Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Veenmiskõne: Liiklus - sarnased materjalid

liiklus, liikluses, põhiväärtused, seatakse, süütama, sõbrale, lindiga, kulutab, eiramine, selgub, hukkunute, maanteel, märke
thumbnail
3
doc

Eesti liiklus

autojuht? Selleks, et aru saada, milline on hea autojuht tuleks välja tuua kõigepealt halva autojuhi tunnused. Arvan, et kui mainitakse sõna halb autojuht tuleb esimesena silmade ette Tallinna linn ja tipptund ning tume BMW, roolis noor "roheline" jõmm, kes ennastunustavalt soovib kiiremini kohale jõuda kui teised kaasliiklejad. Selleks siblib ta radade vahel, eirab valgusfoore signaalitab ja sõimab. Sellised Bemmitüübid pole ju tegelikult ainukesed ärritajad liikluses ja ei saa ka väita, et nemad ongi halva liikleja prototüübid. Ega halb käitumine ei küsi ei vanust ega auto marki. Kuid tegelikult on tõesti viimasel ajal Eesti liikluses hakanud tekkima mentaliteet, et mida võimasm ja suurem auto seda suuremad on ka õigused. Olen tähele pannud seda, et kui tüübil on istumise all BMW või mõni muu parema mainega auto ja tema ees juhtub sõitma mõini Opel või Toyota on vaja see kohe ära "nullida".

Eesti keel
133 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti liiklus

See loetelu on pikk. Kümmekond joobes juhti, teised samapalju kiiruseületajad või lubadeta sõitjad. Tegelik arv on aga tõenäoliselt kordades suurem, sest need juhid jäid lihtsalt vahele politseile. Ülejäänudel võib öelda et vedas. Kõige tipuks veel hukkunud jalakäijad või lihtsalt kihutajad. Meedias on sellist nähtust hakatud nimetama surmaralliks. Kui numbritest rääkida, siis iga kuu kaotab Eesti Vabariigi liikluses elu jämedalt 17 in, mis tõstab meid Euroopa mustas edetabelis 3. Kohale Soome ja Läti järele. See ei ole koht kus püüelda esikoha nimel. Samuti ei ole seda HIV kandjate ja nt tulesurmadesse hukkunute pingerida, milles me oleme kindlal esikohal võrreldes ka kogu maailmaga. Kuulates uudiseid jääb kõrvu kõlama kaks fakti: liiklusõnnetuste peamisteks põhjustajateks on naised ja vene rahvusest isikud. Miks see nii on, ei oska päris täpselt öelda. Paljalt

Kirjandus
142 allalaadimist
thumbnail
1
wps

Mis valmistab mulle liikluses muret?

Mis valmistab mulle liikluses muret? Kui nüüd mõtlema hakata, siis mis tegelikult valmistab mulle, kui kooliõpilasele liikluses muret ? Üheks kindlaks probleemiks on purjus autojuhid , sest mitte kunagi ei tea ju millal ja kustkohast mõni roolijoodik jälle tuleb. Suur hulk avariisid toimubki just kiiruseületajatega või roolijoodikutega. Suve saabudes on alati peaaegu iga ajalehe esiküljel liiklusega seotud pealkirjad. Nii on see olnud juba mitu viimast aastat. Liikluses on kord käest ära. Liiklusõnnetuste arv kasvab ja mis eriti muret teeb , siis iga aastaga suureneb liiklusõnnetustes hukkunute arv. Üheks suureks probleemiks on veel kindlasti see, et lapsed jooksevad teele kohtades, kus see pole lubatud. Ning selletõttu surevad paljud noored lapsed, kes kiirustavad ilmaasjata. Nad ei oska isegi arvata , et peale seda kui nad jooksevad üle tee , ei pruugi nad enam mitte kunagi üldse joosta saada. Kindlasti valmistab probleeme ka lumi ja jää

Eesti keel
19 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kirjand ,,Kuidas liikluses ellu jääda?,,

Kuidas liikluses ellu jääda? Eesti Vabariigis on väga palju inimesi surnud liiklusõnnetuste tagajärjel, eriti noori. Kas see on normaalne? Kas peaks korraldama liikluses ellujäämiseks loenguid või tegema filme? Midagi ju peab ette võtma, et Eesti ei kaotaks kodanikke ja meie oma sugulasi.Võibolla peaksid inimesed üldse ainult kodus istuma ja liiklusesse mitte minema, et ellu jääda, või liikuma vaid maa-alustes käikudes. Kas see on tõesti võimalik lahendus? Järgnevalt erinevatest ellujäämisvõimalustest ja ohutusnõuetest pikemalt. Kõige tähtsam asi liikluses on tähelepanu. Selle puudumine nii jalakäija kui ka sõidukijuhi

Eesti keel
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Käitumine liikluses jalgratta, mopeedi või rolleriga sõites

ka vastav tehnika, nimelt rollerid, aga loomulikult pole kuhugi kadunud vanema ajastu tehnika. Sääreväristajad on kasutusel maa kohtades enamsti, kus puudub vajadus osata liigelda ja jalgrattad on nii maal kui ka linnades, nendega peab oskama liigelda. Rollerijuhid on kohustatud liiklust tundma. Tänavatel teevad kõige rohkem mulle muret ennasttäis rollerijuhid, kes mõtlevad, et kui neil on vinge pill ja kõva tümps, siis on nad täkkutäis vennad, see on nõme. Nad ei oska liikluses liigelda, segavad autojuhte, sõidavad vales kohas, häirivad oma pininaga kaaskodanikke. See seadus, mis kohustab kevadekuulutajaid registreerima oma sõidukeid, neid kindlustama ning nad peavad omama vastava katekooria sõiduki juhiluba, peaks kindlasti tulema, sest siis jääb neid vähemaks ja liiklus oleks rohkem sujuvam ja vähem häirivam. Tagatipuks krutitakse masinatelt kiirusepiirajad maha ning nad saavad lubatust kiiremini sõita

Eesti keel
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Liikluskõne

Liikluskultuur Viimaste kümne aasta jooksul on Eesti liikluses ootamatult elu kaotanud mitmed inimesed. Kuigi statistika näitab, et hukkunute arv väheneb igal aastal, on siiski õnnetuste arv liialt suur, eriti meie väikese Eesti rahvaarvu jaoks. Enamik nendest alles väga noored, meie eakaaslased. Õõvastavaid ajalehepealkirju lugedes tekib ikka ja jälle küsimus: kas tõesti on meil nii kiire, et mängida oma noore eluga? Paljud ei mõtle sellele ennem kui nende enda tuttavatega see õnnetus on juhtunud.

Eesti keel
167 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas liikluses ellu jääda?

kellel ometi oleks terve elu veel ees. Tänaval liigeldes ei ole enam kõnniteelgi ohutu: ikka leidub mõni hull, kes ei oska sõita. Ja ka siis, kui valgusfooris põleb roheline tuli, ei saa rahulikult teed ületada, sest alati leidub mõni kihutav autojuht, kes "ei märkanud" seda. Olen ka ise olnud päris mitme liikluskokkupõrke tunnistajaks. Oli juhus, kus üks kokkupõrke teinud autodest oli lausa õppesõidu auto! Ja seda linnas, kus on ometi tihedam ja aeglasem liiklus. On ka valgusfoorid, mis peaksid liiklemise kergemaks tegema. Aga kahjuks on ka autojuhte, kes ei pööra piisavalt tähelepanu enda ja teiste liiklejate ohutusele. Ikka süüdistatakse kehvi teeolusid või halba ilma. Sellistelt tuleks load üldse ära võtta! Riik püüab seda küll parandada koolitades iga aasta uusi noorpolitseinike, kes kontrollivad liiklust ja hoolitsevad jalakäijate turvalisuse eest. Aga ometigi ei vähene õnnetuste arv, hoopis suureneb

Kirjandus
24 allalaadimist
thumbnail
81
pptx

Uue LS muudatused liiklusreeglid 31.08.2010

miseni Liikluse korraldamine Muudatused üldsätete osas Liikluse reguleerimine Liiklust reguleerib politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud selle- kohase väljaõppe. Liiklust võib omandatud pädevuse piires reguleerida ka sellekohase välja- õppe saanud: kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija kaitseväe ja Kaitseliidu sõi- dukite kolonni liikluses osalemise korral päästeteenistuja ja päästetöödele kaasatud isik päästetöödel looduskaitsetöötaja kaitsealal looduskaitseseaduse tähendu- ses, hoiualal, püsielupaigas või kaitstava loodusobjekti piiran- guvööndis ning selleni viivatel teedel riigimetsa majandamist korraldav isik või riigiasutuse töötaja metsateedel kiirabibrigaadi liige sündmuskohal kannatanute ja

Liiklusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Kodutöö liiklusjärelvalves

Millal ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada? Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab liiklusõnnetuses osalenud juht: * Võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt liiklusseaduse § 39 lõikele 9. * Tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu. * Esitama liiklusõnnetuses osalenud teise juhi soovil isikut tõendava dokumendi. Kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht: * Kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu;

Liiklusjärelvalve
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti liiklus - kultuur või kultuuritus ?

Kultuur või kultuuritus Üks väga päevakajaline ja samas äärmiselt tõsine, meid kõiki puudutav, probleem Eestis on liiklus. Just see, mis on viimased paar aastat teedel ja tänavatel toimunud, eelkõige just mootosõidukite vallas. Ei möödu ilmselt ühtegi päeva, kui uudistes ei mainita ränki õnnetusi, kus inimesed saavad raskeid vigastusi või isegi surma. Kuigi ma ei ole veel autojuht, häirib see probleem tõsiselt. Kõige murettekitavamad on liiklusõnnetused mis on põhjustatud alkoholijoobes juhtide poolt või valede sõiduvõtete pärast. 2007. aasta esimese üheksa kuu jooksul

Kirjandus
31 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

kasutamise planeerimise ning Transpordi Arengukava 2014-2020 ja selle finantseerimise planeerimise kooskõla tagamise vajadusest, on otstarbekas riigimaanteede teehoiukava ühitada ajaliselt välisvahendite kasutamise perioodiga. Samas tagab see ka parema planeerimise keskpikas perspektiivis. Teehoiukava on koostatud Transpordi arengukava 2014-2020 eelnõu alusel ning täidab selle alaeesmärki 2. Kvaliteetsed teed ja sujuv liiklus. Eesmärk on, et aastaks 2020 väheneb halvas ja väga halvas seisukorras olevate teede osakaal 10 protsendipunkti võrra ja selle arvelt suureneb heas korras olevate teede hulk. Eesmärgi täitmist mõõdetakse tee seisukorra hindamisega (vt peatükk 4 . Teehoiukava kavandamise ja vahendite jaotamise põhimõtted). Eesmärgi täitmise eest vastutab Maanteeamet. Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Autode ja liikluse ajalugu

...........................................................................................6 Sõiduteede sünd ......................................................................................................................................................6 Liiklusmärkide ajalugu ......................................................................................................................................................7 Vasak- ja parempoolne liiklus ......................................................................................................................................................7 Autode ajalugu ........................................................................................................................................................10 Sõiduautode sünd ................................................................................................................................................

Andme-ja tekstitöötlus
60 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Liiklus - analüüs

keskmiselt üle kaks autojuhti ning alles kolmas-neljas peatub. Paremad ei ole ka jalakäijad ­ liiklusseire ajal vaatluse all olnud fooriga ülekäike ületas üle poole jalakäijatest punase tulega. Kuigi turvavöö vajalikkus on inimestele järjest arusaadavam, näitasid selleaastase Emori uuringu tulemused, et nii autojuhtide kui ka ees- ja tagaistmel olevate kaasreisijate hulgas on selle kasutamine vähenenud. Nii koorub välja igivana tõde ­ liiklus on täpselt selline, milliseks selle kujundavad selles osalejad. Ning nemad näitavad järjest suuremat riskikäitumist. Sellel juhtkirjal on olemas statistiline sissejuhatus, mis toob arvulisi näiteid meie liikluses hukkunud inimeste kohta. Mis riigile on statistika, see kellelegi teisele tragöödia. Juhtkrijas esitatakse väide, et tihti süüdistatakse kehvi teeolusid, mitte aga neile vastavaid sõidumaneere ja -kiirust valinud juhte. See on ilmtingimata tõsi, kuid miks

Eesti keel
32 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
200
doc

Masina osadest ja kontroll

Peale traktori mootori seiskamist lülitatakse sisse seisupidur, sellega tagatakse traktori seismine kohapeal. Pidurid võivad traktoril olla ketas, trummelklots või trummellintpidurid. Ketaspidurite korral pidurdatakse lõppülekande võlliga hammasühenduses olevat ja pöörlevat friktsioonkattega ketast. Trummelklotspidurite korral pidurdatakse klotsidega pöörlevat trumlit seest poolt. Trummellintpidurite korral pidurdatakse friktsioonkattega lindiga pöörlevat trumlit väljast poolt. Pidurite juhtimine võib olla mehhaaniline, hüdrauliline või pneumaatiline. Mehhaanilise jõuülekande korral pidurdatakse traktorit otse inimese lihaste jõul. Hüdrauliliselt juhitavate pidurite puhul võimendatakse lihaste jõudu staatilise hüdrosüsteemi abil. Pneumaatiliselt juhitavate pidurite puhul lülitatakse jalaga või käega pidurikraani. Suruõhk juhitakse jõusilindrisse,

Masinamehaanika
33 allalaadimist
thumbnail
150
pdf

Transport, keskkond ja elukvalitreet Tallinnas, 2007

Antud projekti raames on plaanis tutvustada uurimuse tulemusi ka mitmetel seminaridel. Antud uurimus sai teoks tänu Tallinna Ülikoolis läbiviidud Tallinna linnale suunatud uurimisprojektide konkursile, mille üheks võitjaks osutus ka autori poolt esitatud projekt. Koostöös REC Estoniaga õnnestus lisafinantseeringute saamine Tallinna Linnavalitsuselt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt. 10 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS Jüri Uljas Tallinna liiklus on muutunud väga ohtlikuks. Eestis tervikuna on Maanteeameti hinnangul jalakäija tõenäosus liikluses elu kaotada 3 korda suurem kui Prantsusmaal, Belgias või Austrias ja 5 korda suurem kui Põhjamaades. Jalakäijatega on seotud kaks igast kolmest liiklusõnnetusest (Janar Filippov. ”9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale” Eesti Ekspress, 18.04.2003). Tallinna kõige eluohtlikumad tänavad on Pärnu maantee, Mustamäe tee ja Paldiski maantee. Surmajuhtumite

Keskkond ja säästev areng
9 allalaadimist
thumbnail
120
pdf

Õpetajaraamat

TÖÖLEHT 11. Mänguasjad 47 TÖÖLEHT 12. Poes 48 3 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. Sünnipäev 50 TÖÖLEHT 14. Pühad 51 TÖÖLEHT 15. Talv 52 TÖÖLEHT 16. Ilm 53 TÖÖLEHT 17. Liiklus 54 TÖÖLEHT 18. Mööbel 55 TÖÖLEHT 19. Toidunõud 56 TÖÖLEHT 20. Minu ema 57 TÖÖLEHT 21. Tänaval 58 TÖÖLEHT 22. Suvel rannas 59 13. Töölehed viie-kuueaastastele lastele 60 TÖÖLEHT 1. Sport 60 TÖÖLEHT 2. Riided 61 TÖÖLEHT 3. Aias 62

Eesti keel
72 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TEKSTI REDIGEERIMINE

sõidetud jalgratturite verest. Seega: rohkem ummikuid! Ummik on turvaline, autojuht on seal seotud käsist ja jalust. Ta ei saa üritada möödasõitu, ei saa kuhugi pöörata, ei saa üldse mitte midagi teha peale aeglase ja piinarikka venimise. Aga kui tihti juhtub, et kaks tigu kokku põrkavad ning haiget saavad? Kui Tartu maanteel oleks liiklus sama umbes kui hommikuti Pirita teel, siis ei juhtuks seal ainsatki liiklusõnnetust. Ehk kui mõni juhtukski, siis poleks tagajärjed kuigi kurvad, sest kui kõikide autode kiirus on keskmiselt 10 km/h, piirduks probleem halvimal juhul plekimõlkimisega. See oleks kui lihavõttemunade koksimine, ainult väike kõks. Lahendus. Kuidas teha nii, et kõik Eestimaa teed oleksid paksult umbes? Loomulikult tuleb tänavatele

Eesti keel
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Uurimistöö Ankeetküsitluse Näidis

Hea vastaja! Olen NIMI, KOOL KLASS klassist. Teostan uurimust teemal: Liiklus meie ümber. Esitatud küsimustele vastamiseks palun tõmmata ring ümber vaid ühele, Teie meelest kõige sobivamale vastusevariandile või täitke lüngad. Ankeet on anonüümne ning garanteerin,et teie poolt täidetud ankeeti kasutatakse ainult uurimuse autori poolt vaid käesoleva uuringu raames. Loodan Teie mõistvale suhtumisele! Sugu T P Vanus ... 1. Kui palju liiklusmärke tunnete tänaval ära? · enamus · mõned · ei tunnegi

Eesti keel
123 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Rumeenia

sügavale maa alla, saavad turistid uudistada vaid tühiseid nelja protsenti. Ent sellest täiesti piisab, saamaks aimu, kui võimas see ehitis on. Massiivsed sambad ääristavad pikki koridore, pea saja meetri kõrgustes saalides kajavad inimeste hääled mitmekordselt. Terrassilt avaneb vaade Champs Elysée sarnasele alleele ning suurele osale linnast. Rumeenia (koostöös ABZReisidega) Saada sõbrale | Liitu email listiga Regioon: Laps 03a (ilma oma voodikohata) 3990 krooni Laps 412a (lisavoodil) 4990 krooni Enamikele eestlastest on Rumeenia avastamata maa. Mida teame Rumeeniast? Heal juhul tulevad meelde Dracula, Ceausescu ja Bukarest. Tegelikkuses pakub Kagu Euroopas asuv Rumeenia küllaga avastamisrõõmu ja eksootikat arhailse külaelu,

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Teedeehitus TÖ-le

59. Mis on taandatud liiklussagedus Ühikautodes väljendatud liiklussagedus. 60. Mis on teeseadus Õigusakt, mis reguleerib tee hoiu, kasutamise ja kaitse alaseid suhteid, tee omaniku ning tee kasutajate vahel ja on aluseks teistele teealasetele normatiividele. 61. Mis on liikluskeskkond Liiklejaid teenindavate alade ja nendega liituvate teenindus-, liikluskorraldus-, infosüsteemide poolt moodustatud tervik. 62. Mis on liiklus Inimeste ja sõidukite sihipärane liikumine või seismine teel. 63. Kes on liikleja Isik, kes osaleb liikluses jalakäija või juhina. 64. Mis on liikluskoosseis Erinevate liiklejate või sõidukiliikide osatähtsus liikluses. 65. Mis on läbilaskus Ühikautode suurim arv ajaühikus, mida tee või sõidurada võib normaalsetes tee- ja liiklusoludes läbi lasta. 66. Mis on läbilaskvuse kasutustase

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
81 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Argumenteermine

Sellist olukorda, kus pääseksid võidule mõjuvõimsate isikute või firmade huvid, tuleb vältida, võttes otsustamise aluseks tugevamad argumendid. Näitena võin tuua Tallinn- Tartu maantee 4- realiseks ehitamise kava. Ühel pool on inimesed, kes elavad antud maantee ääres ja kellelt sundvõõrandatakse nende kodud, kuna need jäävad tee ehitusele ette, teisel pool on valitsus ja ettevõtjad, kes saavad suurt tulu, kuna ummikud jääks väiksemaks ja liiklus kulgeks sujuvamalt. Parim viis oma väidete tõestamiseks ning seisukohtade selgitamiseks on argumenteerimine. Kahjuks pole demokraatlikus ühiskonnas õnnestunud vältida olukorda, et otsustamisel lähtutakse mõjuvõimsate huvigruppide kasust. Mõjuvõimsad suurfirmad rahastavad valimiskampaaniaid, teevad jõulist lobitööd ning suudavad seeläbi oma tahet läbi suruda. Sellises olukorras ei pääse võidule mitte tugevamad argumendid, vaid hoopis tugevama argumendid. 7

Eesti keele väljendusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tahan liigelda ohutult

Tahan liigelda ohutult Tahan liigelda ohtult- see on hea lause, mis paneb kohe mõtlema. Liiklus ei kao kuhugi ning ka selle ohutus mitte. Liiklusest kõrvale vaadata ei saa ning seetõttu on vajalik liiklust tunda ja teada kuidas ohutult käituda. Kuid kas mina saan liigelda ohutult? Eesti liikluskultuur ei ole just parim, kuid on ka hullemaid. Kummitab ikka küsimus, kas mina saan liigelda ohutult, jään siin sügavalt mõtlema. Ma ei tunne seda, et ma astun liiklusesse ja võiksin end lõdvaks lasta. Kuid see peaks nii olema. Elu on lühike ja seetõttu

Eesti keel
18 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Teedeehituse eksami vastused

· tee nr 5 pärnu-Rakvere-Sõmeru, · tee nr 6 valga-Uulu, · tee nr 7 Riia-Pihkva, · tee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 33. Riigimaanteedel on 926 silda kogupikkusega 21342 m, enim 142 silda on Harju maakonnas 34. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigi eelarves ette vahendid üldsummas, mille suurus vastab 75%-le kütuseaktsiisist ja 25% erimargistatud kütuseaktsiisist. 35. Projekteerimise lähtetasandid: · hea (H) ­ ohutu sujuv liiklus · rahuldav- (R) ­ juht peab rohkem keskenduma · erandlik (E) ­ liikleja õnnetuse sattumise risk on suur, juht peab kiiresti reageerima. 36. Maantee klassi määramisel arvestatakse liiklussagedust ja piirkonna arenguvajadust. 37. Teeprojekt-tee või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjadest, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. 38. planeeringute liigid:

Ehituskonstruktsioonid
164 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

1867. aastal jagati Ülejõe kalameesteküla maad 73 rendikrundiks, millest 38 läksid küll põlisperedele, 35 aga enampakkumisele. Põlispered asustati enamikus ümber praeguse Mihkli tänava ümbrusse. Sellest hakkaski kujunema Ülejõe eeslinn. Piirkonna peateljena toimis kaua 13 Tallinna postmaantee (tänane Jannseni tänav). Alles pärast esimese silla valmimist üle Pärnu jõe 1904. aastal kandus liiklus üle Jänesselja maanteele (tänane Tallinna mnt). Asustus kujuneski välja eelkõige piki neid kahte maanteed. Enne I maailmasõda koondus hoonestus paari kvartali laiuselt just nende kahe tee äärde. Tänaseni on piirkonnas arvukalt miniatuursete elamutega idüllilist äärelinna meeleolu pakkuvaid tänavaid, kus väikeste elamute vahelt aeg-ajalt kadakasakslikult edevad (Lubja 35 nt) või ootamatult väljapeetud hooned (nt. Uus-Sauga 4) esile kerkivad. Ka Rääma piirkonnas hoonestati

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Maanteetranspordi arengukava

Eesti transpordisektor globaliseeruvas maailmas Transpordisektori omapära peitub selles, et kõik selle osised toimivad tihedas koostöös, kusjuures transpordi tegevus avaldab suurt mõju praktiliselt kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile. Reisijate veondus toob Eestisse miljoneid turiste, kes toovad raha kaubandusele, teenindusele, hotellindusele jne. Ühistranspordita ei pääseks inimesed tööle ega kooli, suuremates linnades seiskuks kogu liiklus. Samuti on erinevad transpordisektorid omavahel tihedalt seotud võimaldades niimoodi erinevate transpordiliike sünergias suurendada transpordisektori efektiivsust. Eesti transpordisektor on mõjutatav mitte üksnes riigi seest vaid ka väljastpoolt. Eesti transpordisektorit iseloomustab vaba turulepääs liini- ja juhuvedudele, infrastruktuuri teenustele ja operaatortegevusele. Selle mõju tunnetavad paljud rahvusvahelisel veondusturul osalevad ettevõtted üha karmistuva konkurentsi näol

Logistika
36 allalaadimist
thumbnail
40
pdf

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

Valga ja tema ümbruskonna vahel. Linnaelanike ellu lisandus ka salakaubanduse mõiste. Käesoleva töö ülesandeks ongi vaadelda ülalpool mainitud muutusi ning näidata neist tulenevaid ümberkorraldusi Eesti poolel. Võimaluse korral on viidatud ka tollaste ümberkorralduste mõju ulatusele tänapäeva. Peamiselt on keskendutud piiri füüsilistele mõjudele: kuidas toimus piiri valvamine, piiri ületamine, kuidas piirijoon lõhkus endisi ühendusteid, kuidas korraldati ümber transport ja liiklus, mis muutus kaubanduses ning mida kujutas endast kohalik salakaubandus. Muutusi Valga linnas ja selle 3 lähiümbruskonnas on vaadeldud Eesti poolelt seetõttu, et Valga linn jäi peamiselt ikkagi eestlastele ning lätlaste poolt uue samanimelise maakonnalinna ülesehitamise uurimine võiks lausa omaette teema olla. Muidugi on see suuresti põhjustatud ka töö autori jaoks

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

silindris valitseva ülerõhu toimel algab heitgaaside kure väljavool, mis märgib väljalasketakti algust. Kolvi järgneval liikumisel a. s. seisust ü. s. seisu aitab ta silind- rit puhastada heitgaasidest. Väljalasketakti lõpul on gaa- side rõhk silindris 1,1 . . . 1,2 kgf/cm2 ja temperatuur 700 ... ... 800 °C. Mida paremini silindrit puhastatakse heitgaasi- dest, seda rohkem mahub temasse järgneval sisselasketak- til küttesegu ning seda kiiremini see põleb. Nagu eeltoodust selgub, saadakse kogu töötsükli vältel kasulikku tööd ainult töötakti ajal. Sisselaske-, surve- ja väljalasketaktid on ettevalmistavad. Töötaktil väntvõlli hoomassi (hoorattasse) talletatud energia mõjul jätkab väntvõll pöörlemist ka pärast töötakti ja nii pole etteval- mistavate taktide sooritamiseks vaja valis j õudu. Kahetaktilise mootori töötsüklit kujutab joon. 5. Töötsükli nelja protsessi toimumine kähe takti

Füüsika
70 allalaadimist
thumbnail
134
docx

Saksa keele materjal algajatele

Einsteigen – sõidukisse sisenema steigt ein Umsteigen – ümber istuma steigt um Dahin = dorthin – sinna ungefähr – umbes ungefähr 200 Meter von hier lieber – pigem, meelsamini der Bahnhof, -“e – rongijaam der Flughafen. -“ lennujaam der Haven, -“ – lennujaam der Hafen, -“ – sadam die Maschine, -n – masin das Flugzeug, -e – lennuk die Bahnkarte, -n – rongipilet das Gepäck – pagas, pakid der Verkehr – liiklus die Tankstelle, -n – tankla ankommen – kohale jõudma kommst an fliegen – lendama landen – maanduma sparen – kokku hoidma parken – parkima tanken – tankima kllinglen – kella helistama es klingelt! Abholen – vastu tulema holen ab Diesmal – seekord Schwar – raske Halb – pool Eine halbe stunde – pool tundi Mehr als – rohkem kui Die Fahrkarte, -n = der Fahrschein – sõidupilet Die Platzkarte, - - annab õiguse iste kohale

Saksa keel
37 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Nägemus logistika valdkonna arengus

läbinud üle 12 000 kilomeetri ja külastanud üle 1,2 miljoni kliendi. Eks tulevik näitab, kas meie saadetised hakkavad üle maailma jõudma lõpptarbijani kasutades Eestis leiutatud isesõitvat pakirobotit. Loodetavasti saab pakirobotist asja aga kahjuks tema võimekus on väga piiratud oma suuruse poolest. Selle suhtes on algatatud suur projekt Rail Baltic. Rail Baltic on baltimaade ühtne rongiliin, mis ühendaks Tallinnat ülejäänud Euroopaga läbi rongiliikluse. Raudtee liiklus mis ühendaks Eesti, Läti ja Leedu pealinnasi. Uus rahvusvaheline raudteeühendus on suur samm edasi meie transpordivõimaluste edendamisel. Selle projektiga saavutaks reisijate ja kauba veoks väga mugava arvestatava transpordi viisi. Kuna põhimõtteliselt hetkel toimib meie rongiliiklus ainult ida suunas siis selle trassiga peaks lisanduma võimalus ka lõuna suunas. Hetkel näiteks reisijal Tallinnast naabrite pealinna Riiga sõita on üks suur kannatuste rada,

Logistika alused
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun