otsas läheb ca 9/10 vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem) -kõik kapillaarid ei ole korraga avatud – elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. E. Veenulid ja väikesed veenid – verevool veidi kiirem kui kapillaarides kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude, veidi jämedamatel veenidel võivad olla juba klapid. F. Keskmised veenid – enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma nn. “lihaspump ja arteripump” – lihaste ja arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale. G. Suured veenid (alumine- ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid): sein läbimõõduga võrreldes õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne (verevoolule aitab kaasa hingamise ajal tekkiv alarõhk!). NB
viivad, nimetatakse arteriteks. Arterite seinad on paksud ja elastsed, nendes on tugev lihaskiht. Iga kokkutõmbega paiskab süda arterisse suure rõhu all verd.Arterite elastsus võimaldab neil seda taluda.Veri liigub südame kokkutõmmete survel. Veri liigub kiiremini kui veenides, kuna süda pumpab verd suure survega. Suured arterid jagunevad aina peenemateks arteriteks, milles liigub veri kapilaaridesse. Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Seinad on veenidel pehmed ja õhukesed, lihaskiht on õhem kui arteril. Veenides on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu.Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine
2.) stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 3.) hallutsinogeenid ehk meelepetteid tekitava toimega uimastid 3.1. Rahustava toimega uimastid 3.1.1. Opiaadid Papaver somniferum unimagun Rahvapärased nimetused: opa, hepo, horse, hidas, mopo, polle Mõjud: · Eufooria, heaolutunne, häirimatus, lõdvestustunne · Söögiisu puudumine Tunnused: · Segane silmavaade, pupillid kitsenenud · Koordinatsioonihäired · Nõelapistete jäljed veenidel Lisatunnused, tagajärjed: · Kiire hingeline ja kehaline sõltuvus · Vältimatu vajadus lisaannuse järele · Kiire tolerantsuse kasv · Allub väga raskelt ravile · Sagedased veenipõletikud · Oht nakatuda vere kaudu levivatesse haigustesse ( hepatiit, AIDS) 7 3.1.2. Kanepi produktid Cannabis sativa- harilink kanep Cannabis indica- india kanep
Veenidele lisab survet kasvav emakas. Venoosse vere äravool on takistatud. Kolm kuud pärast sünnitust tõmbuvad veenilaiendid tavaliselt tagasi. Igal järgmise raseduse ajal võib veenilaiendite ulatus suureneda. kehakaalu tõus, vähene liikumine - annavad lisasurvet veenidele, soodustavad veenilaiendite teket 4 istumine või seismine pikaaegselt samas asendis - veenidel on raskem verd jalgadest südamesse tagasi pumbata, seda eriti, kui istute jalad kronksus või ristis. kõrgete kontsadega kingade kandmine raskuste tõstmine ja kandmine veenipõletiku ägenemist soodustavad kuum duss ja kuum saunalava päiksekiirgusega liialdamine - heledanahksetel võivad veenilaiendid ilmuda põskedele ja ninale Ennetamine Veenilaiendite tekkimist ei ole võimalik ära hoida. Veenilaiendite puhul saab vaevusi
Arterites Eristatakse kahesugust rõhku: * Maksimaalne ehk süstoolne rõhk – süstoli ajal * Minimaalne ehk süstoolne rõhk – rõhk diastoli ajal Nende kahe suuruse vahet kutsutakse pulsirõhuks Sama suured aordi algusosas. Arteritele järgnevad arterioolid, kus rõhk märgatavalt langeb. Nendes on keskmine rõhk. Langus rõhus on 80-lt kuni 40 mmHg-ni. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem (suurem kui arteritel, kapillaaridel, veenidel). Sellepärast veri arteriooli läbides puutub seinte vastu kõige rohkem. Hõõrdumisjõud kõige suurem, peab ületama kõige suuremat takistust. Arterioolide järel tulevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi. Kapillaaride algusest 40-lt 15-ni. Viimasena liigub veri veenides ja veenulites, kus rõhk langeb umbes 15-lt nullini. Õõnesveenide suubumiskohas südamesse on rõhk koguni negatiivne. (vt hüpertensiooni klassifikatsiooni – paberil olemas) Vererõhu mõõtmine
Sein 3-4 korda paksem kui korrespondeerival Sein õhem veenil Valendiku ristlõige ümar-ovaalne Valendiku ristlõige kokkulangenud ja ebakorrapärane Arterite meedia on paksem kui korrespondeerival Meedia õhem veenil Elastseid elemente palju Elastseid elemente vähe Arteritel puuduvad klapid Veenidel esinevad klapid Arteritel kestad selgelt piiritletud Veenidel kestad ebaselged Soonte sooned peamiselt adventiitsias Soonte sooned adventiitsias ja meedias Valendikus pole palju vererakke Valendikus vererakud (aeglasest verevoolust) Jaotuvad elastsed, lihaselised ja segatüüpi arterid. 7. Kilpnääre Kilpnääre areneb primaarse suuõõne ektodermaalse epiteeli väljasopistumise teel. Kilpnääre
Veenid on versooned, milledes veri voolab elunditest südame poole. Kollateraal- kõrvalveresooned Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub ainetevahetus vere ja kudede vahel. Erinevused arteri ja veeni seina ehituses: · Veenil on sein vähem vetruvam ja langeb kokku kergemini · Veenidel on tagasivooluklapid · Veene on umbes 2x rohkem Süda cor - asub rinnaõõnes kopsude vahel keskseinandi eesimses alumises osas Südame seina kihid: · Sisekiht- endokard vooderdab südameõõnt · Lihaskiht müokard moodustab südameseina kõige paksema kihi ja koosneb südamelihasest · Väliskiht- epikard on serooskest,koosneb õhukesest sidekoekihist ja seda katvast mesoeteelist.
vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem). Kõik kapillaarid ei ole korraga avatud, elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. Veenulid ja väikesed veenid verevool veidi kiirem kui kapillaarides, kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude. Keskmised veenid enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma lihaspump ja arteripump töötavate lihaste arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale. Suured veenid (alumine ja ülemine õõnesveen, ka kopsuveenid) sein õhuke, verevool pisut kiirem kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne. Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein on katki. Veri liigub soontes lainetena pulseerides, iga selline laine vastab ühele südame kokkutõmbele.
Elastsete arterite ehituses on ülekaalus elastsed elemendid ning nende ülesanne on südamest tõukeliselt väljuva verevoolu muutmine pidevaks. Elastsete arterite liigset laienemist takistab neid ümbritsev adventitsiaalkest. Lihaseliste arterite ülesandeks on ühtlase vererõhu säilitamine olenemata kapillaaride kaugusest südamest. Veenid juhivad verd tagasi südamesse ning suures osas teevad seda passiivselt – paljudes paikades puudub veenidel lihaskude. Verevoolu abistamiseks esinevad veenides klapikesed, mis takistavad vere tagasivoolu. 43. Süda Süda on lihaseline koonusekujuline õõnesorgan, mille ülesandeks on hapnikuga rikastatud vere pumpamine organismi. Südamel ereistatkse laiemat osa – südamebaasi ja teravat osa – südametippu. Süda jaguneb neljaks kambriks – paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Kodasid eraldab kodadevaheline sein ehk kodadevaheline sept. Vatsakesi eraldab
B3 keratiniini, kvertsetiini, foolhapet, ascorutiini. Jahutavad geelid, külma kapsalehte , takja teelehte . Salvina traumaeel (heel) , kaanikreem, mumio salv. Grippheel ennetamiseks. Endistool-immuunsust tõstev tablett. Hemarroidid - veenid laienenud? HEMAROIDID: (veenikombud) põhjuseks on vaagna piirkonna veenide kahjustused, hormonaalsed häired. Pärasoole piirkonna veenides on tekkinud venoosne pais, sisemistel veenidel tekivad sopistused, osad neist võlvuvad päraku piirkonnas välja. Veresoone seina kahjustused võivad jõuda mikrohaavanditeni, marrastusteni, verejooksuni. Kaasneb valu, ebamugavus, võõrkeha tnne, vereeritus (väljaheites hele veri päineb jäme või pärasoolest tume veri maost 12.s.s. Haigus pikaajaline ja kulgeb perioodidena. Ravi: soolalahusesse tampoon 0.9 või 2 ne ( haava sisse). Kui külmad käed jalad, kõndida meresoola karbisees hommikul ja õhtul
Veenidele on iseloomulik meediaga võrreldes ulatuslikum adventiitsia, mis sisaldab suurtes veenides silelihasrakkude kimpe Veenides esinevad sageli ka vere tagasivoolamist takistavad veeniklapid, mille sidekoelisi hõlmasid katavad endoteelirakud Arterite ja veenide erinevused Arterite seina paksus mitu korda suurem Arterite kestad selgelt piiritletud, veenide piirjooned ebaselged Arterite kõige paksemaks kihiks on meedia, veenidel reeglina adventiitsia Veenides võivad esineda klapid, arterites mitte KAPILLAARID Kapillaaride sein on väga õhuke, koosnedes ainult endoteeli kihist, mida ümbritsevad peritsüüdid Ehituslike iseärasuste alusel jagatakse kapillaarid kolmeks rühmaks: Pideva seinaehitusega kapillaarid (nt kesknärvisüsteemis ja lihastes) – endoteelirakkude kiht pidev ning rakud on omavahel liitunud tiheliiduste varal
annaabi.ee 
