BOTNET Mis on botnet? Botnet ehk robotvõrgustik on küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum. Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Kuidas liidetakse kasutajate arvuteid botneti liikmeks? Mitte kunagi ei liideta kasutajate arvuteid botneti liikmeks suure kisa ja käraga, vaid täiesti vaikselt ja märkamatult väiksematki kahtlust äratamata. Lisaks tavalistele tõrjevahenditele võiks alati käepärast olla ka
BOTNET Botnet ehk robotvõrgustik on küberkurjategijate poolt kontrollitav arvutikogum. Samal ajal kui arvutiomanikud mängivad, surfavad või teevad muid igapäevaseid toimetusi, pommitab mõnda veebiserverit tühiste päringutega, kuni see enam koormuse all vastu ei pea, nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Arvuti kontrolli alla saamiseks rünnatakse arvutit mõne turvaaugu kaudu (eriti kui arvutis on vananenud ja paikamata tarkvara) või pahavara abil, mis satub teie arvutisse näiteks kiirsuhtlusprogrammi, elektronposti kaudu või kuritahtlikke veebilehti külastades. Juhul kui operatsioonisüsteemil on sisse lülitatud mingisugused turvaseaded, vajab
teenuseid (näiteks vaadata laenutusi, pikendada laenutähtaegu, ennast järjekorda lisada, lisada kommentaare ja hinnata e-kataloogis asuvaid teavikuid) Raamatukogutöötajad – tegelevad teavikutega, väljastavad ja võtavad vastu neid ning kannavad vastavasse andmebaasi, raamatukogudes otsivad estri järgi inimestele vajalikke teavikuid Eriõigustega kasutajad(administraatorid) – haldavad/uuendavad veebiserverit Riistvara Arvutid, kus on ligipääs internetile, et külastada tartu.ester.ee veebikataloogi Serverid, mille kaudu on kasutajatel ligipääs süsteemile Triipkoodi lugeja – raamatukogu töötaja ei pea käsitsi sisse trükkima vastava teaviku koodi, vaid triipkoodi lugeja skaneerib selle ise sisse. See tähendab, et teavik lisatakse automaatselt kasutaja estrisse laenutatud teavikute nimistusse Tarkvara
Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes. Intranet - sisevõrk organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri- tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle
Robert Cailliau abiga versiooni, mis rahuldas tema ülemust Mike Sendalli. Ta kasutas süsteemi Enquire ideid, et luua World Wide Web, mille jaoks programmeeris ta esimese veebibrauseri, mis töötas CERN-is operatsioonisüsteemis NeXTSTEP. Ta tegi ka esimese veebiserveri CERN HTTPd (Hypertext Transfer Protocol Daemon). Edasised tegemised Esimene veebileht loodi CERNis. See tutvustas protokolli World Wide Web, seda, kuidas kasutada veebibrauserit ja kuidas teha enda veebiserverit. See oli ka maailma esimene veebikataloog, sest Berners-Lee haldas süsteemi teistestki serveritest peale enda oma. 2004. aasta detsembris võttis ta vastu pakutud töökoha Southhamptoni ülikoolis infotehnoloogia vallas elektroonika ja arvutiteaduse alal, et töötada oma uue projekti Semantic Web kallal. Tunnustus Tim Berners Lee on saanud üle 40 erineva auhinna ning tunnustuse üle maailma. 2004. aastal löödi ta rüütliks globaalse interneti arendamise eest.
3) Deny Filtered URLs. 2 (-), . Apply. . 3.3 Lubage ligipääs keelatud aadressitele ühele "priviligeeritud" arvutile sisevõrgus. 1) PC Privileges. 2) Enable Privileges PCs access authorized services only. All PCs, Bypass URL Filter Bypass Content Filter. Apply. . New. IP address , ( ). Bypass URL Filter Select authorized services. Apply. . 4. Häälestage ruuter nii, et välisvõrgust näeks sisevõrgus olevalt veebiserverit. 4.1 Ühendage arvutid ja ruuter nii, et üks arvuti on WAN pordis. (võrgu skeem on joonisel 3.) Switch . , . , WAN , LAN . 4.2 Häälestage arvutite võrguseadistused. , WAN . 1) IP Control panel Network connections Local area Properties. 2) «The connection uses the following items:» TCP/IP, Properties. 3) : Use the following IP aadress Use the following DNS server addresses. 4) IP aadress: 192.168.0.<81..95> , WAN .
ning UDP päistes porte vastavalt eeldefineeritud reeglitele. Kasutatakse põhiliselt IP aadressite puuduse leevendamiseks. Enamikel internetiga ühendamiseks kasutatavatel ruuteritel on püsivaras NAT funktsioon mingil kujul realiseeritud. Eristatakse 2 tüüpi NAT funktsiooni lähtudes esimesena muudetavast aadessist: sNAT (source NAT) ja dNAT (destinationNAT) 7. Mis on veebiserver? Kuidas see töötab? Milleks on veebiserverit vaja? a. Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab. Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist. Klient, tavaliselt
Botnetiks ehk robotvõrguks (robot network) nimetatakse küberkurjategijate kontrollitavat arvutikogumit, mis, samal ajal kui arvutite omanikud mängivad, surfavad või muid igapäevaseid toimetusi teevad, pommitab mõnd veebiserverit tühiste päringutega, serveerib porno- või piraattarkvarakollektsiooni,nakatab uusi arvuteid ja saadab laiali spämmi. Denial of Service ehk DoS-rünnakuga koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega, milleks tavaliselt on võrguliikluse standardne ping-päring. Eraldi brauseriaken (popup window), mis hüppab lahti siis, kui külastate teatud veebilehekülgi, ja üritab reklaami näidata
............10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Andres Nurk A1 1. Intranet Intranet ehk sisevõrk on asutuse sisevõrk, mis põhineb Interneti protokollistikul. Intraneti võib võtta kui privaat versiooni internetist, mis on piiratud organisatsioonis. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Selline intranet võib olla tegelikult internetis ja asutus paikneda laiali erinevates kontorites, võib-olla suuresti isegi töötajate kodudes (kuivõrd korralik intranet võimaldab infoga tegelevatel töötajatel, nagu programmeerijad, teadlased, copywriterid jms. töötada kodus juba väga mugavalt). 1.1 Intraneti ehitus
ligipääsemine. Testime igaks juhuks. Samm 2: „Privileegidega“ arvuti määramiseks avame mõistagi PC Privileges vaate. Selekteerime PCs Access authorised services only ja teeme New reegli. Valime reegli definitsiooni vaatelt Bypass URL Filter, Web ja DNS. Kindlasti valida, et reegel kehtib Everyday 00:00 – 23:59. Samm 3: Lihtne ülesanne vajab nüüd ette näitamist. 4 Häälestage ruuter nii, et välisvõrgust näeks sisevõrgus olevalt veebiserverit. 4.1 Ühendage arvutid ja ruuter nii, et üks arvuti on WAN pordis. (võrgu skeem on joonisel 3.) 4.2 Häälestage arvutite võrguseadistused. 4.3 Koostage ühes arvutis (PC1) töötavas Apache veebiserveris lihtne veebileht oma nimedega. 4.4 Häälestage ruuter nii, et kõigist ruuteri külge ühendatud arvutitest näeb koostatud veebilehte, ruuter peab olema häälestatud nii, et WAN pordis olevast arvutist ei saa LAN
Mida suurem on ketta pöörlemiskiirus, seda suurem on andmeedastuskiirus, kuid samas eraldavad kiiremad kõvakettad rohkem kuumust, on mürarikkamad ja kulutavad rohkem energiat. Kasutatakse süle- ja lauaarvutites. 4200 pööret minutis. Kasutatakse sülearvutites 5400 pööret minutis 7200 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 1030 Mbits/s. Kasutatakse serverites. Tehingute töötlemise andmebaasid; Interneti infrastruktuuri (email, veebiserverit, e-kaubandus); teaduslikel andmetel tarkvara; 10000 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 0.5 Gbit/s. 15000 pööret minutis. Andmetalletus kiirus 1.6 Gbit/s. 7 Haapsalu Kutsehariduskeskus Peeter Zolotov Arvutid ja arvutivõrgud 10
taasesitamisele. 1.3. Progressiivne allalaadimine Üks võimalustest on ka video edastamine ,,HTTP voona" (vt 1.4.1.)- see tähendab progressiivset allalaadimist ja esitamist vastavalt saabunud info hulgale. Enamik meediamängijaid on varustatud omadusega alustada meedia esitamist koheselt kui andmehulk seda lubab. 1.4. Voogmeedia edastamine 1.4.1. Server Meedia striimimiseks internetis on 2 võimalust: kasutatakse standardset veebiserverit või spetsiaalset meediaserverit. Tavalise veebiserveri kasutamine pole eriti suur samm edasi lihtsast failide allalaadimisest, sest transpordiks kasutatakse HTTP protokolli, mis pole mõeldud reaalajaülekanneteks. HTTP opereerib koos TCP-ga, mille ülesandeks on suurendada andmete liikumise kiirust samal ajal jälgides stabiilsust ja võrgu läbilaskevõimet. TCP saadab kõigepealt madalal kiirusel (low start), siis tõstab seda järguti kuni sihtpunkt teatab paketi mittesaamisest
omaniku ja kasutaja seisukohalt esitatakse kolm peamist nõuet. Varadele esitatavad nõuded Varad peavad olema käideldavad (ingl. k. availability). See tähendab, et varadele peab volifatud kasutajatel olema juurdepääs ettenähtud ajal ja tingimustel. Kasutajate all mõeldakse siin peale inimeste ka muid antud organisatsioonis leiduvaid üksusi, millel on vajadus mõnd ressurssi kasutada. Näiteks võib ette kujutada veebiserverit, mis perioodiliselt andmebaasiserverist andmeid loeb ja veebi- külastajale kuvab. Veebiserver on siin kasutaja, kellele andmebaasiserver ja selles leiduvad andmed peavad olema käideldavad. Käideldavus tähendab muuhulgas, et turvasüsteemid ise ei tohi volitatud kasutajale varadele juurdepääsuks liigseid takistusi teha, samas kui volitamata (lubamatutel) kasutajatele peab juurdepääs endiselt keelatud olema. Teatavasti on iga süsteemi omadused kompromiss kolmest
Internetilehekülje arendajad uuendavad meie kodulehte, kujundavad interneti lehekülje selliseks, et sealt oleks lihtne osta ja toote kohta informatsiooni leida. Turundusspetsialist korraldab erinevaid reklaamikampaaniaid, leiab uusi võimalusi toote turustamiseks ning otsib võimalus tootjate ostjaskonna laiendamiseks. Raamatupidaja koostab finantsaruandeid vastavalt seadustele, korraldab ja hoiab silma peal ettevõtte rahavoogudel. Veebiadministraator haldab veebiserverit, kus meie koduleht asub. 13 Müük ja turustamine Et kliendid meid üles leiaks, on peamiseks keskkonnaks, kus ettevõtet reklaamime, internet. Seega tegeleme palju internetiturundusega, sest paljud meid tulevikus külastavad kliendid veedavad palju aega internetikeskkonnas. Seega, et meid kõigepealt internetis üles leitaks: 1) Koostöö otsingumootoritega, et kui inimene trükib otsingusse äratuskell, siis oleks meie
). 2. Arvuti, kus jookseb eelpool punktis defineeritud arvutiprogramm. Veebiserveri- ja kliendivaheline suhtlus näeb välja järgmiselt: Antud kursuse jooksul töötame Apache veebiserveriga, sest see on lihtne, töökindel ja tasuta veebiserver ning lisaks tänapäeval ka kõige populaarsem veebiserver maailmas. Apache esimene versioon sai valmis aastal 1995. Tänaseks kasutab Apache veebiserverit umbes 50% kõigist veebisaitidest ja veebiserver on kättesaadav nii Linux, Windows ja Mac opsüsteemidele. Tarkvara lähtekood on avalik, seetõttu on Apache'i jaoks olemas palju teiste arendajate poolt loodud lisateeke. Tootja Nimetus Saitide arv Protsent Apache Apache 83 206 564 50.22% Microsoft IIS 58 540 275 35.33%
kasutada palju pikemaid IP aadresse, mis lubab suurendada internetikasutajate arvu praktiliselt piiramatult. IPv6 serverid on tahapoole ühilduvad, st iga IPv6 server tunneb ka IPv4 aadresse. 1.3.1.4 Sisevõrk ja suhtevõrk. Intranet sisevõrk. Organisatsiooni suletud koht-, lai- või virtuaalvõrk, mis kasutab TCP/IP, HTTP jt. internetiprotokolle ja näeb välja nagu era-Internet. Kõige tavalisem intraneti näide on see, kui organisatsioonisiseses TCP/IP võrgus on kasutusel üks või mitu veebiserverit ja neid kasutatakse informatsiooni levitamiseks sama firma eraldipaiknevate osakondade vahel. Alates umbes 1995.a. on intranetid tänu odavate või tasuta veebilehitsejate ja veebiserveri-tarkvara kättesaadavusele ettevõtetele mõeldud arvutustehnika kõige kiirema kasvuga valdkond. See võimaldab kasutada lihtsat ja ühetaolist hüperteksti liidest paljude erinevate infoliikide ja rakendusprogrammide jaoks. Mõned firmad annavad valitud klientidele üle Interneti ligipääsu oma
Tarkvara arhitektuur Arhitektuuri all mõeldakse IT-s: mingi süsteemi tehnoloogilisi põhimõtteid millisteks suurteks osadeks süsteem jaotub kuidas osad omavahel suhtlevad milliseid suuri valmistükke süsteem kasutab Tarkvaras on sellisteks küsimusteks näiteks: Mis opsüsteemi alla rakendus teha Kas hoida infot lihtsalt failides või andmebaasis Millist veebiserverit ja kuidas täpselt kasutada Kas pöörduda andmebaasi poole otse või XML või json vahekihi abil Mis keeles/keeltes rakendus teha Millist kasutajaliidese teeki kasutada ... jne .... Arendaja analoog on arhitekt/ehitusinsener Tarkvara lihtne analoogia ehitusega ei ole eriti pädev: Tarkvara on kõige keerulisem asi maailmas: tarkvarasüsteemidel on kõige rohkem osi
Mis on PHP ja miks see on nii populaarne? Milline on php süntaks? 03 - PHP - Ettevalmistused koodiga töötamiseks Teemad Mis on WAMP WAMP serveri allalaadimine WAMP serveri paigaldus WAMP serveri käivitamine PHP käivitamine WAMP serveris Alternatiivid WAMP'ile Adobe Dreamweaver seadistamine Sissejuhatus PHP koodi kompileerimiseks oleks vaja PHP mootori toega veebiserverit ning veebilehe lõplikuks ülesehitamiseks ka kindlasti mingisugust andmebaasi. Üks võimalus on "ehitada" veebiserver oma arvutisse, kasutades selleks WAMP serverit. Mis on WAMP? WAMP serveri puhul on tegemist veebiserveri tarkvarapaketiga, mis paigaldab väikese vaevaga sinu Windows arvutisse korraga nii veebiserveri Apache, andmebaasi MySQL ja meie soovitud Php mootori. Jah, me saame selle kõik paigaldada oma tavalisse laua- või sülearvutisse ning see käitub tavalise veebiserverina
annaabi.ee 
