Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Nõrgalt leetunud muld- LkI Leetunud muldadel on selgelt välja kujunenud huumushorisont(A), sisseuhtehorisont(Bh, Bs) ja leethorisont(Ea). Huumushorisont on mõõdukalt või tugevalt happeline ja keemine üldiselt profiilis puudub. Nõrgalt leetunud muld. Ea < 5 cm. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on leetumine. Leetunud mullad on lõimiselt valdavalt liivad, vähesel määral saviliivad. Veereziimilt on parasniisked või põuakartlikud. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Tänu kergele lõimisele soojenevad leetunud mullad teistest kiiremini, saades põllul üpriski varakult harimisküpseks. Et nende veevaru on väike võivad leetunud mullad kannataada veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar
Metsakõdu all huumushorisont kas puudub või tema tüsedus on alla 5 cm, kusjuures tüsedamate huumushorisontide korral on ta huumusvaene. Orgaanilise aine akumulatsioonihorisontide all on leedemuldadel kas selgesti väljakujunenud leethorisont või esineb nõrku leetumise tunnuseid või nad on tugevasti happelised. Leethorisondi all on neil tavaliselt mitmekihiline raud- (või huumus) illuviaalne sisseuhtehorisont. Leedemullad on veereziimilt põuakartlikud või parasniisked. Gleistumistunnuste vähesel esinemisel profiili alumises osas on tegemist gleistumistunnustega leedemuldadega, rohkel esinemisel gleistunud leedemuldadega. Leedemuldade lähtematerjaliks olevad liivad võivad olla väga mitmesuguse päritolu ja keemilis-mineraalse koostisega ning moodustada erineva pinnamoega alasid või reljeefi üksikelemente. Luidete ja liivikute kvartsliivadele on kujunenud madalaboniteedilised sambliku-nõmmemännikud
Esineb ajutine liigniiskus, kevadel või sügisel ca ühe nädala jooksul. Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5...1% võrra kõrgem kui parasniisketel analoogidel. Gleistunud pae-pealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei esine.Gleistunud rähkseid muldi on ca 1,6% maast ja 2,1% põllumaast. Pruunmullad.FAO Cambisols. Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1.Leostunud mullad - Tüüpprofiil: A-Bw-C. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine 2. leetjad mullad Tüüpprofiil: A-EL-Bt-C. Kihisemine esineb tavaliselt 60...90 cm sügavusel. Mullaprofiilis esineb nõrgalt väljakujunenud lessiveerunud horisont (EL)
Esineb ajutine liigniiskus, kevadel või sügisel ca ühe nädala jooksul. Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5...1% võrra kõrgem kui parasniisketel analoogidel. Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei leidu. Gleistunud rähkseid muldi on ca 1,6% maast ja 2,1% põllumaast. II Tüüp Pruunmullad Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1. Leostunud mullad K0. Hõlmavad ca 4,2% kogu maast ja 9,7% põllumaast. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine. Tüüpprofiil: A-Bm-C. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem
Huumuse tähtsus 5,500-6,600 mm e.55-66 cm.arurumine 30 cm mikroorg.tegevust,optimaalne soodustab mullas: 1)värske huumus ja humifitseerumata org aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või 7)füüsikalise savi sisaldus-savimuldades aine on taimede toiteelementide allika mullas. siis auruma.Muldi rühmitatakse lagunemine(parim keskmistel muldadel) 2)vana huumus parandab mulla füüsikalisi omad. veereziimilt:1)põuakartlikud-kerge lõimisega aeglasem,parimad tingimused huumuse tekkeks 3)huumus parandab füüsikalisi-keemilisi omad. mullad,väikese veemahutavusega.2)parasniisked- keskmise lõimisega muldades,esinevad 4)huumushapped soodustavad kivimite keemilist suure veemahutavusega,hästi veega varustatud.3) paralleelselt aeroobsed ja anaeroobsed murenemist 5)org aine on energiaallikaks liigniisked-pinnaveest,kõrgest
Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus,
jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda. Skemaatiliselt vaadatuna on künkliku ala kõrgendikel levinud mitmesuguste erodeeritud ja erosiooniohtlike muldade, nõgudes deluviaalmuldade ning soostunud ja soo- muldade kooslus. Sõltuvalt pinnavormi moodustavatest setetest ja kõlviku paiknemisest võib väikese pindalaga kõlviku piirides esineda mitu lõimiselt (liivsavi, kruus, liiv jne.), erodeerituse või pealeuhtmise astmelt, veereziimilt ning teistelt omadustelt ja tunnustelt erinevat mulda. Suurte pinnavormide alal on erodeeritud muldi rohkem kui keskmise suurusega ja väikeste vormide alal. Otepää kõrgustiku künklikul alal soodustab muldade erosiooni oluliselt ka siinse maastiku oludes liialt suur põllumaa osatähtsus, võrreldes metsa ja rohumaadega. Erodeeritud mullad on väheviljakad. Nad kuuluvad põllumaana kasutamisel VII--IX ja väga tugevasti erodeeritud mullad koguni X, s. o. kõige madalamasse hinde- klassi
Esineb ajutine liigniiskus, kevadel või sügisel ca ühe nädala jooksul. Suvel kannatab taimkate siiski veepuuduse all. Huumusesisaldus 0,5...1% võrra kõrgem kui parasniisketel analoogidel. Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei leidu. Gleistunud rähkseid muldi on ca 1,6% maast ja 2,1% põllumaast. II Tüüp Pruunmullad Tekkinud karbonaatsel lähtekivimil, kihisemine meetrises mullaprofiilis, kuid sügavamal kui 30 cm. Veereziimilt parasniisked kuni ajutiselt liigniisked. Eesti kõige viljakamad mullad. 1. Leostunud mullad K0. Hõlmavad ca 4,2% kogu maast ja 9,7% põllumaast. Kihisemine tavaliselt 30...60 cm sügavusel. Ülemine kiht on leostunud vabadest karbonaatidest. Iseloomulik pruuni savistunud horisondi (Bm) olemasolu. Juhtiv mullatekkeprotsess: savistumine. Tüüpprofiil: A-Bm-C. Huumusesisaldus metsamuldadel 4,5...5%, põllumaadel 2,7...3%. Lasuvustihedus 1,4...1,5 g/cm3, metsamuldadel väiksem
150-170mm-üle keskmise, 6.170-190mm-suur, 7. Üle 190mm-väga suur. Paepealne liivsavimuld=50 mm,leetunud liivmuld=110mm,leostunud liivsavumuld=160,parim järvamaa162mm Liivsavimuld on kõige suurema veetihedusega muld Eesti muldi iseloom.läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise. Sademeid Eestis 5,500-6,600 mm ehk 55-66 cm. a4SZArurumine 30 cm aastas.pool veestpeab minema mullast läbi või siis auruma. Muldi rühmitatakse veereziimilt: 1)põuakartlikud-kerge lõimisega mullad,väikese veemahutavusega. 2)parasniisked-suure veemahutavusega,hästi veega varustatud. 3) liigniisked-pinnaveest,kõrgest põhjaveest,ülavesi.Mulla veeolude iesloom.MOMENDINIISKUSE ASTMED.(Kuiv-värske(tahe)-niiske-märg-vesine) Mulla veereziimi reguleerimisvõtted: kuivendamine,niisutamine,lume kogumine,varajane külv Mulla füüsikalis-mehaanilised ja tehnoloogilised omadused – põhiparameetrid,
linnupesad, hiljem aga võib olla puitmaterjal liiga massiivne ning ei sobi enam loomadele söödaks). Kuna enamasti kasutusel heinamaadena. Profiili poolest Aa-Ata-Ta, allpool ka Ga. Enamjõe puhul pindmises kihis toorhuumusliku huumushorisont ja allpool tulevad turbakihid, ei näe kihilisust (meetrit alles turvas kihti järvelubjaga). Jaotatakse veereziimi järgi lammimullad, gleistunud lammimullad, lammi-turvastunud mullad, lammi-madalsoomullad. Veereziimilt enamasti parasniisked või kuivad kaldalammi kõrgemal alal, terrassialal gleistunud või madalsoomullad. Ei sobi metsa kasvatamiseks (üleujutamisel liigvesi), lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) toitained kantakse vette. Nende muldade viljakus on aegade algusest saadik inimesi jõe äärde meelitanud (Niilusel põllud jõeäärsed). Sooldunud rannikumullad Ar. Rannaalal. Nende äratundmise põhiline tunnus mere ääres,
rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus,
annaabi.ee 
