tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest Mis toimub lihastega peale treningut? Peale treningut tekib lihasvalu. Lihasvalu tekitab piimhape lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku. Mao osad eesti ja ladina keeles: lävis(CARDIA); keha(CORPUS); lukuti(PYLORUS) Kuidas jaguneb peensool? Kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool. Papilla vateri on: kaksteistsõrmiksoole suur näsa Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Suurim keha nääre eesti ja ladina k: Maks(HEPAR) 1.5 kg Sapi funktsioon: peensooles rasvade seedimise kergendamine Süljenäärmete funktsioon: Toota sülge. Mao funktsioonid: maomahla tootmine; lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde; toitainete osaline imendumine toimub maos
kõrgusel, ümbritseb kaarena kõhunäärme pead; ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga on aort ja alumine õõnesveen - ainus peensooleosa, mis paikneb liikumatult samas kohas ● kogu laiuses kinnitunud kõhuõõne tagaseina külge (ülejäänud peensoole osad on fikseeritud soolekinnistigaMESENTERIUM) ● duodeenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsalPAPILLA VATERI´ l avanevad ülalt ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha - nende poolt eritatav sapp ja pankreasenõresegunevad siin maost tulnud vedela toitkördiga. - Papilla vateri suudmes asub sulgurlihasM.SPHINCTER ODDI Duodeenumi Funktsioon:maost duodeenumisse jõudvas ühtlaselt vedelas, peenestatud ning segatud happelises toitkördis on valgud maomahlas sisalduvate ensüümide toimel juba osaliselt lõhustunud ja siin
tootmine Peensoole limaskesta ehitus: Rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaarkurrud.Duodeenumi alguses pikkikurrud, Kurrud moodustunud limaskesta arvelt. Peensoole limaskest toodab soolenõret, ehk enteropeptidaasi. Soolemahla toodetakse 3L Kõhunääre- Pancreas-asub epigastrumis, ulatudes hüpokondoriumisse.Mao ja maksa vahel. Peensoole juures, kaksteistõrmiksoole küle kinnitub. Osad: pea keha ja saba. Papilla vateri on ................................................................... Sphincter oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde sappi. Asub kaksteist sürmiksoolel Kõhunäärmenõre osaleb rasva lõhustamisel. Päevas toodetakse nõret ........ L Maks- HEPAR kaalub 1.5kg, asub epigastrumi ülemises osas, diafragmakaare all, paremal pool. Ehituselt on ülemine pind kumer ja sobitub diafragmale, alumine pind on nõgus ja suunatud teiste siseorganite poole.
bakterite vastu, toitainete resorptsioon 17. Peensoole limaskesta ehitus Omab rohkelt kurde ja need kurrud on tsirkulaar- ehk ringkurrud. Limaskest toodab soolemahla Ööpäev 3L, pH = 7,8 - 8,0 18. Kõhunääre PANCREAS Asend Pea paikneb duodeenumi lingu sees, keha paikneb mao taga, saba vasaku neeru ees Duodenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal PAPILLA VATERI, avanevad ülalt ühissapijuhad, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb (M.) SPHINCTER ODDI Amülaas Toimib süsivesikutele Lipaas Toimib rasvadele Trüpsinogeen Toimib valkudele Ööpäev 1-2L 19. Maks lad. k. HEPAR Asend Paikneb vahelihase all. Kaal 1,5KG Siseehitus 4 sagarat, läheb üle segmentideks ja sagarikeks
eemaldavad baktereid ja võõrkehi Sinusoidides on ka killer-rakud, mis hävitavad pahaloomulisi ja viirusi sisaldavaid rakke Detoksikatsioon ja toitainete säilimine toimub hepatotsüütides e. maksarakkudes Maksarakkude vahel on sapikapillaarid, kuhu koguneb maksarakkudest erituv sapp. Sapikapillaarid ühinevad sapijuhadeks ja väljaspool maksa ühissapijuhaks, mis annab külgharu sapipõide, suubudes ise (koos või eraldi pankrease juhaga) 12ss-i. Suubumiskohal on papill (papilla Vateri) ja sulgurlihas Maks (skeem) Maksa struktuur Sapp (1) Sappi eritub 0.5-1.0 l/ööpäevas Sapi eritumist reguleerivad nii humoraalne kui neuraalne regulatsioon: peensoolest erituv hormoon sekretiin, parasümpaatikuse ärritus ja sapisoolad soodustavad sapi eritumist Sapp kontsentreerub sapipõies Rasva ja valku sisaldava toidumassi saabumine soolde stimuleerib soole koletsüstokiniini (pankreosümiin) eritumist ja sapipõie kokkutõmmet ning sapipõis tühjeneb
(RA-sensorid) väga kiiresti adapteeruvad (PC-sensor). Esimene meesl, mis arenema hakkab ja selle keskus on ajukoores. Naha mehhanosensorite histoloogia: SA-sensorid Merkeli rakud karvadega kaetud nahas sageli kogunenud sensorelundisse Ruffini kehakesed sügavamates nahakihtides RA-sensorid Meissneri kehakesed karvadega katmata piirkondades (nt sõrmeotstel ja huultel) karvafolliikulisensor karvadega kaetud piirkonnas PC-sensor Vateri-Pacini kehakesed 14. Temperatuurimeel Esineb kaks kvaliteeti külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid. Temperatuuritundlikkus osaleb lisaks temperatuuritajule ka kehatemperatuuri teadvustamatult kulgevas reguleerimises. Termiline ärritamine, kaasa arvatud nendega kaasnevad vegetatiivsed Reaktsioonid, on afektiivse mõjuga nad võivad olla meeldiva või ebameeldiva varjundiga. 15. Lihasmeel
Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. Peensoole motoorika: kõige kiirem on motoorika duodeenumis; vaibub ileumi suunas. Motoorika stimuleeriv elektriline põhirütm ongi kõige kiirem kaksteistsõrmikus, 10-12 korda minutis. Peensoole stimulaatoriks peetakse kaksteistsõrmiku keskmist osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei jõua hoida kogu soolt omas kiires rütmis, ning edaspidi tuleb soolest uusi, järjest aeglasemalt toimivad stimulatsioonialasid. Soolemotoorika jaotatakse segavaks ja transportivaks, kuid erinevus ei ole kuigi selge.
Seejärel aeglustub tempo ja soolesisaldis püsib sooles 2-3 ööpäeva. Sool tõmbub aegamööda eri paigust kokku. Nii seguneb soolesisaldis pikkamisi. Jämesooles toimub peristaltika ja mõnikord ka vastassuunaline antiperistaltika. Peensoole motoorika: kõige kiirem on motoorika duodeenumis; vaibub ileumi suunas. Motoorika stimuleeriv elektriline põhirütm ongi kõige kiirem kaksteistsõrmikus, 10-12 korda minutis. Peensoole stimulaatoriks peetakse kaksteistsõrmiku keskmist osa papilla Vateri lähedal. Peensoole lõpposas on elektriline rütm aeglustatud 8 korrani minutis. Rütm põhineb soole pikilihakiudude jõudeprotentsiaali kõikumisel, mis levib lainetena jämesoole suunas. Esimene stimulatsiooniala ei jõua hoida kogu soolt omas kiires rütmis, ning edaspidi tuleb soolest uusi, järjest aeglasemalt toimivad stimulatsioonialasid. Soolemotoorika jaotatakse segavaks ja transportivaks, kuid erinevus ei ole kuigi selge. Segamisliikutusel toidumass seguneb seedenõrega
http://images.google.com/imgres?imgurl=http://www.uen.org Eristatakse 3 osa: 1. kaksteistsõrmiksool e. duodenum, kinnistita maole järgnev peensoole osa. On hoburaua kujuline u. 25 cm pikk, paikneb suuremalt osalt mediaantasapinnast paremal L 1-3 kõrgusel. Ümbritseb kõhunäärme pead. Duodeenumi ülemisse ossa kaksteistsõrmiku suurel näsal papilla Vateri , avanevad ülalt ühissapijuha, vasakult kõhunäärmejuha, avause suleb sphincter Oddi. Ülemine osa puudutab maksa, alanev osa paremat neeru, taga aort ja alumine õõnesveen. Duodeenumil on seedimises oluline osa, siin avaldavad toidukördile toimet kõhunäärme nõre, sapp ja duodeenumi enda näärmete sekreet. Peale soolesekreedi toodetakse duodeenumis hormoone sekretiin, mis avaldab mõju pankreasele suurendades sekreedi
mehhanosensoritega. Mehhanosensorite tüübid SA-sensorid RA-sensorid PC-sensor väga kiiresti aeglaselt adapteeruvad kiirelt adapteeruvad adapteeruvad Merkeli rakud Meissneri kehakesed karvadega kaetud nahas karvadega katmata Vateri-Pacini sageli kogunenud piirkondades, nt kehakesed - sensorelundisse sõrmeotstel ja huultel Vahetult naha (puudutuse (puutetundlikkuse pealispinna all lokaliseerimine) ruumilisus) (reageerivad naha deformatsiooni kiiruse Ruffini kehakesed
katab seda kõhukelme (peritoneum). Kõhunäärmel on kolm osa: pea (caput pancreatis), keha (corpus pancreatis), saba (cauda pancreatis). Pea asub kaksteistsõrmiku lingus. 79 Kõhunäärme u 2 mm läbimõõduga juha (ductus pancreaticus) läbib näärme ning hargneb oma teel veel mitmeks näärmekäiguks. Pankrease juha ja sapijuha avanevad koos kaksteistsõrmiksoolde (vateri papill’i). Kõhunäärmenõre, mis voolab kaksteistsõrmikusse, sisaldab erinevaid ensüüme, mida on vaja süsivesikute, rasvade ja valkude lõhustamiseks. Maks (hepar) Maks paikneb kõhuõõnes diafragma kupli all, jäädes suurema osaga (¾) keskjoonest paremale. Maksa parema sagara all asub sapipõis, vasaku sagara all aga kõhunääre. Maksa alumine serv toetub paremale jämesoolekäärule (flexura hepatica). Maks on peaaegu täielikult kaetud
annaabi.ee 
