INFARKT Christjan Eric Tõnnop Marlen Sõlg Laulasmaa Kool 9.Klass MIS ON INFARKT? · Infarkt ehk kohalik vereringehäire (ladina keeles infarctus) on elundi, või elundi osa kärbumine ehk nekroos, mis võib-olla tingitud vere juurdevoolu lakkamisest veresoone (peamiselt arteri, aga ka veeni) sulguse tagajärjel ja/või toitainete ning hapnikuvaesusest. INFARKTI PÕHJUS · Enamasti on põhjus ateroskleroosist tingitud arteri ummistumises trombi, trombemboolia, emboli aga ka veresoone stenoosi ja kestva spasmi tagajärjel. KUIDAS PÄRAST INFARKTI END RAVIDA?
Peritoniit Ettekanne aines Üld- ja abdominaalkirurgia Jaak Timberg Stud med IV Tartu, 2010 Peritoniit Difuusne või lokaliseeritud kõhukelme põletik Klassifikatsioon Primaarne - puudub kõhuõõne organi haigus Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10%
(stabiilne küliliasend) · Hingamishäired · Soki asend · Iiveldus, oksendamine · Suure välise verejooksu sulgemine · Sokitunnused (rõhksidemega) · Teadvushäired · Kliiniline surm 3. Mis on sokk? Nimeta soki tunnused Sokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub 7. Nimeta esmaabivõtted krampide korral kiires vererõhu languses. Tunnused on: · Jälgida, et kannatanu ennast ära ei lööks · Kahvatu nahk · Pea alla võib panna midagi pehmet või hoida · Külma higiga kaetud nahk ettevaatlikult käte vahel
ümber- aitab vähendada turset ja leevendab valu. • Räägi ja rahusta. • Helista 112! MIDA EI TOHIKS TEHA? • Ära eemalda juba peale asetatud sidet. Vajadusel lisa sidemekihte juurde. • Ära tõsta kõrgemale ega liiguta lahtise luumurruga jäset • Ära aseta kannatanu pea alaspidi, kui esineb peahaav • Kannatanu abistamisel ära kaota valvsust ümbritseva üle. • Ära töötle haavu joodiga. (allergia→ anafülaktiline šokk) ŠOKK • Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses, mida võib põhjustada: • Välimine verejooks, • Sisemine verejooks, • Põletus, • Südameinfarkt, • Allergia. 112- ABIKUTSE • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist tuleb kohe helistada 112 hädaabi numbril. KASUTATUD KIRJANDUS • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid esmaabivõteteks. Tallinn: Sinisukk. • Mohun, J., John, K. (toim) (2004)
Parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. Varikoos – veenilaiend Flebiit – veenipõletik Veresoone seina permeaablus – läbilaskevõime Soone valendik - õõs Patogenees/tagajärjed/lõpe: Turse, verevalumid, piirkonna arterites isheemia→hüpertroofia, nahatoitumishäired (kihelus)→lihasatroofia e. kõhetumine, naha atroofia (haavandid), rasvdüstroofia, sidekoestumine. Staas e. seiskus Verevoolu lakkamine kapillaarides. Hüpeemia: arteriaalne isheemia Kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Etioloogia - angiospasm – (arterites reflektoorselt külma, trauma korral), obstruktsioon – arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku puhul, kompressioon – arteri ahenemine surve tõttu nt. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, istumisel surve arterile, venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe
väljakasvanud epiteelrakkudega. IV Immuunsusprotsess Immuunsus on seesmine kaitsemehhanism, mis tavaliselt reageerib nakkusele organismis. Immuunsusprotsessi on võimalik lühidalt kirjeldada tema nelja põhitüübi kaudu (loomulik passiivne immuunsus, loomulik aktiivne immuunsus, kunstlikult omandatud aktiivne immuunsus, kunstlikult omandatud passiivne immuunsus). Vaktsineerimine. V Soki fenomen Põhiliselt on sokk vereringehäire. Kaitsemehhanism haiguste ja vigastuste vastu. Minestamine. Ehmatus (närvipinge). PSÜHHOLOOGILISED TEGURID TKSi psühholoogilised tegurid on tihedalt seotud inimese intellektiga. Kuidas? Teie täpsustav kommentaar! Intellekikahjustustega (trauma, vanurid, geneeteline,haigused) inimesed pole alati võimelised omanadama vastavaid teadmisi ega reageerima kiiresti ja adekvaatselt ähvardavale ohule. See muudab erinevate õppimispuuetega inimesed sõltuvaks teiste
perifeersete veresoonte spasm, tingitud otsesest toimest veresoonte silelihastesse. Suuremad doosid tekitavad hüpotensiooni ja tsentraalsete veresoonte laienemise (põhjuseks β efektide domineerimine samaaegselt α blokaadiga). Suureneb südame löögisagedus, silelihaselundite toonus. Suuremad doosid blokeerivad α1 retseptorid, nende vahendatud α1 efektid on pärsitud. Toimeilmingud: tugev vereringehäire perifeersete veresoonte pideva kontraktsiooni tõttu, vere seiskus kapillaarides ja arterioolides, tromboos, võib lõppeda jäsemete gangreeniga. algul KNS stimulatsioon, hiljem sügav depressioon. Hingamiskeskuse pärssumine toimest hingamiskeskusele. Oksendamine. Emaka (tugevad) rütmilised kokkutõmbed (tiinuse korral emakarebendi oht). a. Emaka kontraktsioone tugevdav vahend, saab kasutada (ainult teatud juhtudel!) pärast
kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku kogunemine kehaõõntesse- astsiit. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes, parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Isheemia võib mööduda jälge jätmata või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (näit. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus
ära kadunud) ja alles seejärel lihaste talitlus( lihasekrambid ja lihaste nõrkus) (Birkenfeldt jt 2005: 70). ,,Kõige tavalisemateks sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning kahanenud vibratsiooni-, valu-, ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades:" ( Brewer 2009: 21). Nende sümptomite ilmnemisel on kahjustuda saanud närvid. Kui kahjustuda saavad veresooned, võivad jalad muutuda külmaks ning kahvatuks ning vigastused või haavad paranevad aeglaselt. (Brewer 2009: 21). Raske vereringehäire või pikaleveninud põletike mitteravimise tagajärjel tekivad diabeetilised jalahaavandid ja diabeetiline gangreen, mis on peamised amputeerimise põhjused (Rajasalu 2009: 746). Kõik patsiendid, kellel on I tüüpi diabeet olnud kauem kui 5 aastat ning patsiendid, kellel on II tüüpi diabeet, peaksid vähemalt kord aastas käima jalgade kontrollis. Need diabeetikud, kellel on olnud eelnevalt haavade mitteparanemist, halb glükeemiline kontroll, suitsetamine, on kõrge riskigrupiga
päevas),(taimset kraami ¾ ja loomset ¼). Teha trenni vastavalt oma keha füüsilise koormusele. 20) Valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest toimub kodus. Kannatanu seisundi hindamine algab juba kannatanule lähenedes: • Kas kannatanu liigutab? • Kas ta on ebaloomulikus asendis? • Millisele võimalikule õnnetusele viitab kannatanu ümbrus ehk sündmuskoht? • Milline on kannatanu näovärv? 21) Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses. Tunnused: • kahvatu (lubivalge) nahk, • külma higiga kaetud nahk; • huuled muutuvad sinakamaks, • pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi aeglustunud, • kiire hingamine, • kannatanu on rahutu, • võivad tekkida teadvusehäired. ESMAABI: • Šokiasend: aseta kannatanu lamama, tõsta jalad üles. Võib üles tõsta ka käed • kata kannatanu soojalt • rahusta kannatanu • helista 112
· ÄRA LÕPETA KÕNET ENNE, KUI OLED SELLEKS LOA SAANUD! 6 3. TEADVUSETUS Kõigepealt tuleb kontrollida, kas kannatanu on teadvusel. 1. Räägi kannatanuga, küsi, kas ta kuuleb sind. 2. Raputa kannatanut kergelt. 3. Näpista teda või rulli ta kõrvu. Kui kannatanu vastab, on ta järelikult teadvusel, kui ta ei reageeri tegevusele, on ta teadvuseta. Minestus on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken. Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja. Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi. (2) Minestuse, shokki ja teadvusetuse puhul tuleb inimesel kontrollida hingamist. Kõrvaga
tagakeha, muidu eritab ta taas haigustekitajaid sisaldada võivat nõret. Kui puuk on eemaldatud, tuleb see koht desinfitseerida, kas või viinaga, kui muud pole käepärast. Kuu aja jooksul tuleb oma tervist jälgida. Kui on gripilaadsed nähud või puugihammustuse koht sügeleb ja punetab, tuleb pöörduda perearsti poole. Meelde tuleks jätta kuupäev, millal puuk kallal käis. 12 MINESTAMINE on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken. Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja. Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi. EPILEPSIAHOOG avaldub krampidena
Okserefleksi kontrollib piklikus ajus asuv oksekeskus. Tavaline koeral ja kassil, inimesel, seal. Hobusel, rebasel raskendatud. Oksendamise põhjus võib olla psühhogeenne(vastikustunne, tugev erutus või ehmatus) või orgaaniline(tingitud seedekulgla haigusest, nagu äge kõhunäärmepõletik, äge maolimaskestapõletik, mao- või kaksteistsõrmikuhaavand, sapikivitõbi, vähktõbi, maolukuti ahenemine jt). Oksendamist kutsub esile oksekeskuse otsene ärritus peaajukasvaja või -vereringehäire korral (tsentraalne oksendus). Juhuslik oksendamine võib olla füsioloogiline kaitsereaktsioon, mille abil väljutatakse makku sattunud mürgised ained, riknenud toit, võõrkehad, alkohol. 22. Seede jämesooles, rooja moodustumine ja väljutamine Jämesoole fn: vee ja ioonide imendumine, mikrobiaalne seede, eesmaos ja peensooles lagundamata SV ja proteiinide imendumine, rooja moodustumine ja hoiustamine. Kõik ensüümid on mikrobiaalset päritolu
Kui spontaanne hingamine ei taastu kontrolli vereringet ja alusta vajadusel elustamist. 8. Kuidas peatada suurt välist verejooksu? Teades, et verega levivad ohtlikud nakkushaigused (HIV, B- ja C-hepatiit jne) kuidas ennast kaitsed? Missugune on tegutsemisjärjekord verejooksuga inimese aitamisel? Mida teha, kui haavas on esemed (nuga, puupilbas jne)? 9. Mis on šokk? Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses. Šhokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd. Seisund on tingitud ringleva verehulga absoluutsest või suhtelisest vähenemisest. Verehulga märgatav vähenemine (verejooks või vere ebaühtlane jaotus) ja organismi kuivamine (higistamine, põletushaavad, kõhulahtisus jne) viib šokiseisundi tekkimisele . 10. Millised on šoki tunnused? Tunnused •
Patsiendi probleemi põhjused, käe kasutamine, mis sisaldab ka tennise löögitehnika ülevaatamist, vältida kindlate käepiirkondade ülekoormamist, käe venitused ja kaela liigutused, üldine naaberpiirkonna struktuuride tugevdamine, nõustamine, kui patsient tunneb huvi oma töö ümberkorraldamiseks. PATSIENDI JUHTUM Diagnoos: Supraspinatustendiniit- harjaülise lihase kõõluse ja seda ümbritsevate kudede vereringehäire ja põletik. Vigastuse põhjustaja võib olla ülekoormus või trauma, millega kaasneb kõõluse degeneratsioon (rakkude, kudede väärastus). Tänu kõõluse degeneratsioonile, kirjeldavad patsiendid oma anamneesis haiguse ägenemist ja remissiooni (leevendumine), sageli mitmete aastate jooksul. Kaebused: valu on tuntav õlavarre lateraalselt küljel, mis mõnikord kiirgub deltalihase piirkonda. Harva võib valu kiirguda küünarliigeseni. Öövalu on tavaline. Siinkohal oleks hea
tusest pikalt jalgsi kõndida. Jalgade temperatuuri tõus. Haavast eritub ve- eest hoolitsemine aitab vältida hõõr- rist sekreeti ehk nõret või mäda. Na- devillide tekkimist. Jalgu tuleb sageli katunud haav tuleb puhastada puh- pesta, kuivatada ja katkihõõrdunud ta veega, katta puhta sidemega ning kohad plaasterdada. Peab hoolitsema pöörduda esmaabi saamiseks raviasu- selle eest, et sokkidel ei oleks kortse tusse. Sokk Sokk on eluohtlik vereringehäire, NB! Vaagna-, reie- või jalaluumurru mis avaldub vererõhu kiires languses. korral, kui ilmnevad sokitunnused, Põhjuseks võib olla suur väline vere- vigastatud jäset üles tõsta ei tohi! jooks, sisemine verejooks, suured luu- Pärast kannatanu seisundi hindamist murrud, suurte veresoonte vigastus, ja esmaabi andmist tuleb kohe helis- põletus, südameinfarkt, allergia jms.
morbus Ménière) nüstagm62, m. Ménière’i korral ka kuulmishäired ja tinnitus63 Kesknärvisüsteemiga seotud (nt Koordinatsioonihäired, ebakindlus käimisel väikeaju haigused) 55 Düspnoe – õhupuudus 56 Kardiogeenne – südamega seotud 57 Paroksüsmaalne – äkki tekkiv, hootine 58 Kollaps – akuutse vereringehäire põhjustatud minestushoog 59 Transitoorne isheemiline atakk – tserebraalne verevarustushäire; vastupidi infarktile ainult lühiajaline ja mööduv 60 Vertiigo – pearinglus 61 Vestibulaarne – tasakaaluelundiga seotud 62 Nüstagm – kiired rütmilised tahtmatud silmamuna tõmblused 63 Tinnitus – kohin,vilin kõrvus 349 „Peas tühi tunne“ Ortostaatiline Uimasus ja nõrkus, lamavast asendist tõustes
annaabi.ee 
