liha liikide järgi: sealiha-, veiseliha-, lambaliha-, linnuliha- ja ulukilihatooted. Teiseks jaotatakse termilise töötluse viiside järgi: toorsuitsutooted, suitsu-keedutooted, keedutooted, kuumsuitsutooted, küpsetatud või 37
Toiduaine Kiuda., g Kuivatatud kibuvitsamarjad 43 Nisukliid, köömned 38 Täisterahommikuhelbed 30 Kookoshelbed 24 Kuivatatud uba 22 Kõrvitsaseemned 21 Kaerakliid 17 Passioon 16 Näkileib, kuivik, kuivatatud aprikoos 15 Nisuidud, müsli, rukkijahu, rukkihelbed 14 Kuivatatud õun 12 Kibuvitsamarjad 11 Kakaopulber, granaatõun, täisterarukkileib 10 Nisuhelbed, kama, rosinad 10 Leib, neljaviljahelbed, läätsed 9 Pekaan-, kookos-, parapähkel 9 Maapähkel, piparmünt 8 Verileib, odrajahu, odrakruubid, kuiv.ploom 8 Täisterariis, mustjuur, mädarõigas, mandlid 7 Keedetud oad & herned, murakad, pärm 6 India pähkel, sarapuupähkel, päevalilleseemned 6 Kuivatatud ananass, dattel & pirn, suhkruherned 6 Põldmarjad, astelpaju marjad, tatar, kaerahelbed 6 Maisihelbed, sepik, pop corn, tomatipaste 5 Kreeka pähkel, maisimanna, mustsõstrad 5 Süsivesikute sisaldus 100 grammis toiduaines: Toiduaine g Suhkur 100 Besee 96 Kuivatatud banaan 88 Karamell 87 Maisihelbed 86
Verivorst 132 7,4 6,38 0,09 16,66 10,82 0 1,25 20,9 0,04 0,19 0,05 0,02 1,8 0,04 0,01 0,07 0 1,2 385,3 99,3 8 12,4 66 1,63 11,92 Verileib 274 11,95 4,12 0,14 15,12 45,85 0 7,7 35,7 0,12 1,08 0,1 0,05 2,9 0,14 0 0,4 0 2,4 474,4 362,2 25,3 72,2 259 11,8 14,08
Maksa-vorst 301,9 1263,1 55,9 15,7 23,8 8,78 5,22 Broilerimaksa-vorst 241,3 1009,5 63 13,8 19,9 7,79 4,13 Sealiha, seljapekk 817,4 3419,9 7,7 2,9 88,7 34,15 20,37 Sealiha, peekon 425,2 1779 45 13 41 15,79 9,42 Verivorst 132 552,2 72,9 7,4 6,38 2,43 1,44 Verileib 274,4 1148,2 31 11,95 4,12 1,48 0,77 Verikäkk 182,6 763,9 58 8,6 4,4 0,4 - Neer, keskmiselt 123,6 517 74 17 6 2,24 1,12 Keel, veise 196,2 821 68 17 14 5,74 3,38 Kala ja kalatooted. Räim, tervelt (0.5) 51,4 215,22 39 8,1 2,04 0,46 0,34
1 3,5 3,5 4 4 1 1,44 17,8 3 3 10 17,8 17,8 20 20 3 19,46 19,46 13 13 44 17,47 32,8 22,8 8 1,5 1,33 0,72 0,6 0,6 Sealiha, Sealiha, peekon Verivorst Verileib Verikäkk Neer, Keel, veise seljapekk keskmiselt ENERGIA, kcal 817,4 425,2 132 274,4 182 123,6 196,2 ENERGIA, KJ 3419,9 1779 552,2 1148,2 763,9 517 821 VESI, g 7,7 45 72,9 31 58 74 68
annaabi.ee 
