St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Assar RÖNNLUND Rootsi Pronks: Arto TIAINEN Soome Grenoble 1968 Kuld: Ole ELLEFSAETER Norra
Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema mõrva. Nad riietuvad naisteks, ühinevad bändiga ja põgenevad Floridasse. Selles vaatuses esitati laule nagu "Pennita kerjused''- esitasid: Veikko Täär ja Andero Ermel, ,,Kui kohtasid neidu Chicagos'' - esitas Gerli Padar, ,,Räpp, otsige,otsige otsige..'' - esitasid Jaan Willem Sibul ja tema: kaaslased, ,,Ilu, mis ajab mehed hulluks'' - esitas Merle Jääger, "Me võiksime olla lähedased'' ja ,,Nii ikka läeb".
ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna eest näha poleks tohtinud. Nüüd päästavad mehi vaid kiired jalad ning meisterlik ümberkehastumisvõime. Joe (Andero Ermel) ja Jerry (Veikko Täär) muunduvad Josephine'iks ja Geraldine'iks ning teevad üksnes tüdrukutest koosneva bändi koosseisus kaasa seiklusrikka rongireisi Floridasse. Muusikali "Sugar" libreto kirjutas Peter Stone Robert Thoereni jutustuse ning Billy Wilderi ja I.A.L. Diamondi filmi "Some Like It Hot" põhjal. Selles filmis mängis peaosa Marilyn Monroe. Eestis on muusikali esitatud kahel korral, aastal 1998 ja 2000. Etenduse lavastajaks oli Mare Tommingas, kelle varasemad etendused on olnud näiteks
poliitik. Aastail 19811991 oli ta Vanemuise peakoormeister. Aastatel 19911994 Rahvusooper Estonia dirigent, 19941999 Tallinna Filharmoonia direktor. Lavastaja Georg Malvius Koreograaf Cedric Lee Bradley Peaosades HannaLiina Võsa või NeleLiis Vaiksoo Andres Mähar või Karol Kuntsel Merle Jalakas või Eve Kivisaar Hannes Kaljujärv või Veikko Täär Külliki Saldre või Merle Jääger Lauri Liiv või Simo Breede. Sisukokkuvõte Idatuul toob Bankside perekonda Kirsipuude alleel uue lapsehoidja, ülimalt edeva, Muutke teksti laade eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary Teine tase Poppinsi. Bankside võsud Michael ja Jane Kolmas tase satuvad koos temaga uskumatutesse
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Käisin vaatamas Ott Sepa lavastatud näidendit ,,Kalendritüdrukud". Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks.
Muusikali Sugar aluseks on 1959.aastal Hollywoodis vändatud komöödia Some like it Hot, peaosades Marilyn Monroe,Tony Curtis ja Jack Lemmon. Eestis on Sugarit lavastatud Vanemuise teatris aastal 1988 ning rahvusooperis Estonia 2000. aastal. Etendused toimuvad eesti keeles ingliskeelsete subtiitritega. Laulusõnade autor on Bob Merrill, lavastaja Mare Tommingas, muusikajuht Tarmo Leinatamm. Filmi Rezissöör aga Andres Tenusaar. Muusikali osades aga Gerli Padar-solist, Veikko Täär-Jerry,Andero Ermel-Joe, jpt.Etendus toimus 13. Novembril, Vanemuise suures kontserdimajas. Tähelepanu pälvis minu arvates eriti solistide esinemine ja muusikaline külg. Hea oli vaadata kuidas mehed suudavad omandada naise elu harjumusi ja kombeid. Eriti meeldis solist(ehk Sugar Kane), kelleks oli Gerli Padar.Gerli suutis oma hääle ja oma olemisega teha muusikali võrratuks. Selles etendus meeldis mulle sp , et kõik mängisid oma rolli hingega. Hea oli ka, et laulmine ja
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Mina käisin vaatamas Ott Sepa lavastust ,,Kalendritüdrukud". Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka filmina ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire'i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse hakata haigla toetuseks raha koguma. Naiste Instituut, kuhu nad kuuluvad, teeb igal aastal kohalike loodusvaadete või arhitektuurimälestistega igava
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Benny Anderssoni ja Björn Ulvaeuse kahevaatuseline muusikal ,,Mamma Mia!" etendus Teater Vanemuine 2.detsembril 2017. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, laulutekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo jt, bänd, koor ja tantsurühm. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontinendil, väidetavalt on muusikali näinud rohkem kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri. Hitt ise on pärit aastat 1975. Inglise keeles nimetatakse muusikali jukebox- muusikaliks
Sugarit kehastab Gerli Padar, keda tuntakse rohkem lauljana, kuid ka muusikalide näitlejana. Mina ei ole teda väga palju laval näitlemas näinud, kuid üldmulje temast oli väga hea. Gerli sulandus oma rolli hästi sisse. Tema tegelaskujul olid omad unistused, nagu meil kõigil. Sugar tahtis saada endale rikast mees, kellel oleks oma jaht. Ta pidas oluliseks rohkem materiaalseid väärtusi. Meestegelastest meeldis mulle kõige rohkem Veikko Täär. Ta on mulle teistesgi osades silma jäänud, väga hea näitlejana. Tema oli just see, kes pani mind ja võib olla teisigi vaatajaid naerma oma tegelaskujuga. Ta mängis Jerry rolli, kes võitles oma armastatu nimel ja tegi ennast miljonäriks. Merle Jääger mängis ka oma rolli väga hästi. Minu ootused temale kui heale näitlejale olid kõrged ning ma ei pidanud pettuma. Ta sulandus oma rolli hästi sisse
Kaks keskealist Yorkshire-i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse osta haiglasse uue diivani. Selleks kasutavad nad naiste igipõlist relva keha, tehes aktifotodega kalendri. Käisin seda vaatamas 17. aprillil 2012 Vanemuise suures majas, kuid esietendus Eestis oli 15. märtsil 2012 Vanemuise suures majas. Näitlejateks olid: Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ja Eda Hinno. Enne etendust lootsin korralikku meelelahutust ja palju nalja. Arvasin seda seetõttu, et näitlejad on ju head, lavastajaks on väga humoorikas mees ning pealegi põhineb lavastus suurepärasel briti komöödiafilmil. Nii kirjutas ka Postimehe arvustus. Näitlejatest meeldis mulle kõige rohkem Liina Tennosaar, kuna ta täitis minu meelest kõige paremini oma rolli ning rääkis ka teksti kõige selgemini
Üks tüdruk, üks pulm, üks unistus. Retsensioon muusikalile ,,Mamma Mia!" Vanemuise kontserdisaal 2017 Detsember. Muusikali lavastajaks oli Ain Mäeots, lavatekstide tõlkijaks Leelo Tungal ja osades: Ele Millistfer, Merili Johanson, Kaire Vilgats, Terje Pennie, Veikko Täär, Tanel Jonas, Sepo Seeman, Kaarel Targo ja teised, bänd, koor ja tantsurühm. Oli 2 vaatuses, mängiti klahvpille, kitarri, basskitarri, trumme, löökpille. ,,Mamma Miat!" on mängitud rohkem, kui 40-s riigis ja kõigil kuuel kontserdil on muusikali väidetavalt näinud rohkem, kui 60 miljonit inimest. Teos põhines 70ndate aastate maailmakuulsa Rootsi kultusbändi ABBA hittidel, ühtlasi ka muusikali enda pealkiri on ABBA tuntuima hiti pealkiri.
Elu nagu parimas seebiooperis Muusikalavastus, mida ma vaatamas käisin oli ,,Sugar ehk Dzässis ainult tüdrukud". See toimus 16. märtsil Vanemuise suures majas. Kireva muusikali osatäitjad olid Gerli Padar (Sugar Kane Kowalczyk), Andero Elmer (Joe/Josephine), Veikko Täär (Jerry/Daphne), Merle Jääger (Osgood Fielding III) ja Marika Barabanstsikova (Sweet Sue), Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits ja Aivar Kallaste. Etenduse lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm ning näitejuht Aivar Tommingas. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali vaadates oli üldmeeleolu oli väga hea, sest etenduse sisu oli huvitav ja laulud meeleolukad.
Lavastaja Mare Toomingase omaenda sõnad on:" Selle loo ('Jazzis ainult tüdrukud') puhul ei köitnud mind mitte miski, ma ei tahtnud seda lugu üldse teha. Aga kuna tehti pakkumine, siis mingil määral see intrigeeris, et võiks ju proovida, kuidas saaks selle loo ära rikkuda ja teistmoodi teha." Nimiosalist Sugar`it kehastab ei keegi muu kui laulja ja näitleja Gerli Padar. Joe`na astub lavale Andero Ermel. Jerry`na minu kauge sugulane Veikko Täär ja Sveer Sue`na Marika B. Teistes rollides Merle Jääger, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Alo Kurvits, Aivar Kallaste jpt. Tegevus areneb nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ja millega lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ja hommikune voodikaaslane ei pruugi sugugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest
lavastaja Andres Dvinjaninov) "Igavene kapten" (Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Kalju Komissarov) "Frankensteinimäng" "Kadunud tsirkus" (Rakvere teater, 2010, lavastaja Üllar Saaremäe) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo maailmakuulus lugu armastusest, kirest ja vihkamisest. Iidsete Toomkiriku varemete vahel rullub lahti keskaegne armastuslegend. Osalejad: Quasimodo (Veikko Täär), Esmeralda (Laura Peterson), Frollo (Leino Rei), pöörase poeedi Pierre'i (Hannes Kaljujärv) ja Phoebuse (Jüri Lumiste, Ott Aardam) Paljude teiste värvikate, karakteersete tegelaste kohtumistes otsitakse vastust küsimustele: Kes on naine? Milline võib olla armastus? Kus on Jumal? Lavastused "Linnubassein" (Leonard Melf; 1998; EMA Kõrgema Lavakunstikooli XIX lend) "Säärane Mulk ehk Sada tangu" (Lydia Koidula; 1999)
Saare ja Muhumaa Väikelaevade ettevõtted Veikko Laanep Baltic Workboats • Company • Baltic Workboats AS (BWB) is growing shipyard with more than 150 people of personnel. The company manages entire production process from design to launch. BWB shipyard has 5500 m2 closed and modern equipped production area. • After extension works in our yard, production area has been increased so that we are able to build up to LOA 50 m vessels. • In nearly 15 years of its activities BWB has built more than 130 different sized
Muusikal "Mamma Mia" Käisin vaatamas kahe vaatuselist muusikali "Mamma Mia" 6.oktoobril Vanemuise teatri suures majas. Peaosades Merili Johanson, Merle Jalakas, Veikko Täär, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Priit Strandberg, Terje Pennie ja Anne Reemann. Lavastus oli meeldejääv, kaasahaarav ja publikule, kui ka mulle, väga meeldiv. Etendus rääkis 20.aastasest Sophie Sheridanist, kes soovis enne pulmi teada, kes on tema päris isa. Kuid ema päevikust lugedes tuli välja, et valiku hulgas on kolm kandidaati. Sagimist oli pulmakorraldamistega ning ema reaktsiooni oli suur, oma kunagisi armastusi
Libretot täiendas Mare Tommingas. Laulusõnade autor on Bob Merrill ja nende tõlkijaks Kelli Uustani. Lavastaja oli Mare Tommingas. Muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm. Dekoratsioonikunstnikuks Jaanus Laagriküll. Kostüümikunstnik Ester Kannelmäe ning valguskunstnik Rootsi päritolu Palle Palme. Koreograafid Janek Savolainen, Mare Tommingas. Näitejuhiks on Aivar Tommingas. Etenduse osatäitjad olid Gerli Padar, Andero Ermel Tallinna Linnateatrist, Veikko Täär, Marika Barabanstsikova, Merle Jääger, Jaan Willem Sibul, Tõnu Kattai, Alo Kurvits, Aivar Kallaste. Osalesid ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. Muusikali esitati kahes vaatuses. Kokku kestis etendus 2 tundi ja 20 minutit. Esitati palju muusikapalu, mis olid enamasti kõik dzäss zanris, sest see stiil oli iseloomulik 60-ndate Chicagole. Muusikapalu saatis sümfooniaorkester, mis avaldas muljet ja andis hea muusikalise elamuse
soovivad maailmale näidata 2 New Yorgi produtsenti. 1972 aastal algab Grease tähelend. Alles 1978 . aastal valmib film , mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John, mis osutub ka edukaimaks muusikafilmiks läbi aegade. Kuid "Grease" jäi meeste ainukeseks tähelennuks! Grease" tegelased Tallinna Nukuteatri lavastuses: Danny Priit Võigemast ,Sandy Liisi Koikson, Rizzo- Evelin Pang, Frenchy- Ingrid Isotamm, Marty- Kelli Uustani, Jan- Karin Tammaru, Kenickie- Veikko Täär, Doody- Andero Ermel, Roger- Jaagup Kreem, Sonny- Andres Roosileht, Telesaatejuht- Reet Linna, Vince Fontaine- Sepo Seeman, Kaitseingel- Mart Sander ning lisaks veel üle 60 tantsija , laulja ja näitleja. Tegijad: Lavastaja Andres Dvinjaninov. Temas tekitas muusikal alguses vastakaid tundeid. Kuid hiljem, kui tükk oli juba lavavalmis, veendus ta kui hea etendusega on tegemist. Tal oli juba 10 aastat olnud soov tuua Grease Eesti lavadele
“Tapiola” 1926 Kuus impromti 1893 Sooloinstrumendile ja Klaverisonaat, f-duur 1893 Muusika Kuulamine: Sibelius „Finlandia“ - See on Jean Sibeliuse sümfooniline poeem, mis on tema tuntumaid teoseid. Selle esimene versioon valmis 1899. aastal ja ümbertöötatud versioon 1900. aastal. Algne pealkiri oli Suomi Herää ('Soome ärkab'). Finlandiale kirjutas sõnad Eino Leino ning hiljem Veikko Antero Koskenniemi ja Wäinö Sola. 1967 valiti Finlandia Biafra riigihümniks. Algselt kirjutati „Finlandia“ 1899. aasta Pressi Tähistuspeoks. See oli salajane protest Vene Impeeriumi suureneva tsentsuuri vastu. „Finlandia“ oli viimane lugu seitsmest loost, mis väljendasid erinevaid perioode Soome ajaloost. Esitamine toimus aga alles 2. juulil 19000 Helsingis koos Helsingi Filharmoonia orkestriga, mida dirigeeris Robert Kajanus. Selleks, et
HPC-1, mis on võimaldanud lühendada ekspositsiooniaegu fotoplaadiga võrreldes 10-20 korda. Kosmoloogia osakonna tööd veab akadeemik Jaan Einasto. 1970. aastatel said Tõravere kosmoloogid kuulsaks galaktikate massiivsete kroonide ehk varjatud massi avastamisega. Sellest edasi viis loogiline rada Universumi raku- ehk kärgstruktuuri avastamiseni. 1997. aastal ilmus maailma preztiisikaimas teadusajakirjas "Nature" J. Einasto, M. Einasto, Veikko Saare, E. Tago ja kuue välismaise kolleegi artikkel sellest, et rikaste galaktikaparvede ruumilises jaotuses on selgesti näha korrapärane struktuur. Universum näib meenutavat kolmemõõtmelist malelauda, mille suuruseks on 120 megaparsekit. Tartu observatooriumi kolmanda osakonna-atmosfäärifüüsika- uurimissuunad on aluspinna füüsika, klimatoloogia, aktinomonitooring, biogeofüüsika ja dünaamiline meteoroloogia. 10 Kasutatud kirjandus
• tegelikkuse kujutaja, selle sündmuste tõdeja nii rahulikul ja enesestmõistetaval moel, et on tekkinud petlik probleemituse ja lihtsuse mulje • Maanteelt ta läks, Lauri Viita (1916—1965) modernist Eeva-Liisa Manner (1921—1995) • filosofeeris surma ja üksinduse teemadel • “See teekond”, “Uusaasta öö”, “Maikuine lumi”, “Põletatud oranž, “Kamala kissa” Paavo Haavikko - luuletaja Paavo Rintala - “Pojat” Veikko Huovinen - “Hirri” • Lähtus soome traditsioonilisest rahvaelukujutusest 60ndad • 1960-luku oli osallistuvan kirjallisuuden vuosikymmen. Maailma haluttiin tehdä paremmaksi mahdollisimman nopeasti. Ylioppilasälymystö, taiteilijat ja kirjailijat halusivat päättää kehityksen suunnan. Yhteiskunnallisen oikeudenmukaisuuden nimissä noustiin barrikadeille banderolleja liehuttamaan. esimesed pagulased Timo K. Mukka (1944—1973)
aastat.) Muusikajuht ja dirigent – Mihhail Gertz, Kunstnik – Riina Degtjarenko,Kostüümikunstnik – Ene- Liis Semper,Valguskunstnik – Palle Palme,Koreograaf – Jüri Nael Soengu- ja grimmikunstnik – Tiiu Luht,Kontsertmeister – Zoja Hertz Tõlkijad – Villu Kangur ja Tõnu Oja “Grease” tegelased: Sandy-Liisi Koikson, Danny-Priit Võigemast, Rizzo-Evelin Pang, Frenchy-Ingrid Isotamm, Marty-Kelli Uustani, Jan-Karin Tammaru, Kenickie-Veikko Täär, Doody-Andero Ermel, Roger-Jaagup Kreem,Sonny- Andres Roosileht, Patty Simcox-Karin Lätsim, Cha-Cha-Maiken Scmidt,Vince Fontaine - Sepo Seeman,Telesaatejuht-Reet Linna, Johnny Casino-Bert Pringi, Kaitseingel - Mart Sander Laval üle kuuekümne laulja, tantsija ja näitleja SISUTUTVUSTUS Danny ja Sandy kohtuvad suvel, armuvad ning neist saab suvekuudeks paar. Kuid mõlemad teavad, et see ei kesta kaua, sest nad lähevad eri koolidesse. Kui aga Sandyt
tee 3-372 620 3948 Toomas Varrak Akad.tee 3-235 620 4122 Triin Ploompuu Akad.tee 3-134 620 3949 Üllas Ehrlich Akad.tee 3-259 620 4040 Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grušninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parašin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969 Virve Siirde Akad.tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800
1944 JÄID ÄRA II MS TÕTTU 1948 Sankt Moritz, Henri Oreiller(Prants) 2kulda, 1pronks (mäesuusatamine) Sveits 1952 Oslo, Norra 1956 Itaalia Anton Sailer (Austria) 3kulda (mäesuusatamine) Sixten Jernberg(Rootsi) 1kuld, 1hõbe, 1pronks (murdmaa) 1960 Squaw Lidia Skoblikova ja Jevgeni Grishin(NSV) 2 kulda Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant
1839 1643 Anton Lauri Tartu 04:40:52 M21 351 243 Anton Tair Pärnu 03:20:51 M21 886 2215 Antons Eero Pärnu 03:50:41 M21 2332 2163 Areda Tarmo Tartu 05:37:29 M21 849 994 Armonavicius RicardasLeedu 03:48:42 M21 1714 2789 Arumeel Ansi Tallinn 04:32:08 M21 409 667 Asi Antti Tartu 03:25:12 M21 1503 2683 Asur Veikko Valga 04:20:33 M21 459 559 Aule Krister Viljandi 03:28:30 M21 5 26 Austa Caspar Tartu 02:44:20 M21 52 135 Avens Reinis Läti 02:55:34 M21 1640 1024 Avikson Marko Põlva 04:28:14 M21 313 53 Bagdonas GediminasLeedu 03:19:37 M21 693 771 Bahovski Janek Pärnu 03:40:41 M21 2331 2883 Bakas Mindaugas Leedu 05:37:22 M21
Toomas Piliste Akad.tee 3-372 620 3948 Toomas Varrak Akad.tee 3-235 620 4122 Triin Ploompuu Akad.tee 3-134 620 3949 Üllas Ehrlich Akad.tee 3-259 620 4040 Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grusninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parasin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969 Virve Siirde Akad.tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800
annaabi.ee 
