sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse Mida nimetatakse võnkumiseks? muusikariistade häälestamisel.Jõumoment? (jõudude moment?)Jõu Võnkumiseks nimetatakse füüsikalise suuruse muutust,milles see f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille kaldub oma keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti suunas. Mehaaniline võnkumine on keha liikumine ,milles see kaldub oma tasakaaluasendist kõrvale kord ühes,kord teises suunas. tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad
keskmisest väärtusest kõrvale kord ühes ,kord teises suunas. Harmooniliseks nim võnkumist ,milles võnkuv suurus muutub ajas siusoidaalse seaduspärasuse järgi. 2) Mida nimetatakse tuiklemiseks? Pulseeriva amplituudiga harmoonilist võnkumist kus liidetavateks on 2 samasihilist võnkumist mille sagedused on lähedased nim tuiklemiseks. Tuiklemist kasutatakse muusikariistade häälestamisel. 3) Jõumoment? (jõudude moment?) Jõu f momendiks antud punktis O suhtes nim vektorilist suurust M ,mille määrab avaldis M=rFsin , r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor.Kehale mõjuva mitme jõu puhul, mis võivad ka mõjuda erinevates punktides,saab nende momente asendada ühega. Selleks tuleb kõigi jõudude momendid arvutada ühe ja sama telje suhtes ning tulemused liita vektoriaalselt. 7) Sündmuste intervall? s = ( x 2 - x1 ) 2 + ( y 2 - y1 ) 2 + ( z 2 - z1 ) 2 + (ict 2 - ict1 ) 2 Relativistlikus mehaanikas ruumi
m pot energia Ep=mgh Kineetiline energia võrdub pindala.Hääle valjus L=10logI/I 0[dB]. tööga,mida tuleb teha,et pana keha massiga (m) liikuma 22.Rõhk seisvas vedelikus ja üleslükkejõud:Rõhk (p) kiirusega (v).Ek=mv2/2. on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva 9.Jõumoment:Jõu F momendiks antud punkti O suhtes pinnaga risti oleva jõu suurust.p=F/S.Rõhu ühikuks on nimetatakse vektorilist suurust M,mille määrab avaldis paskal (Pa).1Pa=!N/m2 1Mpa=10atmVedelikud annavad M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti rõhku edasi igas suunas ühteviisi.Vedelikku asetatud tõmmatud raadiusvektor.Punkt O,jõud F ja r on ühes kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tasapinnas.Vektor M on risti selle tasapinnaga.Vektor M tõrjutud vedeliku kaaluga p=p0+gh; gh- on aksiaalvektor.Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt
1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul ( J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = mvdv = mv2/2 = Ek Pöördliikumise dünaamika. Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis M = r F , kus r on punktist O jõu raken- duspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga. Vektor M on aksiaalvektor. vt. lk. Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu , mille mõjusirged ei ühti. Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgetega määratud tasapinnaga
Tangentsiaalkiirendus avaldub kujul at= dv/dt. Kui antud suhe on negatiivne, siis on kiirendus vastassuunaline, kui posit. siis samasuunaline. Tangentsiaalkiirendus iseloomustab kiiruse suuruse muutumist. Kui kiiruse suund ei muutu, toimub liikumine mööda sirgjoonelist trajektoori, R=0. Järelikult a=at. Üldjuhul on kogukiirenduse moodul a = a n2 + at2 Nurkkiirus ja kiirendus. Periood. Sagedus d Vektorilist suurust = , kus t on aeg mille jooksul sooritatakse pööre , nimetatakse dt nurkkiiruseks. Jääva nurkkiiruse korral nim. pöörlemist ühtlaseks, sel juhul = . t Nurkkiirus näitab ühtlase pöörlemise korral nurka, mille võrra keha ajaühiku jooksul pöördub.
N=Fv ühik on vatt (W); 1W=1J/s; 1hj=736W. Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia jaguneb kaheks, kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks, ühikuks on dzaul (J). Potensiaalne energia on Ep=mgh maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m. Kineetiline energia võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A=mv2/2=Ek Jõumoment Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M,mille määrab avaldis M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti tõmmatud raadiusvektor.Punkt O,jõud F ja r on ühes tasapinnas.Vektor M on risti selle tasapinnaga.Vektor M on aksiaalvektor.Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu,mille mõjusirged ei ühti. Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega M=Fl.
1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energia - nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tõõd teha. Energia ühikuks on dzaul (J ). Potensiaalne energia. Maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m , potensiaalne energia Ep= mgh . Kineetiline energia ( Ek) võrdub tööga,mida tuleb teha,et panna keha massiga (m) liikuma kiirusega (v). A = ʃmvdv = mv2/2 = Ek 3.2.Pöördliikumise dünaamika Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis M = r F , kus r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga. Vektor M on aksiaalvektor. Jõupaariks nimetatakse kahte suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu , mille mõjusirged ei ühti. Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgetega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega. M=Fl
Kiirus trajektoori mingis punktis. Nurkkiirus. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Periood. Sagedus. Kiirenduse mõiste. Nurkkiirendus. Kiirendus kõverjoonelisel liikumisel (normaal- ja tangentsiaalkiirendus). Teepikkuse arvutus kiiruse ja kiirenduse kaudu. Hetkkiirus(Kiirus trajektoori mingis punktis)-keha kiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus muudab kiirust, suunda ja rakenduspunkti. Keskmine kiirus- nim. kogu läbitud teepikkuse ja selleks kulutatud kogu aja jaotist. Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim Dt®0 Dj/Dt = dj/dt (Dt on aeg, mille kestel sooritatakse pööre Dj) nimet. keha pöörlemise nurkkiiruseks. Liikumiste sõltumatuse printsiip-kehtib liitliikumise puhul, mis on saadud kolme koordinaattelje sihis toimuva sirgliikumise liitmise tulemusena, kusjuures liidetavad liikumised ( ja kiirused) on ükstei-sest sõltumatud (joon.10). Kiirendus- nimet. kiiruse muutumise kiirust. Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim
Cos a =0 A on 0. 1J on töö, mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Võimsus- suurus, mis nt kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N= A/ t=Fv, 1W=1J/s; 1hj=736W Energia- füüs suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. (1J) Potensiaalne energia- maapinnast kõrgusel h asuva keha , mille mass on m, pots. energia Ep=mgh Kineetiline energia-võrdub tööga , mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusega v. A= mvdv=mv2/2=Ek 9. Jõumoment- antud punkti O suhtes nim vektorilist suurust M, mille määrab avaldis M=rF, kus r on punkti O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Vektor M on risti tasapinnaga kus asuvad o ja r. Vektor M on aksiaalvektor. 10. inertsmoment-ainepunktide süsteemi ( keha) inertsimomendiks z telje suhtes nim summat, mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z. 11. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand Moment telje z suhtes võrdub keha
cos< 0 , siis töö on negatiivne cos= 0 , siis töö on null Töö ühikuks on dzaul ( J ). 1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m . Võimsuseks nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = A/t = F v Võimsuse ühikuks on vatt ( W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tööd teha. Energia ühikuks on dzaul ( J ). 8. Jõumoment Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis M = r F , kus r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga. 9. Inertsmoment !Steineri lause! Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud
N=da/dt = Fv ühik W(vatt) 1W=1J/s 1hj=736W. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha. Ühiks on J(dzaul). Potensiaalne energia Ep=mgh e keha potensiaalne energia, mille mass on m ja on maast h kõrgusel. Kineetiline energia Ek=mv2/2 = A Ek võrdub tööga, mida tuleb teha, et panna keha massiga m liikuma kiirusel v. Jõumoment: Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M, mille määrab avaldis M = rF, r = punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O, jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga. Vektor M on aksiaalvektor. Jõupaar on 2 suuruselt võrdset ning suunalt vastupidist jõudu, mille mõjusirged ei ühti. Jõupaarimoment on risti jõudude mõjusirgetega määratud tasapinnaga ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega. M=FI
Oktupoli väljatugevus E~1/r5. Diipoli, kvadrupoli ja oktupoli ühine omadus on see, et neid moodustavate aengute algebraline summa =0. 3. ELEKTROSTAATILISE VÄLJA TUGEVUS JA POTENTSIAALID Igasugune laeng muudab teda ümbritseva ruumi omadusi, tekitab seal elektrivälja. Laengule mõjuva jõu suuruse järgi F võib otsustada välja intensiivsuse üle. E Vektorilist suurust nimetatakse elektrivälja tugevuseks antud punktis, kus q proovilaengule q mõjub jõud f. E – elektriväljatugevus – arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud välispunktis asuvale ühikulisele punktlaengule. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja antud välja punkti läbivat sirget laengust eemale, kui see on pos, laengu poole, kui neg. Punktlaengu
suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Kogukiirendus- a = at + an §10. Pöördenurk, nurkkiirus ja nurkkiirendus. Pöördenurk- ümber mingi telje 00 pöörleva absoluutselt jäiga keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille tsentrid asuvad pöörlemisteljel. Iga punkti raadiusvektor pöördub ajavahemiku t kestel ühesuguse nurga võrra, mis on kogu jäiga keha pöördenurgaks. Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim t0 /t = d/dt (t on aeg, mille kestel sooritatakse pööre ) nimet. keha pöörlemise nurkkiiruseks. Nurkkiirendus- saagu vektor ajavahemikus t juurdekasvu . Nurkkiiruse vektori muutumist ajas iseloomustab suurus =limt0/t = d/d t, mida nim. nurkkiirenduseks. Vektor , samuti kui , on aksiaalvekt. §11.Joonkiiruse ja nurkkiiruse vektorite vaheline kiirus. Joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kaarepikkust, nurkkiirus- ajaühikus §12.Newtoni I seadus, mass, jõud
asukohast, võib juhtuda, et nende töö ei olene vaadeldava keha poolt läbitud teest, vaid ainult tema lähte- ja lõppasukohast ruumis. Niisugusel juhul nim jõuvälja potentsiaalseks ning jõudusid endid konservatiivseteks. 1. Jõu poolt tehtud töö ei sõltu trajektoorist 2. Töö sõltub alg- ja lõppasukohast 3. potentsiaalsed jõud on: raskusjõud, gravitatsioonijõud, elastsusjõud 8. Impulss, jäävus Vektorilist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. Ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Kasutades impulsi mõistet => dp/dt=F. Impulsiseaduse sõnastus - ainepunkti impulsi tuletis aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Viimane valem on tähelepanuväärne ka selle poolest, et ta kehtib ka relativistlikus mehaanikas. Relatiivsusteooria järgi on keha mass tema kiiruse funktsioon kiiruse
5) Iga , ja iga R korral kehtib: x , y = x , y 6) Vektor on risti vektoriga y siis ja ainult siis, kui nende vektorite skalaarkorrutis on null, s.t. x y x , y =0 7) Iga vektori E pikkus avaldub valemiga x = x, x Arvutamise valemid koordinaatides ristbaasis - VEKTORKORRUTIS: Parema (vasaku) käe kolmik Mittekomplanaarset 3-vektorilist vektorsüsteemi { a1 , a2 , a3 } nim. parema (vasaku) käe kolmikuks, kui seotud vektori AA1 pööre seotud vektorini AA2 lühemat teed pidi vaadelduna punktist A3 toimub vastupäeva (vastavalt päripäeva). Vektorkorrutis - Vektorite E3 vektorkorrutiseks, mida tähistatakse abil, nim vektorit mis määratakse 3 tingimusega: 1) | | = | || |sin( , ) 2) | | 3) vektorsüsteem on parema käe kolmik OMADUSED:
ekraani, millega valikuhulga objektid dünaamiliselt modifitseeruvad;
· D liigutades kaamerat piki vaatesuunda sihtmärgile lähemale või sellest eemale,
lülitatakse sisse perspektiivvaade (kaamerast kaugemad objektid näivad joonisel väik-
sematena, lähemad objektid aga suurematena; ühtlasi vahetatakse koordinaattelgede
ikoon spetsiaalse ikooni vastu (kui käsuga SHADEMODE pole kehtestatud kolme-
vektorilist ikooni), milleks on perspertiivvaates kuup (vt. joonis 19e); ilmutatakse viip
Specify new camera-target distance
annaabi.ee 
