Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Sulge
Add link

"veetaimestik" - 15 õppematerjali

13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia pu...

Keskkonnakaitse ja säästev... - Tallinna Tehnikaülikool
947 allalaadimist
11
doc

Raba - referaat

Raba Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 12.b Tallinn 2008 Sisukord RABA...

Bioloogia - Keskkool
174 allalaadimist
23
ppt

Kalandus

Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed...

Geograafia - Keskkool
174 allalaadimist
13
doc

Eksamikonspekt

Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 o...

Eesti sisevete ökoloogia - Eesti Maaülikool
117 allalaadimist
14
pptx

Viljandimaa

klass 2010 Geograafiline asukoht üldandmed Pindala 3 500 km² ­ 8 % Eesti pindalast Elanikke 54 500 Keskus Viljandi linn ­ suuruselt 6. linn Eestis Teised suuremad linnad KarksiNuia, AbjaPaluoja, SuureJaani, Mõisaküla ja Võhma Viljandi linnal on 8 sõpruslinna Viljandis asub teater Ugala Päevaleht "Sakala" Vapp ja lipp...

Geograafia - Põhikool
16 allalaadimist
12
doc

Võrtsjärv

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 ...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
40 allalaadimist
16
ppt

Matsalu rahvuspark

a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: ­ Lihula ­ Martna ­ Rindla ­ Hanila · Hõlmab: ­ Matsalu lahte ­ Väinamere osa ­ Kasari jõe alamjooksu ­ umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus ­ Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimek...

Ökoloogia - Eesti Maaülikool
28 allalaadimist
7
odt

Matsalu lahe referaat

Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker...

Bioloogia - Keskkool
7 allalaadimist
25
pptx

Naftareostused Läänemeres

Naftareostused Läänemeres, Soome lahes ja Eesti vetes Kerli Kisant EAKI Tallinn 2011 Nafta Koostis: Orgaanilised ühendid (süsivesinikud, happed, vaigud) Väävlit ja lämmastikku sisaldavad anorgaanilised ühendid Vesi Omadused: Vees lahustumatu Veest kergem Läbipaistev kuni must värvus Madalatel temperatuuridel viskoossemad Tuleohtlik Pinnavette s...

Veekogude veekvaliteet ja... - Tallinna Tehnikaülikool
24 allalaadimist
2
docx

Kalandus

Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus?-Maailmameri on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasu...

Geograafia - Keskkool
69 allalaadimist
21
pptx

Raba

Abiootiliste tegurite iseloomustus. Biootilised tegurid ehk organismidevahelised suhted. Energia liikumine toitumistasemetel. Ökosüsteem kui tervik. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus. Ökoloogilised globaalprobleemid. Üldiseloomustus Raba ehk kõrgsoo ehk üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Asub parasvöötmes. Ökosüsteemis kuu...

Bioloogia - Keskkool
32 allalaadimist
24
docx

Pinnased ja muld

Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% j...

Geograafia -
35 allalaadimist
32
docx

UURIMUSTÖÖ KODUKOHA ENIM KÜLASTATAVAD LOODUSOBJEKTID

Veekogu on orgaaniliste ainete poolest väga rikas. Järv ise on nõrga läbivooluga. Vesi on hoolimata järve madalsusest ja tuulte tugevast mõjust väga tugevasti kihistunud – suvel on pinna- ja põhjaveekihtide temperatuuride vahe on ~20,3 Co. Mustjärvel on registreteeritud üks kõige kõrgemaid seni teadaolevaid järvevee temperature Eestis: avavees 27,4 C o ja kaldavöötmes 28,95 Co. Veetaimestik on väga liigivaene, leidub ainult 7 liiki. Samuti on järv ka kalavaene. Hetkel on Nohipalo Mustjärv riikliku vaatluse all. 8 1.5. Liipsaare metsaonn Liipsaare metsaonn asub Põlvamaal Veriora vallas Meenikunno soo ääres. Metsaonn on mõeldud matkajatele ja looduse nautijatele. Metsaonnis on kamin, pliit ja magamislavatsid. 1.6. Päikeseloojangu maja Päikseloojangu metsamaja asu...

Bioloogia - Põhikool
9 allalaadimist
12
docx

Tiigid ja allikad

Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada sügavam laiend, mille järel on tiheda taimestikuga kaetud läved. (Mauring 2001). Põhitõed Ära asusta tiiki kalu – nad ei kuulu sinna! Ära lase tiiki reovett, väldi kraavide sissevoolu ja pinnase otsest sissekandumist! Lase tiiki kujuneda mitmekesine looduslik veetaimestik ! Hoolda tiiki ja selle ümbrust pidevalt, et vältida vajadust liiga äärmuslike taastamismeetodite järele! Tiigi rajamise soovist tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ning kaitstavatel aladel ka kohalikku keskkonnateenistust. Tiigi rajamine ei tohi kahjustada olemasolevaid loodusväärtusi. Asukoha valikul tuleb veenduda, et ei ohustataks maa-aluseid insenerivõrke ning õhuliine. (Lepik et all. 2008)....

Keskkonnaõpetus -
6 allalaadimist
64
doc

Hüdroloogia ja vesiehitised kordamisküsimused

Igapäevaste vooluhulkade leidmine. Kui Q on mõõdetud mitmesuguse veeseisu puhul, siis võimalik koostada graafiline seos veeseisude ja vooluhulkade vahel ehk vooluhulga kõver. Lävendi jaoks koostatakse mõõtmisandmete alusel vooluhulgakõver Q = f(H), mis on seos veetaseme ja vooluhulga vahel. Kõveralt saab veetaseme järgi (H) vooluhulga (Q) seda otseselt mõõtmata. Nimetatud seos ei ole alati püsiv (areneb veetaimestik , tekib jää, suurveevalli möödumisel muutub veepinna kalle, mis muudavad pidevalt veeseisu ja Q vahelist seost). Sel juhul mõõdetud vooluhulgad paigutuvad kõverast vasakule. Parandustegurid Ktaim, Ktalv arvestavad seda mõju. Kui seirejaama ei suubu lisajõgesid allpool, siis on vooluhulk piki jõge pidevuse põhimõtte järgi konstantne. Kui suubub lisajõgi, võib vooluhulgad arvutada äravoolu mooduli abil, või valgalapin...

Hüdroloogia -
37 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun