ruumala koos pooridega. 3. Klaasvill- 30-50 kg/m3, puit- 400-600 kg/m3, tellis- 1800-2000 kg/m3. 4. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid. 5. Poorsusest sõltuvad: tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus jt. 6. Materjali veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega hooned, karkasshooned. 8. Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. 9. Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. 10. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb reeglina peale tulekahju kasutamiskõlblikeks (suur osa kivimaterjalidest), osa muutuvad kasutamiskõlbmatuks (teras, klaas). 11
rõhust ja temperatuurist, aururõhk materjali pinnal aga tema niiskusest ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste – veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks. Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Gaasitiheduse mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1 Pa (vana mõõtühiku puhul 1 mm/Hg).
masinasaht. Joon. 9.13. Põiklõige läbi masinasahti ja tekiehitise. 1- topeltpõhja plaadistus (tankilagi), 2- peamasina vundament, 3- pillers, 4- tekiehitis, 5- tekihoone, 6- ruumid tekiehitises, 7- valgusluuk, 8- valgusluugi kaan, 9- masinasaht, 10-paaditekk, 11- tekiehitise tekk, 12- peatekk. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Avariiväljapääsud. Avariiväljapääsud on kitsad horisontaalsed ja püstkäigud (sahtid), mis võimaldavad laeva peateki alustest ruumidest välja pääseda juhul kui tavaliselt kasutatavad väljapääsuteed on mingil põhjusel mitte kasutatavad või ohtlikud
Seega saab kasutada lühemaid ribisid. Sahtid on vertikaalseintega piiratud ruumid, mis on ette nähtud erinevate tekkide või tekiehitiste korruste ühendamiseks. Nii on olemas masina, liftide, avariiväljapääsude ja muud sahtid. Peale masinasahti on laevas ka muid sahte: liftide, tõstukite, treppide jm. tarvis. Need vertikaalsed vahetekke läbivad ruumid peavad allpool peatekki omama veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged.
5) HÜGROSKOOPSUS materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Vastasel juhul materjal kuivab. Hügroskoopse materjali niiskuse sisaldus kõigub vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Olles kaua püsivas keskkonnas saavutab materjal tasakaaluniiskuse. 6) VEELÄBILASKVUS materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid materjale nim HÜDROISOLATSIOONI materjalideks ja neid kasutatakse vettpidavate kihtide loomiseks. 7) GAASITIHEDUS materjali omadus endast gaasi läbi lasta. 8) AURUTIHEDUS materjali omadus endast auru läbi lasta. 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse
muutub raskemaks) või mahu(mitu %moodustab sisse imetud vesi mat. kogu mahust) järgi. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem auru rõhust materjali pinnal, vastupidisel juhul materjal kuivab. Aururõhk sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temperatuurist, auru rõhk materjali pinnal sõltub aga materjali niiskusest ja tema temperatuurist. Veeläbilaskvus: omadus vett läbi lasta. See sõltub poorsusest ja pooride kujust. Veetihedaid mat. nim. hüdroisolatsiooni mat. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Ühikuks on gaasi läbilaskvuse koifitsent, mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1 h jooksul kui kuubi vastaskülgedel on rõhuvahe 1 Pa. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta, sarnane gaasitihedusega kuid auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 1.2 EM termilised omadused:
Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid -põikvaheseintele, jäikusribid toetavad tekki piimidevahelises osas. Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi. Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve Vaheseinad Vaheseintel on tähtis roll laeva põiktugevuses, eriti parrastele mõjuvate pingete puhul. Jagades laeva pikisuunas sektsioonideks, kaitsevad nad seda ka võimaliku tulekahju või lekke korral. VEEKINDEL VAHESEIN
Pikkade ja peaaegu pardani ulatuvate luugiavade kohale paigutatakse võimsad tugikaared, mis jätkuvad lühikeste poolpiimidena luugikraeni. Pikisüsteemis tekitalastik koosneb raampiimidest, karlingsitest ja pikijäikusribidest. Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid põikvaheseintele. Jäikus- ribid toetavad tekki piimidevahelises osas. Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi. Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki
masinasahtide) otste kohale. Pikkade ja peaaegu pardani ulatuvate luugiavade kohale paigutatakse võimsad tugikaared, mis jätkuvad lühikeste poolpiimidena luugikraeni. Pikisüsteemis tekitalastik koosneb raampiimidest, karlingsitest ja pikijäikusribidest. Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid põikvaheseintele. Jäikus- ribid toetavad tekki piimidevahelises osas. Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi. Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks
Pikkade ja peaaegu pardani ulatuvate luugiavade kohale paigutatakse võimsad tugikaared, mis jätkuvad lühikeste poolpiimidena luugikraeni. Pikisüsteemis tekitalastik koosneb raampiimidest, karlingsitest ja pikijäikusribidest. Raampiimid kannavad koormust pardasillustele, karlingsid põikvaheseintele. Jäikus- ribid toetavad tekki piimidevahelises osas. Karlings katkestatakse raampiimi kohal, jäikusribid läbivad raampiimi. Veetihedaid vaheseinu jäikusribid kas läbivad või jätkatakse neid kniisid kasutades. Tekisillust võivad toetada postid, mida kutsutakse pillersiteks. Need toetuvad piimide ja karlingsite ristumiskohtadele, mitme teki korral üksteise alla ja tuginevad põhjal flooride ja stringerite ristumiskohale. Pillersid segavad lastitöötlust ja lasti ratsionaalset paigutamist. Seepärast püütakse neist lastiruumides tänapäeval hoiduda. Teki toetamiseks kasutatakse ka poolpikki
Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp. Veeläbilastuv: omadus vett läbi lasta. Sõltub mat poorsusest ja pooride kujust( avatud või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide moodustamiseks. Gaasitihedus: om endast gaasi läbi lasta. Aurutihedus: om endast auru läbi lasta. Auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa- des. 2. EM termilised omadused: Külmakindlus:om veega küllastunud olekus taluda paljukordselt vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes veemaht kasvab ca 10% võrra
ja temperatuurist. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn. tasakaaluniiskuse. · Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta (vastandmõiste veetihedus). Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsioonimaterjalideks ja neid kasutatakse mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks. · Gaasitihedus on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Gaasitiheduse mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsient, mis väljendab gaasi (õhu) hulka (l), mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1 Pa (vana mõõtühiku puhul 1 mm/Hg). · 05.05.2014
niiskuse muutumisele. Kui materjal seisab kaua ühesuguses (püsivas) keskkonnas, siis saavutab see tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus. See on materjali omadus lasta endast läbi vett. Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust. See sõltub ka sellest, kas on tegemist avatud või suletud pooridega. Veeläbilaskvuse vastandmõiste on veetihedus. 12 Veetihedaid materjale nimetatakse hüdroisolatsiooni-materjalideks. Neid kasutatakse mitmesuguste vettpidavate kihtide loomiseks. Gaasitihedus. See on materjali omadus lasta endast läbi gaasi. Gaasitiheduse ühikuks on gaasi läbilaskvuse koefitsent. See on gaasi hulk (liitrites), mis läbib 1 m³ kuupi (kõik servad on 1 m) ühe tunni jooksul, kui gaasi rõhkude vahe vastaskülgedel on 1 Pa. Aurutihedus. Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru
annaabi.ee 
