Siit saan arvutada geelimaatriksi mahu Vg. Vg = k × V t Vg = 0,1 × 88,7 cm3 = 8,87 cm3 = 8,9 cm3 Ning kolonni maksimaalse elueerimismahu Vxmax Vxmax = Vt - Vg Vxmax = 88,7 cm3 8,9 cm3 = 79,8 cm3 Siit arvutan fraktsioonide üldarvu, kus ühe fraktsiooni mahuks on 2 ml max Vx n= 2ml 79, 8 ml n= 2 ml = 39,9 = 40 Seejärel lasen eluenti (0,15 M NaCl lahus) kolonnist keeduklaasi, kuni eluendi tase kolonnis langeb täidise piirini. Pean silmas, et vedelikunivoo alla täidise piiri ei langeks, muidu satub geelikihti õhk, mis võib katsetulemusi mõjutada. Hoides kolonni väljavooluava suletuna, pipeteerin 0,5 ml uuritavat ainet ühtlaselt geeli pinnale ning lasen sellel valguda läbi geeli. Uuritav lahus sisaldab dekstraansinist, müoglobiini ja DNP-aspartaati (vedelik on algul rohelist värvi). Seni, kuni dekstraansinine (mis on kõige kiiremini liikuv aine) jõuab kolonni alaossa, kogun vooluti (seda pidevalt lisades) ühendatud fraktsioonina
labadega tiivikut, (b)see on lihtsam kuid ka ebatäpsem 7. Elektrood nivoo kontrollmõõteriistad. Elektrood nivoo KMR kujutab endast veemahutisse paigaldatud erineva pikkusega elektroode , mis tasapinna muutusel sulgevad järjekorras elektriahelad vastava elektoodi ja mahuti seina vahel. Saadud elektriline signaal suunatakse mõõtemuundurist võimendisse ja selt läbi ajarelee ja voolumuunduri näidikutesse. Mahtuvusliku anduriga nivoo KMR kastutatakse tsisternide ja (põhja)tankide vedelikunivoo mõõtmiseks. Vaadeldavas skeemis on nivooanduriks kondensaator, mille üheks plaadiks on metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind. 8.Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri automaatreguleerimise skeemid (traditsioonilised ja kaasaegsed). Jahutusvee ja määrdeõli temperatuuri reguleerimine toimub kolmel põhiviisil: drosseldamine pumba surveventiiliga vähendatakse toru läbimõõtu vähendades pumba
kus on vedeliku joa kokkusurutavuse koefitsent ja kulukoefitsent. Kulukoefitsent määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta = 0,62, otsikuga ava puhul = 0,82. Kui väljavoolamise ajal vedelikunivoo anumas muutub, siis muutub järelikult ka vedeliku kiirus väljavooluavas (mittestatsionaarne reziim). Valemitest: ja saab: -SdH millest võib avaldada aja dH Arvestades, et = const., s.t., et kulukoefitsendi väärtus ei sõltu vedeliku voolamise kiirusest, võib võrrandist leida aja, mis on vaja vedeliku nivoo langemiseks kõrguselt H1 kõrguseni H2
Pöörlemissagedust reguleeritakse muutes sagedusmuunduriga 18 voolu sagedust. Voolu sagedusel 50 hertsi on mootori pöörlemissagedus 2850 p/min. Elektrimootori poolt tarbitavat võimsust mõõdetakse kilovattmeetriga 19. Pumba imemisavapoolsele torustikule on paigutatud vaakummeeter 14, surveavapoolsele torustikule manomeeter 22. Manomeetri ja vaakummeetri torustikuga ühenduspuntide vaheline kõrguste erinevus on 0,08 m. Pumba tootlikkus määratakse kulumõõtjaga 24 või mõõtes vedelikunivoo muutumist paagi 23 nivootoru 25 abil. 3.3. TÖÖKÄIK Töö teostamiseks on kindlasti vajalik: - mõõta vedelikunivoo paagis 1, - tutvuda käesoleva juhendi punktiga 1.3.1. Pumba karakteristikute määramiseks: 1) Aeglaselt, 12 minutiliste intervallidega, suurendada pumba pöörlemissagedust seni, kuni vesi ei hakka voolama ülevoolu 8 kaudu paaki 1; 2) Juhindudes kulumõõtjast 24, vähendada kiirus miinimumini, mille
S0 Kulukoefitsent α määratakse tavaliselt katseliselt. Kulukoefitsendi väärtus sõltub väljavoolava vedeliku kiirusest ja omadustest ning ava kujust. Tihti leitakse α käsiraamatutest. Vedelike jaoks, mis oma omaduste poolest erinevad vähe veest, võib teravaservalise väljavooluava puhul koefitsendi väärtuseks võtta α = 0,62, otsikuga ava puhul α = 0,82. Kui väljavoolamise ajal vedelikunivoo anumas muutub, siis muutub järelikult ka vedeliku kiirus väljavooluavas (mittestatsionaarne režiim). Valemitest: dV =V sec dτ =w 0 S0 dτ =α S0 √ 2 gH dτ ja dV =−SdH saab: α S0 √ 2 gH dτ=¿ -SdH millest võib avaldada aja 4 −S dτ=
Verd võtsin 20 l kapillaarpipetiga ning puhusin ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Segasin katseklaasi sisu ning jätsin seisma. 5 minuti möödudes hakkasin sinna lisama destilleeritud vett, samal ajal ettevaatlikult klaaskepikesega segades. Kui uuritava lahuse värvus hakkas lähenema standardi värvusele, lisasin vett tilgakaupa. Katse andmed ja arvutused Hemoglobiini hulk katseklaasi skaalal vedelikunivoo alumise meniski järgi : 111 g/l Järeldused Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus jäi naiste alumise normi piiri juurde, viga võis tulla ebatäpsete koguste võtmises katse ajal. Erütrotsüütide hulga määramine kambermeetodil Töö käik Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Sain vere lahjenduse 1:200.
(gradueerimata osa). Verd võetakse 20 l kapillaarpipetiga ning puhutakse ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Katseklaasi sisu segatakse ning jäetakse seisma. 5 minuti möödudes hakatakse sinna lisama destilleeritud vett, segades ettevaatlikult klaaskepikesega. Kui uuritava lahuse värvus hakkab lähenema standardi värvusele, lisatakse vett tilgakaupa. Arvutus. Hemoglobiini hulk loetakse katseklaasi skaalalt vedelikunivoo alumise meniski järgi. Tänapäeval on ühikuks g/l. Tulemus: Mina sain oma katses hemoglobiini hulgaks 167 g/l. Järeldus: Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus ületab veidi meeste ülemise piiri. Võimalik, et tegin midagi ebatäpselt. ERÜTROTSÜÜTIDE HULGA MÄÄRAMINE KAMBERMEETODIL Määramise käik. Kuiva katseklaasi pipeteeritakse 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisatakse
· Verd võtsin 20 l kapillaarpipetiga ning puhusin ettevaatlikult katseklaasis olevasse soolhappesse. Segasin katseklaasi sisu ning jätsin seisma. 5 minuti möödudes hakkasin sinna lisama destilleeritud vett, samal ajal ettevaatlikult klaaskepikesega segades. · Kui uuritava lahuse värvus hakkas lähenema standardi värvusele, lisasin vett tilgakaupa. Katse andmed ja arvutused Hemoglobiini hulk katseklaasi skaalal vedelikunivoo alumise meniski järgi : 168 g/l Järeldused Hemoglobiini norm naistel 115-150 g/l, meestel 130-165 g/l. Minu katse tulemus jäi meeste ülemise piiri üle, viga võis tulla ebatäpsete koguste võtmises katse ajal. Erütrotsüütide hulga määramine kambermeetodil Töö käik · Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. · Sain vere lahjenduse 1:200.
Archimedese seadus: Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga Kehale mõjuvad jõud vedelikus: Raskusjõud ja üleslükkejõud Pascali seadus: Kirjeldab rõhu edasi andmist vedelikes ja gaasides Kinnises anumas antakse vedelikes ja gaasides rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Rõhu muutus ühes vedeliku osas kandub edasi kogu vedelikule Rõhk vedelikus sõltub ainult vedelikunivoo kõrgusest, mitte anuma kujust Pindpinevus: Kui molekul liikuvuse tõttu üritab vedelikust lahkuda, siis tõmbejõu kasvu tõttu pöördub tagasi Eemaldumine kergem, kui temperatuur on kõrgem Tagasipöördumine tõenäosus sõltub sellest, kas vedeliku kohal olev aur on küllastunud Kapillaarsus: Vedeliku tõus või langus kitsas torus Kapillaarne tõus, kui tahke pinna ja vedeliku molekulide vaheline jõud on
1) või tasakaalu- olekus (vt. näidisülesanne N13.2). Saab määrata ka mittelineaarse süsteemi stabiilsust tasakaaluolekus. Näidisülesanne N 13.1 Mittelineaarse süsteemi lineariseerimist vaatleme praktilisel näitel. On antud paak: Paagi aluses on auk diameetriga a. A on paagi aluse pindala; H on paagi kõrgus; h on vedelikunivoo. Vaatleme paaki, kus A = 0,02m 2 (aluse diameeter d 16cm), H = 0,5m, a = 4cm. Vedelikunivood paagis reguleeritakse sisendvoo muutmisega. Seega on si-
Haavandist tingitud obstruktsiooni tuleb eristada mao või pankrease pahaloomulisest kasvajast põhjustatud obstruktsioonist. Diagnostika: Anamnees: Reeglina fooniks pikaaegne sümptomaatiline haavandtõbi. Isutus, oksendamine, kaalulangus, söögiga seotud valu. Antatsiidid ei leevenda kaebusi. Oksemassis paar tundi tagasi söödud toidu suured tahked tükid. Piltdiagnostika: Röntgenülesvõttel mao piirkonnas suur lai vedelikunivoo, p/o kontrastaine kaua püsib maoprojektsioonis. Endoskoopia: maos toidujäägid, dilateerunud magu, pylorus deformeeritud ja endoskoobile läbimatu. Ilmtingimata vajalik biopsia kasvaja välistamiseks. Ravi: Algul konservatiivne ravi: haavandi medikamentoosne ravi, mao dekomprimeerimine nasogastraalsondiga, sond jätta sisse 1 nädalaks kuni turse ja spasm mööduvad ja saab langetada otsuse invasiivse ravi vajaduse osas
annaabi.ee 
