2. Ülesanne – laagriistu arvutus ja tolereerimine Andmed ja istu valik: Teada on, et laagriist on konstrueeritud veorattale keskmistel pöörlemiskiirustel ning välisvõru on läbimõõduga Dnom=58mm ja sisevõru läbimõõduga dnom=45mm. Auto veoratta puhul on oluline, et pöörlev võru ehk antud juhul sisevõru saaks istatud võllile pinguga. Välisvõru peab olema istatud vabamalt ning võib olla kas lõtkuga või siirdeist. Võttes arvesse eelnevat ja seda, et veoratas pöörleb keskmistel kiirustel valisin sisevõru puhul istudeks ᴓ 45 L0/m5 ja välisvõru puhul ᴓ 58 JS7/l0. Kuna
AVA VÕLL 0.0125 0 122.62 122.62 0.0125 0.04 2. Ülesanne - laagriistu arvutus ja tolereerimine Ülesande eeltingimuste kohaselt on teada radiaal-kuullaagri keskmine välisvõru läbimõõt Dm=80mm ja sisevõru läbimõõt on dnom=35mm. Samuti on teada, et laagriist on konstrueeritud veorattale ja aeglastel pöörlemiskiirusel. a) 0-35m6-80H7 H7 välisvõru N 80mm l0 Suurim piirmõõde GuH 80.030mm GuS 80mm Vähim piirmõõde GlH 80mm GlS 79.987mm Ülemised piirhälbed ES 0.030mm es 0mm
liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtused Auto peatumisteekond m-s 1-sek. reageerimisaja jooksul
). Ülesanded[1, p. 441]: Veorataste pöörlemiskiiruse erinevuse tasakaalustamine. Kurvis sõites peavad auto väliskurvi-poolsed rattad läbima pikema teekonna kui sisekurivi-poolsed rattad. Samuti põhjustavad erinevad teekatted teepikkuse erinevusi. Seetõttu võivad sama silla rattad veereda erineva pöörlemiskiirusega. Pöördemomendi jagamine ühtlase osadena veoratastele. Diferentsiaal kannab mõlemale veorattale edasi ühesuuruse pöördemomendi, ka siis, kui nt kurvis sõites üks veoratas teisest kiiremini pöörleb. 7. RATTAD Rattad kannavad edasi auto ja tee vahel toimivaid jõudusid ja momente, tagades läbi selle liikumise. Rehvid on ainukeseks kontaktiks teepinna ja auto vahel, mistõttu peavad need olema laitmatus korras. Velgede kohta kehtib sama, äärmisel juhul võivad mõralised veljed puruneda löökaugu
või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes
või poltidega harkide külge kinnitatud kaaned. Liigendit on võimalik määrida määrdenipli kaudu. Ristmiku sees on määrdekanalid. Rattavõllid: a)Poolkoormatud b)Veerandkoormatud c)Koormamata 1)Veoratas 2)Laager 3)Rattavõll 4)Võllikate 5)Veoratta rumm 6)Rattavõlli äärik Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli (3) puhul on veoratta (1) rumm võlli välimise otsa küljes
Joonis 5.1. Töömasina mehaaniline tunnusjoon Vastavalt valemile 5.1 on leitud mehaaniline tunnusjoon, kus pöörlemissagedused on pandud nullist kuni nimipöörlemissageduseni. Mehaaniline tunnusjoon on kujutatud joonisel 5.1. 6. INERTSIMOMENDI LEIDMINE Reduktori põhimõtteline skeem on toodud lisas 1. Reduktor koosneb kaheksast silindrilisest hammasrattast, mille tulemusena saab mootori pöörlemiskiirusest 23,58 s-1 trossi veorattale edasi anda kiiruse 1,273 s-1. Süsteemi inertsimoment leitakse järgmise valemiga [1]: 𝑛𝑖 2 𝜐2 𝐽 = 𝐽𝑚 + Σ𝐽𝑖 + Σ𝑚𝑘 2 2 , (6.1) 𝑛𝑛 4𝜋 𝑛𝑛 2 kus 𝐽 on süsteemi inertsmoment, kg∙m ;
pöörle) ja taldrikhammasratas pöörab nende kaudu rattavõlle võrdselt. Kui aga ühe ratta liikumine on aeglasem, siis hakkavad satelliidid ümber oma telgede pöörlema ja pööravad teist rattavõlli selle arvel kiiremini. Kui üks ratas on paigal pöörleb teine kaks korda kiiremini. Telgedevaheline diferentsiaal võimaldab sildadel erinevalt pöörelda. Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Rattavõlli diferentsiaalipoolsel otsal on nuudid, mis ulatuvad rattavõlli hammasrattasse. Teises otsas on äärik ratta ja piduritrumli (-ketta) külgeühendamiseks. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla küljes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust
Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA- autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. 4.4 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerand koormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest
Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. Joonis 53:Sildadevaheline planetaarne diferentsiaal. 52 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager 2, mis asub veosilla karteri võllikattes 4. Rattavõll töötab väändele
T-150K, T-150, autodele belas-540 jt. Kinemaatilise skeemi alusel jagunevad lõppülekanded ühe- ja kaheastmelisteks. Ülekandearvud on esimestel 4...6 ja teistel 8...12. Järelikult võimal- davad kaheastmelised lõppülekanded jõuülekande detailide koormust suuremal määral vähendada, mis tõstab töökindlust. 37. Rattavõllid. (1) lk. 311. Rattavõll kannab pöördemomendi auto ja ratastraktori diferentsiaalilt või roomiktraktori pööramismehhanismilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (nimetatakse ka poolteljeks). Traktori rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli puhul on veoratta rumm võlli välimise otsa küljes. Võlli toetab laager, mis asub veosilla karteri võllikattes. Rattavõll töötab väändele ning võtab vastu ka auto kaalust ja külgjõududest tingitud paindemomendi
Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas- rattapaäridest koosnev mehhanism, mis võimaldab sõltu- valt liikumistakistusest astmeliselt muuta veorattale üle- kantavat pöördemomenti. Käiguvahetus toimub mootor- ratta vasakul küljel paikneva käigupedaali abil. Viimaseks lüliks jõuülekandes on peaülekanne (kardaanülekanne koos reduktoriga või kettülekanne), mille kaudu pöörde- moment kantakse käigukastist veorattale. Joon. 1. a -- mootorratas («Minsk»); b -- motoroller («Elektron»); c -- mopeed («Riga-12») 13
annaabi.ee 
