3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Territoriaalveed on aga kaldaga rööbiti kulgevad ja kindla laiusega merevööndid, millele rannariigil on suveröönne õigus. 4. Millised maailmamere osad on kalarikkamad, millised vaesemad? Miks?- Kala on palju seal kus on rikkalik veetaimestik ja rohkelt sellest toituvaid pisiloomi. Kõige paremad püügikohad on paras- ja lähipolaarvöötme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, sest jõed toovad mandrilt toitaineid. Kalu on rohkesti ka külmade hoovuste piirkonnas, kus vees lahustunud hapnik loob soodsaid tingimused planktoni arenguks.Troopiline ookean on üldiselt kalavaene, taimestiku ja seega ka kalade kasvuks soodsaid tingimusi on aga ekvaatori vahetus läheduses. Polaarookeani katab
Saastna 2012 Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik.........................................................................................................5 Matsalu lahe kalastik.................................................................................................................6 Matsalu looduse uurimisloost 2
19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas Haudelindudest nurmkana, kodutuvi, kiivitaja ja valgetoonekurg Loodusväärtuslikud kohad Soomaa Rahvuspark Teringi maastikukaitseala Parika raba Hendrikhansu põrgu Karksi org Loodi looduspark Lopa paljand EKSkursioon 1. päev Pärimusmuusika Aida külastus
· Merikotkas · Herilaseviu · Flamingo(1941) Kaitsealused läbirändajad: · Väike-laukhani · Väikeluik · Rabapistrik · Järvekaur · Veetallaja Teised kaitsealused loomaliigid: · Saarmas · Juttselg-kärnkonn · Rabakonn Teisi imetajaid · Hallhüljes · Viigerhüljes · Rebane · Kährik · Mink · Nahkhiir Taimed · Kaunis kuldking (kaitse all) · Kassikäpp · Randaster · Emaputk · Merikapsas Veetaimestik · Rootukkade vaheline ala on liigirikas penikeeled räni-kardhein tähk-vesikuusk kollane vesikupp · Vetikad: Pruunvetikad-põisadru Punavetikad Klimaatilised tingimused · Keskmine õhutemp. 5-6 kraadi. · Kõige soojem-juuli(15,8 kraadi) · Kõige külmem-veebruar(-5 kraadi) · Keskmine sademete kogus 650 mm. 63% soojal aastajal 37% külmal aastaajal · Kliima on merelisem, niiskem ja jahedam kui Eesti sisemaal.
31.03.2007 reostus Muuga sadamas (vaakum gaasiõli, 15t); 30.11.2007 reostus Muuga sadamas masuudiga, vette sattus 3 171 tonni. 2007. aastal Eesti vetes 99 merereostuse juhtumit. Neist paarkümmend tuvastati vaatlus- lendude käigus ning viiskümmend avastati satelliitpiltidelt. Kõige enam reostusi esineb Loode-Eesti saarte tagusel merealal, mida läbib kõige tihedama laevaliiklusega meretee. Reostuse mõju keskkonnale Veetaimestik Kalad Linnud Hülged Rannik ja sealsed elupaigad Inimene Reostustõrje Sadamast lahkumine 2 tunni jooksul Sündmuspaigale jõudmine 6 tunni jooksul Täiemahulise reostustõrjeoperatsiooni alustamine mitte rohkem kui 12 tunni jooksul Suure õlireostuse tõrjeks ei tohiks kuluda rohkem kui 2 ööpäeva Omada vähemalt 2000 m. merepoome Võimekus teostada reostuse korjet 12 tunni jooksul 4,5 km² alal Click to edit Master text styles Second level
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli
1994. a. ametliku statistika põhjal oli vabariigis valgejäneseid 24 000, paarkümmend aastat tagasi aga 43 000. Ökoloogilised globaalprobleemid Suurimaks probleemiks rabades on märgalade kuivendamine põllumajandusmaade ja tulundusmetsa tarvis, mis on kestnud sajandeid. Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine. Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena. Rabasid hävitab ka inimtegevusel toimuv õhusaaste, mis saastab õhku, nt tööstusettevõtted rabadeläheduses. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Raba · http://www.annaabi.com/download.php?matid=34367 · https://moodle.e-ope.ee/mod/forum/discuss.php?d=145161 · https://docs.google
Sette sissevoolu tõkestamine Sette sissevool on probleemiks otse vooluveekogule ehitatavatele tiikidele. Voolukiirus langeb ja osakesed settivad. Nende kinnipüüdmiseks enne tiiki sissevoolu on tõhus ehitada sügavam laiend, mille järel on tiheda taimestikuga kaetud läved. (Mauring 2001). Põhitõed Ära asusta tiiki kalu – nad ei kuulu sinna! Ära lase tiiki reovett, väldi kraavide sissevoolu ja pinnase otsest sissekandumist! Lase tiiki kujuneda mitmekesine looduslik veetaimestik! Hoolda tiiki ja selle ümbrust pidevalt, et vältida vajadust liiga äärmuslike taastamismeetodite järele! Tiigi rajamise soovist tuleb teavitada kohalikku omavalitsust ning kaitstavatel aladel ka kohalikku keskkonnateenistust. Tiigi rajamine ei tohi kahjustada olemasolevaid loodusväärtusi. Asukoha valikul tuleb veenduda, et ei ohustataks maa-aluseid insenerivõrke ning õhuliine. (Lepik et all. 2008). 5 Kasutatud allikad Lepik, I
Taani kohta arvatakse, et 19. sajandi alguses katsid sood seal umbes veerandi maismaa kogupindalast, praegu katavad nad vaid 1-2% territooriumist. Märgalade kuivendamise rekordit hoiab Soome, kus on kuivendatud üle 6 miljoni hektari soid. Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik. Kuivendatud rabadesse hakkavad tungima sisse metsaliigid ja rabadele iseloomuliku liigid hakkavad kaduma. Pinnas hakkab rikastuma hapnikuga, mis viib turba lagunemise ja mulla happelisuse vähenemiseni. 9 Põhja-Euroopas on probleemiks turba kaevandamine. Turvast kasutatakse koduloomade allapanuna, muldade parandamiseks, ehituseks, katuse- ja isolatsioonimaterjalina ja kütusena
sesoonne suurenemine fütoplanktonis, kes vetikatega võrreldes on võimeline saavutama sama fosforihulga juures suuremat biomassi. Võrtsjärves seguneb vesi tuulehoovuste mõjul üsna hästi, seetõttu ei ole järve eri osade fütoplanktonis tavaliselt suuri erinevusi. Erand on ainult järve kitsas lõunaots, kus avaldub Väikese Emajõe mõju ja vohav taimestik takistab veevahetust järve muude osadega. Kuni maikuuni, kui veetaimestik pole veel piisavalt kasvanud, takistamaks vee segunemist, areneb fütoplankton järve lõuna- ja keskosas ühtemoodi. Juunist alates aga pidurdub järve lõunaosas tsüanobakterite kasv. Ka Väikese Emajõe sissevoolu põhjustatud kiire veevahetus ei võimalda aeglasekasvulistel tsüanobakteritel kasvatada suurt biomassi. Sügiseti, kui veesisene taimestik hääbub, kaovad ka taas fütoplanktoni erinevused järve lõunaosa ja muude järve osade vahel. Zooplankton:
punakaspruuni ja erakordselt vähe läbipaistva veega (vee läbipaistvus on 0,4 m). Veekogu on orgaaniliste ainete poolest väga rikas. Järv ise on nõrga läbivooluga. Vesi on hoolimata järve madalsusest ja tuulte tugevast mõjust väga tugevasti kihistunud – suvel on pinna- ja põhjaveekihtide temperatuuride vahe on ~20,3 Co. Mustjärvel on registreteeritud üks kõige kõrgemaid seni teadaolevaid järvevee temperature Eestis: avavees 27,4 C o ja kaldavöötmes 28,95 Co. Veetaimestik on väga liigivaene, leidub ainult 7 liiki. Samuti on järv ka kalavaene. Hetkel on Nohipalo Mustjärv riikliku vaatluse all. 8 1.5. Liipsaare metsaonn Liipsaare metsaonn asub Põlvamaal Veriora vallas Meenikunno soo ääres. Metsaonn on mõeldud matkajatele ja looduse nautijatele. Metsaonnis on kamin, pliit ja magamislavatsid. 1.6. Päikeseloojangu maja
Mitte üle väetada! Väetisebilanss. Täpselt niipalju tuleks väetada, kui palju taimesaakidega põllult ära kantakse, samas liiga vähene väetamine kurnab mulde ning mulde huumus taastub väga pikka aega. Taime toitained põhjustavad veekogusse sattumisel eutrofeerumise see on veetaimede ja vetikate vohamine. (Eutrofeerumine on protsess, kus nõrgenenud taimetoitainete sisalduse juures hakkab intensiivselt vohama veetaimestik, jõgedes kõrgemad veetaimed, järvedes aga vetikad). Seda põhjustab fosfori ja lämmastiku ühendid (olme reoveed ja põllumajandus põhilisteks allikateks). Veetaimestiku massilisel esinemisel kasvab veekogu mass, pärast taimede surma koguneb veekogu põhja hulgaliselt orgaanilist ainet. Tekib hapniku puudujääk. Anaeroobsetes tingimustes vabaneb vette keskkonnale ohtlikke toksilisi gaase. Fosfor vabaneb põhjasetetest ja muutub vees lahustavaks. Eutrofeerumine on progresseeruv protsess
8 põhilist tüüpi (27 alamtüübiga): oligotroofseid järvi on 8%, semidüstroofseid 5,8%, düstroofseid 9%, eutroofseid 36,4%, düseutroofseid 36,6, alkalitroofseid 2,6%, halotroofseid 1,4% ja siderotroofseid 0,2% (Joonis 2). Tüpoloogia aluseks on looduslik akumulatsioonitüüp. Enamus maailmas levinud kalssifikatsioonidest põhineb troofsusseisundile. Eutrofeerumine on veekogu rikastumine toiteainetega, mille tagajärjel hakkab seal vohama fütoplankton ja/või kõrgem veetaimestik. Tagajärjeks on veekogu vananemine ja kinnikasvamine. Tegemist on loomuliku loodusliku protsessiga, mida aga inimtegevus võib hüppeliselt kiirendada. Järvede tundlikkus eutrofeerumise suhtes on erinev, olenedes morfomeetrilistest näitajatest ja puhverdusvõimest, mineraal- ja orgaaniliste ainete sisaldusest järvedes Sügavamates miksotroofsetes (segatoitelistes) järvedes põhjustab fütoplanktoni aktiivsuse kasv pH tõusu ja
puhastamine ja kitsendamine. Vajalik reguleerimisvõte valitakse sõltuvalt kõrge veeseisu või ebasobiva kiiruse põhjustest. Sageli on neid põhjusi mitu ja siis tuleb kasutada ka korraga mitut reguleerimisvõtet. Jõe reguleerimise kõige lihtsamaks võtteks on jõesängi puhastamine. Seda saab kasutada siis, kui kõrge veeseis jões on põhjustatud voolusängi ummistustest sette ning veetaimestikuga. Veetaimestik: Võitlus veetaimestikuga on raske ja annab harva häid tulemusi, sest pärast mahaniitmist ta ei hävi, vaid kasvab uuesti. Alles siis, kui taimestik eemaldatakse koos juurtega, saadakse temast jagu. Kui veejuhtme puhastamine ei anna soovitud tulemusi, s.t. veeseis ka pärast veejuhtme puhastamist jääb kõrgeks, on tema ristlõike mõõted liiga väikesed. Sel juhul on vajalik seda veejuhet ulatuslikumalt reguleerida.
Ujukid jagunevad pinna- ja süvaujukiteks 18. Vooluhulga kõver (Q = f(H)). Igapäevaste vooluhulkade leidmine. Kui Q on mõõdetud mitmesuguse veeseisu puhul, siis võimalik koostada graafiline seos veeseisude ja vooluhulkade vahel ehk vooluhulga kõver. Lävendi jaoks koostatakse mõõtmisandmete alusel vooluhulgakõver Q = f(H), mis on seos veetaseme ja vooluhulga vahel. Kõveralt saab veetaseme järgi (H) vooluhulga (Q) seda otseselt mõõtmata. Nimetatud seos ei ole alati püsiv (areneb veetaimestik, tekib jää, suurveevalli möödumisel muutub veepinna kalle, mis muudavad pidevalt veeseisu ja Q vahelist seost). Sel juhul mõõdetud vooluhulgad paigutuvad kõverast vasakule. Parandustegurid Ktaim, Ktalv arvestavad seda mõju. Kui seirejaama ei suubu lisajõgesid allpool, siis on vooluhulk piki jõge pidevuse põhimõtte järgi konstantne. Kui suubub lisajõgi, võib vooluhulgad arvutada äravoolu mooduli abil, või valgalapindalade suhte abil
annaabi.ee 
