Leidsid 12 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vene keele tõlge 10. klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moskva, ringtee, kige, rongid, kaasani, rajooni, lhevad, tegevuskoht, vagun, pikas, mustas, mantlis, valges, arvas, piiril, pakki, jumalale, autoga, tahate, juan, metropol, rajoonis, kauge, viin, ootan, alatised, mber, nimetetakse, teeks, leningradi, kigest, autosse, mercedes, esinduslikAga mis kell rong juab tpselt moskvasse. prdus noor inimene vagunisaatja poole. -tpselt kell 9.05 moskva aja jrgi. laisalt vastas paks vagunisaatja. -aga milllisesse rongijaama, jlle ksis tema. -leningradi vaksalisse. nagu alati. rritatult vastas vagunisaatja. -ma ei ole ammu venemaal olnud. jlle igustas ennast noormes. -aga kust sa oled. sinu ngu on mulle tutav. Kas sa ei ole minu linnast - huvitus andres. -ei, sulle tundub, ma olen tallinnast. -vib-olla tundus. -millises vagunis sa sidad -kuuendas. -mugav, restoranvaguni krval.
keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt lbi. Mne aja prast aga hakkavad kik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu vga halb. Tal on ema, kelle skisofreenia on vtnud tugeva prde ning kes iga viksemagi asja peale hakkab nutma, sest ta arvab, et tema on kiges sdi. de, kes on vahetuspilane vlismaal ning isa, kes jttis kogu pere maha ja elab vanemate juures
Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle tuleb appi ks neist samadest noormeestest ning nad lhevad jrvekaldale haava puhastama. 4. peatkk Linna judes lheb Indrek sma ning kuuleb pealt proua Kuusiku ja hrra Bstri vestlust. Vanahrra rgib sellest kuidas inimesi peab kartma ning tema on oma elu valesti elanud. 5. peatkk Indrek peab perenaisele kirjutama palveid, mida too saaks laiali saata. Indrekule hakkab see t aga meeldima ning iga palvega improviseerib ta jrjest rohkem. ige pea leiab ta he oma palvetest avaldatud Rahva sbras
TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi
lppu,septembris 1940.Sdmuste kiku jlgitakse he vikese kortermaja elanike silmade lbi.Samm samm-sammult haarab riigis vimu profasistliku Rahvafondi juhtkond,kes slmib vastastikuse abistamise lepingu Teutooniga.Pakti alusel saabuvad neile lubadud baasidesse Teutoonia veksused.Vikeriik on nd praktiliselt Teutoonia valduses,kuigi silitab vormilise iseseisvuse.See vikeriik,nii kutsub autor seda maad,sjaeelne Eesti Vabariik,kus mned olulised asjad on linud ja lhevad teisiti,kui sndis ajaloos.Raamatu alguses kolib hte katusekambrisse Viigandi epoeg Paul Kari 21-22-aastane vaikne.talvise kaitsesja lbi teinud noormees,kellest koorub romaani mitmeski mttes thtsaim tegelane.Teda viks kutsuda autori esindajaks lumises majas.Kari,kes peab pevikut,eelistab olla krvalvaataja,ta jlgib,aga ei taha sekkuda.Seejuures ei ole ta kskikselt erapooletu. Lk 383-384 Kirjanik asetab lumise maja elanikud valiku ette,kuidas hvardavatele sndmustele reageerida
tema jaoks ideaalse partneri vi teda nnelikuks ning jukaks tegeva talase vljundi. Nd ma mtlen teisiti. On inimesi, kes isegi mitte ei varja oma kadedust. Ma olen oma elus seda lause algust nii mnedki korrad kuuknud, et:Ma olen nii kade Su peale... Ma sain tna hommikul rgates aru, et kade inimene on ju mrk, et mul on phjust millegi eest tnulik olla. Ja tegelikult nii ongi. Mul ongi maailma parimad sbrad, ma teengi seda, mida ma armastan, ma olengi oma aja peremees, ma kohtungi kige gedamate inimestega, mul ongi palju lugejaid, ma saangi teha koostd parimatega ja see on nnistus! Aga ma siiralt usun ka seda, et see kik on mulle suuresti osaks saanud tnu sellele, et ma pole keskendunud valedele vrtustele. Ma ei roni kellegi seltskonda, sest tal on ge auto vi ta on tuntud. Mul pole eelarvamusi, ma ei eelda inimestel kunagi midagi, ega istu baarileti taga ja mtle, et vlgutan siin paar minutit ripsmeid, kki keegi teeb kokteili vlja
Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt ppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta-munga kloostrisse ppima. Jaanus oli kmme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijrve lossi ratsutas. Selleaegne lossihrra, rtel Konrad Raupen, oli mistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nuksimise prast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo ksteisega lbi ja otsustasid, et lhevad lossi aeda kaklema, sest uel ju ei saanud. Aias aga judis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga vravatest vlja ratsutasid, ksis Tambet pojalt, et kas ta tahab jrgmine kord kaasa tulla. Jaanus ksis prast, et kas ta vib mnikord ksi hobusega metsa sitma minna. Tambet ksis, et kas ta lheb ka mnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus kis peaaegu iga pev lossi juures lbutsemas ja ka ppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. hel peval istus ta oma tku selga ja ratsutas ksinda lossi poole
rahalist toetust, kuid seda ei antud, vaid soovitati Jaan hooldekodusse panna. Kojanaine vihastas selle peale ning ei olnud nus, nii nad lksid taas koos Jaaniga ra koju. Poiss pdis nd iga pev rohkem kojanaist aidata ja rohkem lehti ma, kuid sellest ei aidanud. Poenaine oli ise kinud hooldekodus Jaanist ja tema elust rkimas ning hel hommikul tuldi Jaanile jrgi. Kojanaine oli alguses poepidaja peale pahane, kuid lpuks mistis, et ehk oligi nii kige parem. Lastekodus Jaanile eriti ei meeldinud, ta sai seal tuttavaks oma voodinaabri Vinoga, kes oli pris tore poiss. Kui Jaan enda asju kokku pakkis, tuli sinna Krhva (vhemalt nii teised poisid teda kutsusid). Ta tahtis, et Jaan oma sgi talle annaks, kuid Jaan hakkas vastu ning ei olnud nus. Poisid imestasid, kuidas julgeb keegi Krhvale vastu hakata, sest Krhva oli kva mees seal. Jaan tegi hoopis oma saia tkkideks ning jagas kigile sealt vikese tki
Mis kasu on niisugusest saladusest, millest keegi midagi ei tea Mida vanemaks saab inimene, seda enam tmbub ta endasse - ju seal siis millegi arvel vabaneb ruumi Meile on antud 2 krva ja ainult 1 keel selleks, et me viksime rohkem kuulata ja vhem rkida Und on lihtne nha, aga mberjutustamisega vib tekkida raskusi On olemas asju, mida ei saa kunagi tagasi, kuidas ka ei pingutaks, kuidas ka ei kahetseks Kver puu ei jta sirget varju Sndides oleme me alasti, mrjad ja nljased. Seejrel lhevad asjad hullemaks in the long run, we're all dead Kui te tunnete end hsti, rge muretsege. See lheb mda Elu ilma nrita on kaos Mine nii kaugele kui ned, ja kui sa oled kohale judnud, ned kaugemale Me oleme kik vhikud, ainult erinevates valdkondades Kui keegi sind ei hinda, siis oled sa hindamatu Parim kttemaks vaenlasele, on mitte muutuda nende sarnasteks Ma ei soorita suuri tegusid - ainult vikeseid ja suure armastusega Mnikord on hea olla nukker, et nautida teiste sra..
*kui sa tled: Ma armastan sind! mtle seda tsiselt. *oluline on, kas tunded peavad lpuni vastu. *kik, mida raha eest saab osta, on odav. *inimese elab nii kaua, kuni ta elab meie mlestustes. *parim kttemaks vihale on naer. *hea uni ei saa alate enne, kui halb uni mdas on. *naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, aga ei andesta. *telist spra tuntakse hdas. (Cicero) *naeratus on headuse keel, millest kik aru saavad. *naeratused on inimesele sama, mis pikesepaiste lilledele. *naratus on kige odavam ja kige mjuvam noorendav nokreem. *iga minut, mil sul on suunurgad allapoole, kaotad sa kuuskmmend sekundit oma elust. *iga mure lb me kirstule uue naela ja iga naeratus tnmbab he naela vlja. *usk on nagu armastus, seda ei saa sundida. *armastus: ajutine vaimuhaigus, mida saab ravida abieluga. *rumalad ei andesta aga unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. *armastus snnib pilgus, kasvab suudleses ja sureb pisarates.
selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda nljast teinud . Karistamise asemel annab ta lastele saia , mis ta viimaste kopikate eest ostis . Muidu in Jaan aus mees , temale on kige thtsam ausus . Kuna Jaanil puudus t , polnud ka raha . Laadale viidi lehm , lapsed nutsid , aga sa oli vaja . Lehm mdi hdise seitsme tubla eest maha , kuna kes see sellise lahja looma eest ikka rohkem annab . hel l tulid Vljaotsa saunu teekijad , kes osutusid Kverkaela - Jukuks ja Naarikvere - vanaks . Esmalt sdi ja joodi ning alles prast tehti alles juttu , miks tuldi . Jaan sai vihaseks . Hoolimata sellest , et talle suurt tasu
Sarga sisemuses asetses veel ks sark. Sel olid samasugused pitserid nagu esimeselgi. Ainus pilk neile pani arheoloogid hmmastuma: pitserid olid terved. Polnud kahtlust edasi ei olnud hauarstajad tunginud. Seda, mis selle ukse taga peitus, ei olnud vaarao surmast saadik ninud kski inimene. Ma usun, kirjutab Carter oma mrkmetes, et sel silmapilgul ei soovinud me keegi pitserit lhkuda, sest juba uste avamisel tundsime end sissetungijana Oma kujutluses ngime end avamas iga jrgmise sarga uksi, kuni kige viimane paljastas kuninga enese. Nii hoolikalt ja vaikselt kui vimalik, sulgesime suure tiibukse Need pole kainemeelse teadlase snad, vaid inimese snad, kes on maailmaajaloo he osa vahetu tunnistaja ja avastaja. Surnud vaarao vljatoomiseks tehtavad ettevalmistused kujunesid keerukaks. Juba mitmendat korda aeti sissekik kaljukambrisse taas kinni. Lord Carnarvon sitis tagasi Kairosse, kus ta vljakaevamiste ajaks oli kinni pannud sviidi hotellis Continental. 5. Lord Carnarvoni lpp
annaabi.ee 
