Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonistati loomi, ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused. · Altamira koopad Hispaania · Lascaux koopad Prantsusmaa
(John Gray; MEHED ON MARSILT, NAISED VEENUSELT; Kupar; Tallinn 1996; tõlkinud Tiina Vallkivi) originaali tiitel: John Gray; Men are from Mars, Women are from Venus; Harper Collins Publishers; New York, 1992) Meeste enesehinnangu määrab võime saavutada tulemusi. Naise enesehinnangu määravad tunded ja suhete kvaliteet. Naine soovib jagada oma päevaprobleeme(oodates mehelt tuge), mees hakkab aga kohe lahendusi pakkuma. Marslane poeb koopasse, et üksinda oma probleeme lahendada, veenused aga saavad kokku ja jutustavad avameelselt oma probleemidest. Naised ei otsi oma probleemidele kohe lahendust( nagu mehed), vaid soovib, et teda mõistetakse ja kuulatakse. (kumbagi ei tohi sellepärats taunida!!) Mehed on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid VAJATAKSE. Naised on motiveeritud ja volitatud, kui nad tunnevad, et neid ARMASTATAKSE. Kui naised pelgavad saamist, siis mehed pelgavad andmist. Kui mees vaikib, kipub naine kujutlema halvimat.
1996. aastast stuudiokeraamikuna, otsides uusi tehnoloogilisi võimalusi keraamika põletusviisides ning omab talustuudiot Muhu saarel, Lõetsa külas. Viive Väljaots on viimased 7aastat leidnud võimaluse materialiseerida Põltsamaal oma pooleli olevad tööd ja seisundid, näitusetegevus on viinud teda Tallinna, Riiga ja kaugemalegi. Minule isiklikult meeldisid Viive Väljaotsa tööd. Need olid kuidagi erilised, väga omanäolised ja haaravad. Konkreetne töö kandis nime `` Niced, Veenused ja Afrodited`` . Töö oli tehtud segatehnikas, põletusel oli kasutatud madalkuumust ja samuti oli töös kasutatud guasse. Veel võis näitusel näha akvarellmaale aastaaegadest. Need mind niiväga ei kõitnud kui Viive Väljaotsa tööd, kuid põnev oli neid sellegipoolest vaadata. Järgmisena külastasin Saaremaa Erakunstikool `` Annet``. Mis asub aadressil Lossi tn. 5 Kuressaare. Seal sai uurida Leili Muuga näitust`` Nostalgia``. Näitus avati 27.10.08 ja kestis kuni 26.11.08.
Kõige paremini tuleb kiviaegsete inimeste kunstiline tegevus välja läbi koopamaalingute. Kuulsamaid neist asuvat nt Lascaux koobastes Prantsusmaal, tehti ca 14 000 10 000 a eKr. Koopaseintele maaliti mineraalsete pulbervärvidega peamiselt realistlikke loomi (piison, hobune, põder), inimesed maaliti see-eest primitiivselt. Samuti joonistati üksteise peale ja segamini, s.t puudus ruumitaju ja perspektiiv. Samuti on leitud märke skulptuurikunstist. Kõige varasemad skulptuurid olid veenused ehk täidlased naisekujutised, neist tuntuim Willendorfi veenus. Läbi nende kujutati jumalannasid, viljakust jne. Kujud olid lihtsad, tehti ka loomaluust loomakujukesi. Hiljem arenesid välja ka sümbolid ning ornament, millega hakati esemeid, eriti keraamikat, kaunistama. Arhitektuuris viljeleti megaliitilist arhitektuuri, mis oli suurtest kividest lihtsamate vormide kokkuehitamine. Põhilised elemendid olid menhirid, milleks olid suured, püstiselt maasse
Seekord oli Ajamajja juba detsembrist välja pandud kolme kunstniku kunstiteosed. Kõik kolm autorit on õppinud Tallinnas ning lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi. Tegu on mitmekesiste meistritega, kelle paljud teosed jätavad lausa suu lahti ning tekib küsimus, kuidas nii lihtsast saab suurepärase asja. Näituse nimi oli ,,Tallinna tuul" Väljapanekut alustas Viive Väljaots, kelle lähenemisnurk maalimisele on väga omapärane. Teose nimi on ,,Niced, Veenused ja Aphrodited." Nimelt on tegu segatehnikaga, kus autor on voolinud naise taguotsa ja rinnad, ning nendele oli veel omakorda pesu maalitud. Tagumikud ja rinnad olid väga täidlased. Esimesele kahele oli Viive Väljaots maalinud bokserid. Ühed olid mustad, millele olid kerge käega lille motiivid joonistatud ning ääreks pits, teised olid lillad ning kunstnik kasutas mustriks rõngaid. Lähedalt vaadates oli arusaadav, et tegu on maalitud pesudega, kuid kaugemalt vaadates oli nagu päris
· Kunstiteooria püüab uurida kunstiolemust ja püüab vastata küsimusele mis on kunst ja kunstiolemus. · Väga olulised otsused teeb inimesed ilu põhjal. · Ilu on mitmesugust · Kunst ja ilu on vaataja silmades · Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus. 2. Eelajalooline kunst · Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming. · Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused · Tan-tan Veenus nais jumala kultus · Willeondore Veenus, mis leitud Austriast on umbes 50 000 aastat vana kuju · Sarnaseid kujusid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast · 20-21 sajandil leiti koobas, kus olid karbid, milles olid augud. Ja nendest karpidest tehtud ehted on kunstis vanimad. · Koos ehetega leiti tööriistu, mis olid kaunistatud. · Hetkel on need koopad turistide jaoks suletud. · Kõige vanem keraamika on leitud Jaapanist
realistlikud. b) 1940.a leidsid koobastest mängima läinud lapsed Lascaux' koopamaalid Prantsusmaalt. Seal olid esimesed inimeste kujutised. c) 1994.a avastati Prantsusmaalt Chauvet koopamaalid. Seal oli suurim leiukoht, üle 300 maali, umbes 32000 a. Vanused. Seal olid lindude kujutised. 3. Iseloomusat esimesi skulptuure ja nimeta kuulsam! On leitud väikesi puust-, luust-, kivist valmistatud skulptuure. Tuntumad on naise kujukesed e. Veenused. Kuulsaim veenuse kujuke on Willendorfi Veenus umbes 30 000-25 000 e.Kr. Naisi kujutati vormikatena, sp et usuti et see toob viljakuse õnne. 4. Mis on megaliitilised monumendid, kirjelda 3 tüüpi, nimeta kuulsam ! a) Kuulsaim on Stonehenge´is Inglismaal. Koosneb ringikujuliselt paigutatud ja kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. (Kromlehh nn.) b) Menhirid
Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks. 4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg - vanem kiviaeg e paleoliitikum algasa 3 milj aastat tagasi
2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kujutama skematiseeritud kujusid Kaljukoopad Addlaura ja Valltorta Uus-kiviaeg(600-2000eKr) Tekkis põlluharimine ja karjakasvatus Esimeseks loomaks oli koer Inimene hakkas jääma paikseks Mesopotaamia ala kunst Eufrati ja Tidrise jõe vaheline ala, vanim tsivilisatsiooni tekkimise koht. Neil oli korraldatud ühiskond, Maailmale on nad andnud rattakasutuse ja kiilkirja, maailma vanim eepos
Esimesed arheoloogilised uuringud 1959. a., mil Rjumin avastas paleoliitilised maalingud koopaseintel. Hiljem avastati neid ka laes. Kujutatud: mammutid, ninasarvikud, hobused, piisonid. 1960.-ndatel uuris neid Otto Bader, kes dateeris need ülempaleoliitikumi. Kaevamistel leiti kultuurkiht, mis sisaldas inimluid, loomaluid, sütt ja maalingute tegemisest üle jäänud materjale. Süsi dateeriti C14 meetodiga 14 680±150 a. Paleoliitiline pisiplastika Tuntuimad on naisekujukesed, nn veenused. Valmistatud luust, kivist, savist. Rõhutatud on rindu, puusi, tuharaid, näod on valdavalt jäetud välja töötamata. Riideid ei ole. Eriti iseloomulikud olid veenusekujukesed Perigordi Gravetti kultuurile. Leitud on neid näiteks Dolni Vestonicest, Willendorfist, Gagarinost ja Kostjonkist. Tõlgendatud on neid erinevalt, ühene tõlgendus puudub. Peetud emajumalusteks, viljakuse ja edukuse sümboliks. On arvatud, et veenusekujukesi tarvitati aja kontseptsiooni väljendamiseks
On avaldanud teatud mõju ka Kunda, Butovo, Veretje ja Suomusjärvi kultuuride kujunemisele. Kostenki kultuur Kesk-Venemaa mammutiküttijad. Märgid sotsiaalsest diferentseerumisest: Sungiri kalmistult Venemaal leiti ühe hauast 5000 mammutiluust helmest, mis olid kinnitatud mehe riiete külge ning 5200 helmest tüdruku riietelt. Paleoliitline kunst Paleoliitilised Veenused - Ida-Euroopast on leitud palju naistekujukesi (tüsedad, suured rinnad, käed peidetud, nägu puudub). Willendorfi Veenus - 11 cm kõrgune kuju, valmistatud u. 24k - 22k a. e.m.a.. Leitud Willendorfi küla lähedalt, Põhja-Austriast. Hohle Felsi Veenus - Peata naisekuju, valmistatud mammutikihvast u. 35k - 40k a. tagasi, Aurignac'i kultuuri esindaja poolt. Leitud Lõuna-Saksamaalt Schelklingeni asula lähedalt. Altamira Koobas Põhja-Hispaanias
). Massiliselt mammutiluid (mitmesaja mammuti omad) · Paleoliitikumi lõpu ühiskonnast annavad aimu erinevad avastused: n Grotte en Enfants Itaaliast avastatud kahe lapse matus, kus arvukalt mammutinahast/luust helmeid, mis on ajaliselt suur töö olnud (1 helmes = ~1 päev) ning Sungiri matus Venemaal kas mõlema puhul on tegemist ühiskonnas tähtsamate isikutega PALEOLIITIKUMI KUNST kõige kuulsamad on paleoliitilised Veenused, mis on üle Euroopa levinud (ka Siberis) lopsakad naisekujud. I neist avastati Austriast Villendorfist 19. saj lõpul ning tollal peeti seda paleoliitikumi naisideaaliks. Nad on igal pool sarnased paks kõht, suured rinnad, naba, jalad/käed pole üldse täpselt vormitud, olemas esmased sugutunnused. Selja tagant tundub, et käed on ees, eest vaadates, aga et käed on selja taga; külje pealt on näha, et käed on rindadel. Millega tegu? a) kiviaegne porno?, b) seotud emadusega
Matuste hulgas sadu väikseid merekarpe ja loomahambaid , mis on auguga-> riiete külge kinnitatuna. Sungiris avasstati kaks last ja mees, mehele oli kaasa pandud ka naise pea . Mehel oli kaasas 3000 mammutikihvast tehtud helmest, helmed kõik ära lihvitud ja augud sisse puuritud + olid tal mammutikihvast käevõrud. -> võib viidata tolle aja ühsturktuurile. Prof kunsti teke. Valmistati inimkujukesi ja koopamaalinguid. Naistekujutised olid veenused/villendorffid. Paleoliitilised veenused:kultuslikud või iluideaal. Koopamaalid ajaliselt mõnevõrra hilisemad. I Altamira koobas Põhja-Hispaanias. Leiti 1868 .Kõik koopad on avastatud juhuslikult. Neil puudub sissepääs, maaliti seintele ja lakke , kasut looduslikke värve , musta pruuni , valget . Lasceaux koobas Edela Prantsusmaal , leiti 1940ndal aastal . VII Paleoliitikumi lõpu ja mesoliitikumi kultuurid põhjapoolses Euroopas Jääaja taandumist Skandinaaviasse loetakse jääaja lõpuks
vanad. Rõhutatud on suuri rindu, "raseda kõhtu", laiad puusad. sellised on leitud ka koobaste seintelt reljeefidena. kujutatud on kas naisjumalust või midagi muud. Miks on tekkinud selline kujutav kunst, arhitektuurist jäänuseid pole. kujutavast kunstist on säilunud kujukesi ja veidi tarbekunsti? kujutavknst on seotud religioonida, arvatakse, et paleoliitikumis elanu inimestel on tekkinud juba usundlikud vaated ja seda kunsti on üritatud seostada jahimaagiaga. willendorfi veenused võib liigitada viljakusmaagia alla. Kujutades, luuma siis loodeti, et ta saavutab looma üle võimu ja arvati, et siis saadakse see vastav loom kätte. Sarnase meetodiga üritati saavutada rasedust. Laste suremus oli tohutu, elati 20-25 aastaseks, kui suudeti see vanus ületada, siis elati 40-45 aastasteks. Loomiskjad ja mittekütitavaid loomi kujutati, kuna arvat, et pärinetakse loomadest. Arvati et igal suguharul on oma tootem loom (totemisim). sellist uskumust on kohatud ka aafrikas ja
kilde ära ja nii valmistatakse tööriistu. Hilispaleoliitikum · Tööriistade arv kasvab väga kiiresti. Tänu sellele oli võimalik töödelda ka juba paremini sarve ja luud. Sel ajal tekivad väga erinevad luu- ja sarvtööriistad, nt harpuun, mida heidetakse viskepuu abil. Are Tsirk on tegelenud üle 30 aasta eksperimentaal-arheoloogiaga (?). Ta teeb tulekivitööriistu. Paleoliitikum on esmakordne periood, kus võime märgata kunsti, n Paleoliitilised Veenused. Kunsti teke on seotud religiooniga. Esimesi märke nägime juba neandertaallaste juures, nad on mõningaid liigikaaslasi matnud. Naise kujukesi tehti luust või mammuti mõhast (sarvest). Esimene neist tuli välja 19. saj Villendorfist Austriast. Kõige varasem peaks olema tehtud u 35 000 a tagasi. Nendel kujudel on rõhutatud naise keskkosa ja sootunnuseid väga lopsakates vormides. Pea on enamasti otsas aga detailideta ja lohakas. Jalad ja käed lõppevad enamasti poolest säärest ära
Madeleine'i kultuur: pool miljonit aastat tagasi hiinas - tuli. Leiti koopast paks tuhakiht. Euroopas umbes 400k tagasi. Kui tuld veel ei osatud teha, pidid inimesed hakkama mõtlema ühistegevustele (keegi valvab tuld, pidi olema puudevaru jne.). Toimus organiseerimine ja koostöö. Jääajal surid need välja, kes ei osanud tuld ei teha ega hoida. Arenesid matmiskombed. Tihti kohtab panuseid, põhiliselt luust (ka mammuti) tehtud helmed. Koobastes hakati valmistama naisekujusid (veenused). Rinnad, puusad, kõht on väga suurtena ja detailselt tehtud. Jalad allpool põlvi on väiksed või puuduvad, kätega samamoodi, nägu pole. Villendorfi veenus on kõige kuulsam näide. Sellel on mingi eriline asi peas (nagu suusamüts). Arvatakse et tegemist on tolleaegse naise ilu ideaaliga. Või siis oli see kiviaegne porno. Võib-olla olid naised rasedad ja selle pärast on kujudel suur kõht. Võib-olla kasutati kujukesi rituaalides.
annaabi.ee 
