Hurt. · 1872.a asutas C. R. Jakobson ajalehe ,,Sakala" SUUR LÕHE · 1878.a astus J. Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja. · Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumise: 1)aatemehed mõõdukad, juhiks J. Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C. R. Jakobson 1880.-ndad aastad: · 1880.a lahkus J. Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks. · Kirjameeste seltsi etteotsa asub C. R. Jakobson. · 1882.a suri C. R. Jakobson. VENESTUSPERIOOD EESTIS · 1881.a atentaat tsaar Aleksander II-le, võimule sai Aleksander III. · Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge. · Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdumine Balti kubermangudes. · Reformide aluseks 1882.-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon. Ümberkorraldused: · Ametisse uued kindralkubernerid · Tühistati Balti erikord · Asjaajamiskuluks vene keel
1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg ja venestusperiood. Eelärkamisaeg 18. sajandi lõpp/19. sajandi algus, baltisakslased hakkasid huvi tundma talurahva kultuuri vastu. Võeti eeskuju Saksamaa rahvuslusest ja valgustusfilosoofiast. Kõrgaeg 1857-1880, äratusliikumine jõuab massidesse tänu Perno Postimehele. Jannsen oli äratusliikumise juht, vältis konflikte Vene keskvõimu ja tsensuuriga. 1864 Eesti Postimees, 1865 Vanemuine, 1869 esimene üldlaulupidu. Venestusperiood 1881 saab keisriks Aleksander III ja algab venestusperiood.
a asutas C.R.Jakobson ajalehe Sakala Suur lõhe -1878.a astus J.Hurt avaliku kirjaga "Sakala kaastööliste hulgast välja" -kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises 1)aatemehed mõõdukad, kultuurhariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal- majandusliku pöörde saavutamine 1880ndad aastad -1880.a lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks -Kirjameests seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson -1882.a suri C.R.Jakobson VENESTUSPERIOOD EESTIS Mõiste, põhjused -1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III -tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge -venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes -reformide aluseks 1882-1883.a läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused -ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovskoi, M.Zinovjev -tühistati balti erikord -asjaajamiskeeleks vene keel
Hurt avaliku kirjaga ,,Sakala" kaastööliste hulgast välja Kujunes suur lõhe rahvuslikus liikumises: 1) aatemehed mõõdukad, kultuurihariduslik suund, juhiks J.Hurt 2)majandusmehed radikaalid, juhiks C.R.Jakobson, peamiseks eesmärgiks sotsiaal-majandusliku pöörde saavutamine 1880.-ndad aastad 1880. aastal lahkus J.Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks Eesti Kirjameeste seltsi etteotsa asub C.R.Jakobson 1882. aastal suri C.R.Jakobson Venestusperiood Eestis Mõiste, põhjus 1881. aastal atendaat tsaari Aleksander II le võimule tuli Aleksander III Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge Venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 1882-1883. aastal läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused Ametisse uued kindralkubernerid S.Sahhovski, M.Zinovjev Tühistati balti erikord tühistati lõplikult (millal ja miks kehtestati)
saavutamine, juhiks Jakobson · 1880. a lahkus Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetajaks · Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa astub Jakobson · 1882. a suri Jakobson · Jakobsoni surm ja Hurda lahkumine olid suureks tagasilöögiks ja languseks rahvuslikus liikumises 3) Rahvusliku liikumise tagajärjed · Loodi palju seltse · Eesti kirjakeele arenemine · Eestlaste eneseteadvuse kasv 15. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul. 1) Venestuse mõiste ja põhjused · 1881. a atentaat (tapmine) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III · Venestusperiood reformid, mille eesmärk oli baltisakslaste mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes · Tegevuse eesmärk: siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge 2) tähtsamad venestusreformid balti erikorra tühistamine, asjaajamine, haridus, õigeusu pealesurumine · Reformide aluseks 1882.-1883
Hurt, kooli komiteed üle Eesti 1865. aastal loodi Vanemuise Selts Jannseni vedamisel 1866. aastal loodi Estonia Selts 1868. aastal pidas Jakobson esimese isamaakõne ,,Vanemuises" 1869. aastal esimene üldlaulupidu 1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts Venestamisperiood 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 18821883 läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused: a) ametisse uued kindralkubernerid (Sahhovskoi, Zinovjev) b) tühistati balti erikord c) asjaajamiskeeleks vene keel d) Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine e) Aleksandrikool avati venekeelsena f) 1893
põllumajandusele, ajaleht Sakala, nõudis eestlastele ,,poliitika õigust" , sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Hurt Tundis huvi rahvaluule vastu ja pani aluse rahvaluule kogumise kampaaniale. Temast sai tuntud kõnemeister, oli 3 isamaakõne autor. Seisukohalt ütles, et eestlased peavad vaimult suureks saama. 5) Rahvusliku liikumise tagajärjed: 14. Venestusperiood, poliitilised suundumused XX saj algul. 1) Venestuse mõiste ja põhjused Venestusperiood reformid, mille eesmärk oli baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes 1881 atendaat(korraldati valitsejale, kes tahtis ühiskonda paremaks muuta: pärisorjuse, nekrutiseisuse kaotamine, ülikoolid, kohtureform jne) tsaar Aleksander II-le, võimule Aleksander III Tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedamalt Venemaa külge
J.Hurt - pidas tähtsaks kultuur-hariduslikku suunda, Aleksandrikooli rajaja C.R.Jakobson - eesmärgiks sotsiaal-majandusliku päärde saavutamine, ajalehe "Sakala" asutaja Rahvusliku liikumise tagajärjed/tulemused: 1) rohkem eestikeelset kirjandust (ajalehed, eepos) 2) kodanikuühiskonna alged - seltsitegevus 3) laulu- ja mänguseltsidest arenes välja teater 4) Eesti Kirjameeste selts 5) esimene üldlaulupidu 11. Venestusperiood Eestis Venestamine - vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele Põhjus: 1881.a atendaat tsaar Aleksander II-le, võim Aleksander III-le Tähtsaimad venestusreformid: 1) ametisse pandi uued kindralkubernerid 2) tühistati Balti erikord 3) asjaajamiseks vene keel 4) Eesti koolivõrk vene keeles, õpetajad Venemaalt 5) Aleksandrikool avatakse vene keeles 6) Tartu Ülikool venestati, Jurjevi-nimeline venekeelne õpe 7) Vene õigeusu propageerimine
2) 1882 Liberaalne partei (hääbub varsti) 3)1894 Noorsoomlased (lahkusid vanasoomlastest) 4)1899 Töölispartei (Sots.dem.partei 1903) 5)1906 Agraarpartei (Maaliit) ja Rootsi rahvapartei. Oma rahaühik (algus 1860-65). Omavalitsusreform maapiirkondades (1865) ja linnades (1872) Algkoolimäärus (1866). Algkool vabatahtlik. Kirikuseadus (1869). Ettevõtlusvabadus ja tööstuse kiire areng (1879). Sõjaväendus (1878). Uus kriminaalkoodeks (1889). Autonoomia periodiseerimine Venestusperiood (1899-1914/17). Taust: Saksa oht Läänemere regioonis ja slavofiilide mõju Nikolai II´le. Soome kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov (1898-1904), kelle prioriteediks oli sõjaväeküsimuse lahendamine ja Soome lähendamine Venemaaga. Veebruarikuu manifest (1899): Üleriikliku tähenduse otsustab keiser. Soome riigipäev on vaid nõuandev. Keisri võimuhaaramine Esimene venestusperiood (1899-1905) Uus üleriiklik sõjaväeseadus (1901), mis kukkus läbi soomlaste boikoti tõttu
ehitada klooster just sinna, kus ta täna asub. 6% aga, et kloostri ehitamise kohta otsiti ka mujalt ja lõpuks jäi Sahhovskoi Kuremäe juurde pidama. Ilmselt oli siin mängus ka see legend imettegevast ikoonist ja Jumalaema ilmumisest. Samuti oli üheks teguriks eestlaste püha mägi/hiis, kus juba aastasadu oldi jumalat 30 kummardamas käidud ja kuhu nüüd uut kirikut taheti ehitada. Kuna tol ajal oli nn venestusperiood, siis kindlasti oli siin tegu õigeusu võiduga luterlaste üle. Teisele küsimusele vastas 33%, et on pistmist legendiga, mis räägib Jumalaema ikoonist. Kolmandale küsimusele vastas 6%, et otsus uskuda seda legendi või mitte jääb igaühe enda otsustada. Igatahes ikooni näidatakse teile tänapäeval küll, aga kust ja kuidas see tegelikult leiti... . Legend jääb legendiks, usu sa seda või mitte. 26% usuvad legende Jumalaema ikoonist.
Rosenthal (1845-1897) Esimesed eestlaste naisseltsid. Vene mõju eesti kultuuriloole ärkamisajal õigeusu kiriku kaudu Õigeusu ja vene mõjud eesti kultuurile on veel vähe uuritud ja seega ebaselged, mida sealt tingimata tuli, sest 1840-ndatel toimus Liivimaal suurem pöördumine õigeusku. Mihkel Suigusaar (1842-1916) töötas vaimulikuna Pärnus, oli õppinud Riias ja Moskvas. EESTI KULTUUR VENESTUSAJAL 1880. AASTATE ALGUS- 1905 Venestusperiood algas Sahhovskoi kuberneriks määramisega, üldisemalt 1880-ndate esimesel poolel Aleksander III võimuletulekuga (esimene keiser habemega). Eestlased olid algul entusiasmi täis ning käisid kultuuri toetuseks keisrile baltisakslaste vastu palvekirja üle andmas. Sellega tegelikult ise kutsusid vaimud Nikolai Manasseini ja ta revisjoni 1882-83 välja. Selle revisjoniga taheti saada Venemaal materjali, mille põhjal otsustada, kuidas ühtlustada seni eriasendis olevaid
annaabi.ee 
