Rõhuühik on 1 Pa(paskal) Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Pascali seadus- vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Vedelikusamba rõhk Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega, Vedelikusamga kõrgus h mõõdetakse keha pinnalt veepinnani. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. Vedelikusamba rõhu arvutamise valem: p= p gh p-rõhk p- aine tihedus h-vedelikusamba kõrgus Rõhk vedelikus on võrdne õhurõhu ja vedelikusamba rõhu summaga. Manomeeter
Kui suure kiirusega ja millises suunas hakkavad need kehad liikuma pärast põrget? TÖÖ JA ENERGIA Mehaaniline töö : töö valem, ühikud , positiivne ja negatiivne töö , raskusjõu töö , elastsusjõu töö, kasutegur. Ülesanne Kui suur töö tehakse 2 kg massiga keha tõstmisel 1 m kõrgusele kiirendusega 3 m/s 2 ? Võimsus : def., ühik, millest sõltub Ülesanne Vees tõstetakse kivi 5 m sügavuselt veepinnani. Kivi ruumala on 0,6 m 3, tihedus 2500 kg/m3. Leia kivi tõstmiseks tehtud töö. Ülesanne: Tornkraana tõstis horisontaalselt astesevat terastala 40 s jooksul 12 m kõrgusele. Tala pikkus on 5 m, ristlõige 100 cm 2. Kui palju kasulikku tööd tegi kraana? Leia kraana võimsus. Energia : mehaaniline koguenergia, potentsiaalne energia, kineetiline energia , töö ja energia, en. jäävuse seadus Ülesanne : Vabalt langeva keha kiirus suurenes teatud teelõigul 2 m/s kuni 8 m/s
kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteraanodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteraanodon päris veepinnani, et napsata siis veest oma pika nokaga mõnd kalakest või vähilaadset. Pteraanodoni kivistunud luustik toodi päevavalgele Ameerika Ühendriikides, Kansase osariigis asuvaist kriidilademeist. Tiibsisaliku eluajalgi laius meri alles saja viiekümne kilomeetri kaugusel. Näete siis, kui kaugele võis pteraanodon ka avamerele lennata. TÜLOSAURUS JA ELASMOSAURUS Suurehambuline, hiiglaslike lõugadega tülosaurus sarnaneb krokodilliga, väga suure kümnemeetrise krokodilliga
tõsiseid kahjustusi metsadele, hoonetele, mõnikord võivad kaasneda ka inimohvrid. Vesipüksid on ohtlikud laevadele ja paatidele. Lennukid trombile ega vesipüksile läheneda ei tohi. Torm Äike Välk Rahe Tornaado ehk tromb Tornaado e. tromb - rünksajupilvest allarippuv, enamasti kõvera pöörlemisteljega tugev suhteliselt püsiv õhukeeris. Harilikult kaasneb trombiga äike. Trombi muudavad nähtavaks (maa- või veepinnani ulatuva lontja moodustisena) veepiisad, tolm jms. kaasahaaratud aines. Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, kiirus 3-11 m/s (10-40 km/h). Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms. Eestis nimetatakse maismaa kohal liikuvat trombi ka tuulispasaks ehk tuulispeaks ning veekogu kohal liikuvat trombi vesipüksiks ehk pilvesambaks. Tornaado on vingerdav kiiresti pöörleva õhu lehter, mis laskub pilve aluselt maapinnani
Pöiad on löögi sooritamisel lõdvad ja sissepoole pööratud. Krooliks on otstarbekam alustada jalgade töö õppimist seliliasendis, nii saab laps ise oma liigutusi jälgida. Lapsel tuleks istuda madalas vees ning teha jalgadega kordamööda üleslööke. Löök tuleb sooritada nii, et vesi pritsib näo suunas. Järgmisena tuleb lasta tal ujuda selili lamades ja jalgade töötades krooli umbes kümme meetrit. Jälgida tuleb, et varbad ulatuksid veepinnani ja põlved ei tuleks liiga palju veest välja. Käte liikumine on vahelduv. Teisisõnu : kui üks käsi on vee all tõuget tegemas, on teine juba pinna peal valmis uueks tõukeks. Kätetõmbed kindlustavad kiire edasiliikumise. Liigutusel on kolm staadiumi: tõmme, lüke ja taastumine. Käsi vajub vähesel määral allapoole ja peopesa pöörab 45 kraadi ulatuses, kus pöidlapiirkond on suunatud rohkem põhja poole
kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteranodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteranodon päris veepinnani, et napsata siis veest oma pika nokaga mõnd kalakest või vähilaadset olevust. Tema kivistunud luustik toodi päevavalgele Ameerika Ühendriikides, Kansase osariigis asuvaist kriidilademeist. Tiibsisaliku eluajalgi laius meri alles saja viiekümne kilomeetri kaugusel. Näete siis, kui kaugele võis pteranodon ka avamerele lennata. STEGOSAURUS Stegosauruse seljal oli kahekordne luuplaadirida, mis ulatus kaelast sabani. Enda
LOA või LOA maksimaalne või üldpikkus. Horisontaalne maksimaalne vahemaa vööri kõige kaugema punkti ja ahtri taha ulatuva punkti vahel. B maksimaalne laius. Horisontaalne maksimaalne vahemaa vertikaalsete parda puutujate vahel miidlis. TKA või TKF maksimaalne süvis kiilult (kas ahtris või vööris). Laeva kiilu veealuse madalaima punkti vertikaalne kaugus veepinnani. Peale maksimaalsete mõõtmete on veel olulised: LPP või LBP laeva pikkus loodsirgete (AP ja FP) vahel. Ahtri roolitelje ja vööri veetasandi puutepunkti vahel. AP ahtri loodsirge ja FP vööri loodsirge. D laeva parda kõrgus kiilult ülemise tekini. f vabaparda kõrgus ülemise tekini (määrab klassifikatsiooni ühing). TKM süvis kiilult miidlis e. TKM = 0,5(TKA + TKF). t trimm (varem ka diferent) e. t = TKF TKA.
Peamised püügi efektiivsust mõjutavad seinnooda tehnilised parameetrid on nooda pikkus, kõrgus ja alumise selise taglastus (raskused, veoköie haarad). Seinnooda pikkus valitakse arvestades püügiobjekti käitumist ja püügilaeva manööverdusvõimet. Tähtis on teada püütavate kalaparvede keskmisi mõõteid (eriti diameetrit) ja horisontaalse ning vertikaalse liikumise kiiruseid. Seinnooda kõrgus määratakse lähtudes teadmistest kalaparve asukoha sügavusest (kaugus veepinnani) ja parve sukeldumiskiirusest. Reeglina on nooda alumise selise sügavus nooda heitmise järel (rõngad on kokkuveetud) võrdne 0.6 0.7 nooda rakenduskõrgust. Tuleb arvestada ka rakenduskoefitsiente. Vertikaalne rakenduskoefitsient on seinnoodal küllat suur 0.8 ja rohkemgi. Alumine selis peab olema võrdlemisi raske, et see kiirelt vajuks. 6
Seinnooda pikkus valitakse arvestades püügiobjekti käitumist ja püügilaeva manööverdusvõimet. Tähtis on teada püütavate kalaparvede keskmisi mõõteid (eriti diameetrit) ja horisontaalse ning vertikaalse liikumise kiiruseid. D A C 41 Seinnooda kõrgus määratakse lähtudes teadmistest kalaparve asukoha sügavusest (kaugus veepinnani) ja parve sukeldumiskiirusest. Reeglina on nooda alumise selise sügavus nooda heitmise järel (rõngad on kokkuveetud) võrdne 0.6 0.7 nooda rakenduskõrgust. Tuleb arvestada ka rakenduskoefitsiente. Vertikaalne rakenduskoefitsient on seinnoodal küllat suur 0.8 ja rohkemgi. Alumine selis peab olema võrdlemisi raske, et see kiirelt vajuks. 42
• Päikesevarjutused: osaline, rõngakujuline, täielik. ? Küsimusi ja ülesandeid 1. Miks on varjud keskpäeval palju lühemad kui hommiku- ja õhtupoolikul? Tee selgitav joonis. 2. Kuidas peavad Päike, Kuu ja Maa üksteise suhtes asetsema, et toimuks kuuvarjutus? 3. Kuu on ju Maast väiksem. Kuidas ta saab üldse Päikest Maal asuva vaatleja eest katta? 3.3. Valguse peegeldumine tasaselt pinnalt Mis juhtub valgusega, kui ta õhus levides jõuab sileda veepinnani? Miks on tantsu lihtsam õppida, kui seisad näoga sama suunas kui õpetaja? Milline on erinevus sinu ja su peegelpildi vahel? Kes meist pole imetlenud puude peegelpilti siledalt järvepinnalt või ennast peeglist. Füüsikud nimetavad peegeldusi siledatelt pindadelt kujutisteks. Kus ja kuidas need tekivad? Valguse peegeldumisseadust tundes pole ku- jutise asukohta raske leida. Vaatleme jooniselt, kuidas saab leida tasapeegli ette asetatud valguspunkti S kujutise asukohta.
Ta oli kuulsusrikas aga teati ka, et ta hoiab jonnakalt enda käes mitmeid oma parimaid maale ning et ta ei anna neid mingi hinna eest kellelegi. Leonardo hakkas Milanos vana õpetaja viinamäele maja ehitama. Leonardo vanadusele paistis sügispäike. Ta võis õnnelik olla. Leonardo plaanis tehisjärve, mille keskel oleks saar. Läbi saare pidi kulgema kanal ja saare mõlemal pool pidi olema kaks vägevat paleed. Nende nurkadel kuppeltornid. Ehituse juurest viisid veepinnani trepid, mis katsid kõiki kanaleid. Kuningas otsustas, et ehitamine algaks, seda oli ta Leonardole ka lubanud. Varsti pärast seda Leonardo haigestus ning ta käsi jäi halvatuks ja see rippus liikumatult. Ehitus sai jätkata siiski plaani kohaselt, sest projektid olid olemas. Kurbus oli teinud Leonardo da Vinci nii vanaks. Mõned tema viimased väljavõtted päevikutest, mille ta oli kirja pannud natuke aega enne lõppu:
Harry ootas veel ja nägi lõpuks ka Krumi, kes lõikas katki Hermionet hoidvad köied ja läks. Aga Fleuri polnud ikka veel. Siis, võttis Harry oma võlukepi ja ähvardades niiviisi näkke, vabastas ta ka Fleuri õe. Haarates Roni ja tüdruku hakkas ta ülespoole ujuma, kuid nüüd oli see palju raskem. Aga varsti hakkas vesi heledamaks muutumas, aga Harryl oli nüüd raskem hingata. Vesi tungis kopsudesse ja tal oli tunne, et ta lämbub. Siiski jõudis ta veepinnani ja samal silmapilgul ärkasid Ron ja tüdruk üles. Ron aitas Harryl tüdruk veepiirini tassida, kus hullunud Fleur otsejoones nende juurde tormas ja Harryt ning Roni tänas. Koos Harryga olid üles tulnud ka näkid ja Dumbledore vestles nendega. Pärast lühikest nõupidamist kohtunikega alustati punktide andmist. Fleur sai 25 punkti, Cedric sai 47 punkti. Krum sai 40 punkti ja Harry, kes ületas tublisti aega ja tõi
jääb rippuma paadilööpritele. Eemaldamiskiirust saab reguleerida piduriga, vältides paadi pendeldamist. Ligihoidva tali eemaldamiseks paadi küljest, eemalda lukust splint ja seejärel pööra lukust käepidet. Paat on valmis veeskamiseks. Paadi veeskamiseks tõsta paadi vintsi pidur, milleks on kaks võimalust: 1. Paadist: Tõmba tugevalt distantsjuhtimise trossi käepidet. Selle tulemusel paat laskub kuni on jõudnud veepinnani. Laskumine peatub koheselt, kui lasta trossi käepidemest lahti. 2. Vintsi juurest paaditekilt: tõsta vintsi piduri kangi käsitsi, kangist lahti lastes paadi laskumine peatub. Kui paadi vettelaskmist juhitakse vintsi juurest, tuleb veenduda distantsjuhtimistrossi korrektses mahatulekus trumlilt. Mootori käivitamine 1. Ava kütuseklapp, veendu, et käigukang on neutraalasendis. 2. Kontrolli, et aku pealüliti oleks asendis ON (süütepositsioon)
See omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. VALGUS Valguse olemasolu järves on väga oluline, sest tänu valgusele toimub taimedes fotosüntees ja järve elustik saab seeläbi eluks vajalikku hapnikku. Atmosfääri ülakihist jõudev päikesekiirguse hulk sõltub kellaajast, aasta-ajast ja geograafilisest laiusest. Atmosfäär neelab kiirgust sõltuvalt veeaurust, hapnikust ja osoonist. Lisandub pilvede ja tolmu mõju. Seetõttu veepinnani jõudev päikeseenergia on üsna varieeruv. Võrreldes veepinnale/jääle langeva valgusega on sügavamal vähem valgust talvel, kui jääkate neelab enamuse valgusest. Juulis -augustis on tugevam valguse nõrgenemine vetikate vohamise tõttu, ning oktoobris tormide tõttu, mis tõstavad järve põhjast setted veekihti. Eesti kõige puhtamates järvedes võib näha kuni 8 meetri sügavusele. Sogaseveelistes järvedes näeb, aga vaevalt ühe meetri sügavusele.
Piisavalt sademeid(vett) Paks aeratsioonivöö (seal toimub kivimite lahustamine kõige intensiivsemalt) Pindmised(karstilehtrid, langatuslehtrid, kurisuud) ja süvakarstid. Karstikoopad. Karstilehtrid tekivad tavaliselt ulatuslike struktuuridena. Ühele tektoonilisele lõhel koondunult nt. Karstikoopad tekivad maaaluste jõgede vooluteedel. Pinnases kaltsiumkarbonaadist küllastunud vesi tilkudes koobaste laest, tekivad settides stalagmiidid ja stalaktiidid. Veepinnani jõudes muutub stalagmiit ümaraks vormiks(padi), jaotades settiva aine ühtlaselt laiali. Eestis Tuhala karstikoopad, karstilehtrid, maa-alune jõgi, nõiakaev. Maateaduste alused I (9.okt) Maalibisemised ja varingud kivimmassi allalibisemine nõlval raskusjõu mõjul. Looduslik varikalde nurk on 35-45'. Üldiselt, mida peenem aine, seda väiksem nurk. Oluliseks parameetriks on niiskusreziim. Mõjutab setete püsivust. Osaliselt küllastunud pooriruumides tekkivad kapillaarkiled, ning
Õnnetuse mehhanismid apnoesukeldumisel Süsinikdioksiidi osarõhk (= kontsentratsioon) veres (paCO2) on kõige tähtsam hingamistungi tekitaja. Vahetult enne sukeldumist saab hüperventilatsiooniga välja hingata suuremas koguses CO2; kuid seejuures ei suurene hapniku kogus veres! Eriti apnoe-, sügavus- ja pikamaasukeldumise korral saab sellise tehnikaga edasi lükata hetke, mil enam ei suudeta alla suruda vajadust sisse hingata. Kuid seejuures varitseb oht, et hapniku kogus veres veel enne veepinnani jõudmist kriitilisest väärtusest allapoole langeb ja sukelduja seetõttu veel vee all teadvuse kaotab. Hüperventilatsioon – kopsude suurenenud õhutamine Õnnetuse mehhanismid hingamistoruga sukeldumisel Hingamistoru pikendamisel üle 35 cm (keelatud!) tekib kopsuödeem, sest rõhu erinevus kehale mõjuva veerõhu ja kopsualveoolide rõhu vahel, mis vastab veepinnapealsele rõhule, läheb liiga suureks. Surnud ruumi suurenemise tõttu tekib ka pendelhingamine
annaabi.ee 
