Meretransport Kerttu Geidik Geidi Steinberg 11b Mereveondus tegeleb kauba- ja reisivedudega üle mere üks odavamaid transpordiliike suured veokogused hooldus ja sadamate ehitus maksab suurem hulk maailma kaupadest meritsi Miinused Aeglane Kaup tuleb hiljem ümber laadida Plussid Mahutab korraga palju kaupa Odav Ei ole vaja spetsiaalseid teid Mereveondus Eestis Hästi arenenud Palju häid sadamakohti Aastaringne vedu Eesti suurim eksportharu 30 kaubasadamat Fakte Eesti mereveondusest Muuga sadam on Läänemere üks suurimaid ja moodsamaid sadamaid
Raudteetransport Marie Pärn LOK12 Raudteetransporti kasutatakse peamiselt siis, kui veetavad kaubakogused ja veokogused on suured. Mida suuremad on veomahud, seda lühematel distantsidel suudab raudteevedu võistelda maanteeveoga. *Raudteetransport Raudteeliipreid valmistati varem kuusepuust, mis pärast mõõtusaagimist sügavimmutati. Kaasajal on hakatud kasutama rohkem pikema kasutusajaga betoonliipreid. Betoonliiprid tagavad ka keevitatud rööbaste tugevama kinnituse. Ühel kilomeetril raudteel on keskmiselt 1640 liiprit.
· Toomtine peab kindlustama endale rütmilisuse tagamiseks ja seisakute vältimiseks varud toorainetest, materjalidest, komponetntidest ja pooltoodetest. · Ladude abil ühtlustatakse tarneaegade kõikumisi. · Ladude abil peidetakse tarnijate ebakindlaid tarneid ja valetarneid. · Ladude abil parandatakse oma ettevõtte tarnekindlust, teenindustaset ja tarnekiirust. · Pikad veokogused suurendavad vajadust ladustamise järele, kuna tarnepartiid suurenevad reeglina veokauguste kasvades. · Ladude abil on võimalik kindlustada hooajalise tootmise korral ühtlased tarned. · Ladude abil kindlustatakse hooajalise tarbimise korral ühtlane tootmine. · Ladudes hoitakse looduskatastroofide ja ikalduste puhuks ning kaitsevajaduste tarvis riiklikke reserve
10. Klienditeenindus-ülisanded on keskendunud tarbijate vajaduste kindlaks ja nende vajaduste rahuldamisele 11. Tootmine-tarbimisväärtusega toodete valmistamine.see võib olla valmis või osatoode peab vastama standardile,kvaliteedile,tehnilistele tingimustele,keskkonna ja turundusnõundule ning on tarbimisväärne 12. Ladustamine-tarneahela osa kui liikmuskiirus on 0,on vajalik majandusliku optimaalisete tellimuskoguste moodustamiseks, levinud veokogused on määratletud koostatava pakke.Veoühik-kott,kast,haagis,kontener 13. Transport-on tarneahela peamine siduvlüli,mis annab materjalidele,toodetele kättesaadavuse.Kulud moodustavad suuremaid osa. 14. L.ülesanne-materjalija toodete liikumise planeerimine,korraldamine ning kontroll,mis hõlmab hankid,tootmise korraldamist ja jaotust.Leida tasakaal nende vahel,arvestada varude suurust,teeninduse taset ja kuulusid. 15. L.süsteem- on L
tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. 2.Tootmine tarbimisväärtusega toodete valmistamine. See võib olla valmis- või osatoode, peab vastama standardile, kvaliteedile, tehnilistele tingimustele, keskkonna ja turundusnõuetele ning on tarbmisväärtusega. 3.Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null. Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. 9. Klienditeenindus logistikas Klienditeenindus ülesanded, mis on keskendunud tarbija vajaduste kindlaks tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. Logistika ülesandeks on täita kulude ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana. 10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad.
raudteetransport (regulaarne, usaldatav, võib kiiresti edasi toimetada suuri kaubakoguseid, tööviljakus on võrdlemisi kõrge ja odav, siseveetransport (väga odav, kuid suhteliselt aeglane veondusliik, kasutatakse peamiselt suurteks vedudeks), meretransport (teed ise on maksuta ja õhku pidi pääseb kõikjale nii kuival maal kui ka üle merede, lennuväljad on see-eest kulukad, veovõime on väike, kallis, aga kiire) ja torutransport (vedu on odav, toimub pidevalt, veokogused on suured kui ka väiksed, torude ehitamine on odav ja neid saab rajada kõikjale, vedada saab ainult vedelikke või gaase). Fossiilsete kütuste kasutamise prognoos? Fosiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitnud on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Fosiilkütused e. Kivisüsi on tekkinud erinevatel aegadel. 3. Pilet Arengumaad, nende iseloomustus? Arengumaad asuvad lõunas. Need
3) Olemas looduslikud teed 4) Odav kaubavedu Puudused: 1) Sadamate ehitamine ja hooldamine kallis 2) Sõltub ilmast 3) Suhteliselt aeglane ÕHUTRANSPORT Eelised: 1) Väga kiire 2) Looduslikud teed 3) Paindlik- eriveod Puudused: 1) Väga kallis- kütus, lennujaamad 2) Väike kaubamahutavus 3) Sõltub ilmast TORUTRANSPORT Eelised: 1) Odav 2) Üsna ohutu 3) Suured veokogused Puudused: 1) Saab kasutada vaid vedelike ja gaaside transportimiseks 2)
· pakendamine toodete pakendamine ja pakendite märgistamine (pakend müüb!). · tootmisjäätmete ja praagi töötlemine keskkonnanõuete arvestamine nii tootmisjääkide kui pakkematerjalide utiliseerimisel. 3) Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on null. Ladustamine on vajalik majandulikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Veokogused on määratletud kasutatava pakke ladustamis ja transporditehnoloogiaga. Veoühikud on näiteks kaubakast, kaubaalus, konteiner, haagis, vagun jne. Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga.
Kuluarvestuse võrreldavuse saavutamiseks olgu eelduseks et kõik kasutatud kilet transportivad autod on keskmiselt toorainelattu jõudes koormatud 2/3 ulatuses ehk 23,3 m3 ehk kasutatud kile praktiliste mõõtmiste kaudu kaalub 1 m3 keskmiselt kokkusurutuna 150- 170 kg. Kooma kaaluks teeb see aritmeetiliselt 3,73 tonni. Arvestame, et nädalase tootmistsükli jooksul tehakse tooraine hankimiseks ja valmistoodangu klientideni toimetamiseks alljärgnevad veokogused: Tabel 3. Vedude plaan Veoliik Kaugus edasi- Vedude arv km tagasi km Tooraine hankimine 60 1 60 Tooraine hankimine 90 2 180 Tooraine hankimine 150 3 450 Tooraine hankimine 250 3 750
4) Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine peame arvestama keskkonnakaitsenõuetega hävitamisel ja ümbertöötlemisel. 5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muu transpordi taristu paiknemise olemasolu ja riigi majandus- ja maksupoliitikaga. Laos toimub kauba hoiustamine, komplekteerimine, markeerimine, peale- ja mahalaadise korraldamine, toodete komplekteerimine ja noppe korraldamine
toote valmimist kuni selle jõudmiseni tarneahela järgmisse etappi või lõpptarbijani. Jaotuslogistika põhilised osategevused on näiteks materjalide käsitlemine, ladustamine, pakkimine, vedu, sihtturu jaoks ettevalmistamine, nõudluse prognoosimine ja informatsiooni töötlemine. Jaotuslogistika tegevuste abil seotakse tarbimise nõudlus tootmise rütmiga ja koostatakse toodete optimaalsed kogused transportimiseks. Enam levinud veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga, milleks on näiteks kaubakast, kaubaalus (EUR alus 800x 1200mm; ISO alus 1200x1200mm)), konteiner, poolhaagis, haagis ja raudteevagun. Kaupade käsitlemist on lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida, kui kaubaühikute mõõtmed on standardiseeritud. Paraku pole mõistlik kõikide pakendite mõõtmeid alati ühtlustada ja seepärast kasutatakse erimõõtmeliste pakenditepuhul
(Smart näide) Suuremad, kontsentreeritumad, kuid suurema veokaugusega kaubavood Laovarude ruumiline kontsentratsioon (väiksem arv suuri keskladusid). Suurem nõudlus transpordi järele 2. Tarneahelate ümberkujundamine Tootmise vertikaalne desintegratsioon. Tarneketi moodustavad omavahel eraldatud ettevõtted, suurem transpordivajadus Ainuhanke (single sourcing) praktika levik. Suuremad veokaugused, korraga tarnitavad suuremad veokogused Geograafilise hankepiirkonna laienemine Lõpptoodete geograafilise jaotuspiirkonna laienemine Jaemüügifirmade kontrolli kasv tarneahela üle. Rahvusvaheliste kaubavoogude kontsentreerumine sõlm (hub) sadamatesse 3. Muutused kaubavoogude ajastamismeetodites (rescheduling of product flow) JIT põhimõtte juurutamine tootmises Quick Response ja Efficient Customer Response (QR jaekaubanduses) põhimõtete rakendamine ajalubadusega vedude kasv
annaabi.ee 
