Vali üks: a. müügikäibe suurenemine b. raha aeglasem laekumine c. müügikäibe vähenemine d. raha kiirem laekumine Küsimus 15 Küsimuse tekst Pikaajalise kreeditori seisukohast on kõige soodsam Vali üks: a. aktsiakasumi (EPS) suurenemine b. dividendimaksete peatamine eelisaktsionäridele c. võlakordaja suurenemine d. intressikulude kattekordaja suurenemine Küsimus 16 Küsimuse tekst Vastutuskeskuse hindamine saab olla objektiivne järgmiste tingimuste täitmise korral Vali üks: a. juhtkonnale on teada vastava ärisegmendi tegevuse konkreetsed tingimused b. organisatsiooni üldkulud jaotatakse vastutuskeskuste vahel õiglasel alusel ja objektiivselt c. juhtkond teab nende näitajate, mille alusel toimub hindamine, koostamise metoodikat ja tähendust d. kõik ülejäänud väited on õiged Küsimus 17 Küsimuse tekst Vastutuskeskused - nee on Vali üks: a
edu? 4. Millised on eeldused vastutuspõhise arvestuse juurutamiseks? Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks kehtivad üldreeglina kolm eeltingimust: 1. On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad; 2. vastutuspõhine arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve; 3. iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Vastutuskeskused: 1. kulukeskused Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid. Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. tulukeskused Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest
informatsiooni kogumist, aruannete koostamist ja analüüsimist, kusjuures vastutuspõhine arvestus seostab mitte ainult kulud vaid ka tulud ja kasumid nende eest otseselt vastutavate üksuste juhtidega. 3 eeltingimust: 1) ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad 2) põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes, eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve 3) iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Ettevõtte kontoplaan peab võimaldama kulude ja tulude kirjeldamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende mõjutatavuse aspektist lähtudes. 15. Vastutuskeskuste liigid 1. Kulukeskused - Kulukeskus on ettevõtte osa, milles tegevuse käigus tekivad ainult kulud ning kus juhitakse ning mõjutatakse ainult kulusid
tal on kontroll. Peamiseks ülesandeks on individuaalse vastutusega määratud kulude arvestamine. Vastutuspõhise arvestuse rakendamiseks on 3 eeltingimust: On olemas ettevõtte struktuur, kus on selgelt eristatavad erinevad võimu- ehk vastutuspiirkonnad. Põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi ettevõtte juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve. Iga vastutuskeskuse eelarves peavad olema selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mittemõjutatavad kulud. Peamised struktureerimise alused: Funktsioonid- funktsionaalse lähenemise korral on ettevõtte struktuur ülesehitatud vastavalt tähtsamatele funktsioonidele nagu põhitootmine, abitootmine, turundus. Tootel või teenusel põhinev struktuurüksusteks jaotamine- sõltub toodete või tootegrupi või teenuse eripärast.
seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused - sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused. - arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve - iga vastutuskeskuse eelarves on selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mitemõjutatavad kulud Kulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse väljaminekute eest Tulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid Kasumikeskus
Eelarvestamise eesmärgid: - Tegevuste planeerimine · Tegevuste koordineerimine organisatsiooni eri osade vahel - Juhtide motiveerimine ettevõtte eesmärkide seadmisel · Tegevuse kontrollimine · Juhtide tegevuse hindamine Eelarvete klassifikatsioon organisatsioonilisest aspektist: - riigieelarve - kohalikud eelarved - ettevõtte eelarve · Koondeelarve · Vastutuskeskuse eelarve · Toote / teenuse eelarve · Projektieelarve d. Koondeelarve kui mudel Mudeli sisendid - tulud, kulud, varad, finantseerimine, maksetingimused, opereerimine Mudeli väljundid - rahavoogude projektsioonid, kasumiprojektsioonid, bilansid, tasuvusnäitajad Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine) - Eksperthinnangute meetod - Statistiline (aegridade analüüsi) meetod
Näiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. o Kulukohtade arvestuse põhiülesanded: o · üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), o · konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, o · lähtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine üldkulude jaotamiseks kulukandjatele, o · kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. o KULUKANDJATE analüüs o Kulukandja (toote, teenuse, müügipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse üldjuhul otse kulukandjale o Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? o Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda o Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud o ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka
põhitingimust: 1. Organisatsiooniline struktuur on hästi välja arendatud. Kõigi tasemete juhtide õigused ja vastutus on selgelt määratletud, arusaadavad ja omavahel tasakaalus. 2. Tulude, kulude ja investeeringute hindamise normnäitajad peavad olema hästi defineeritud ja selgesti välja toodud. 3. Vastutuspõhise arvestuse aruanded (tegevuse aruanded) peavad sisaldama ainult selliseid näitajaid, mis on vastutuskeskuse juhi poolt mõjutatavad (kontrollitavad), kuid seal peaks sisalduma ka muu info, mis võib juhile huvi pakkuda. Vastutuspõhine arvestussüsteem tugineb vastutuskeskustele ehk vastutusüksustele. Vastutuskeskuste loomine on juhtimise detsentraliseerimise kindel tunnus. Vastutuskeskuste tüübid on järgmised: ● kulukeskused; ● tulukeskused; ● kasumikeskused; ● investeerimiskeskused.
Kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud Kulud on kontrollitavad siis kui rakendatakse vastutusarvestuse süsteemi (kulukeskuse juht vastutab keskuse kulude eest) Kulude kontrolli võimaldab standardkulude meetodi rakendamine Standardkulud tekivad toote valmistamisel normaaltingimustes Tegelike kulude ja standardkulude vahe on hälve 46 Kriteerium: kas teatud kulud on mõjutatavad vastutuskeskuse juhi poolt? Kõik kulud on kontrollitavad teatud tasemel Kontrollitavate kulude tase iseloomustab juhi tegevust Kontrollimatud kulud on sellised, mida juht ei saa mõjutada. Kontrollimatud kulud on näiteks tsehhihoone rendikulud tsehhijuhataja seisukohalt 47 Pöördumatud kulud ja alternatiivkulud · Alternatiivkulu (asenduslik kulu) ehk loobumiskulu (opportunity cost) on potentsiaalselt paremuselt järgmise või
milles on eristatav teatud kululiigi teke. Naiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. Kulukohtade arvestuse põhiulesanded: uldkulude või teatud otsekulude tekkimise jalgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes, lahtuvalt mõjuvatest teguritest objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine uldkulude jaotamiseks kulukandjatele, kulukoha kui vastutuskeskuse kuluressurssi kasutamise kontroll. KULUKANDJATE analuus Kulukandja (toote, teenuse, muugipiirkonna või PROJEKTI) otsekulud kantakse uldjuhul otse kulukandjale Kuidas jaotada toodetele ja teenustele kaudsed kulud? Võimaldab hinnata toote, teenuse omahinda Kulukandjate arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate arvestusobjektide (ka
tootmisüksused, müügipiirkonnad, toote või kliendigrupid jt kasumit andvad allüksused, mille juhtidel pole õigus teha investeerimisotsuseid. Investeerimiskeskuste juhid vastutavad lisaks kuludele ja tuludele ka investeeringute efektiivsuse eest, saadav kasum seostatakse sellesse tulukeskusesse investeeritud kapitaliga, saades suhtarvu tulu rakendatud kapitalilt, mis võimaldab hinnata vastutuskeskuse efektiivsust ja sinna paigutatud ressursside kasutamist. Tüüpilised: tütarettevõte, äriprojekt, isemajandav tsehh Vastutuspõhine arvestus ja tegevusnäitajad Vastutuskeskuste kindlustamiseks infoga juurutatakse vastutuspõhine arvestussüsteem, kus kulusid, tulusid, kasumit ja investeeringuid analüüsitakse vastutajate lõikes nii rahaliste kui ka mitterahaliste
toodetakse mitut toodet, on hoolduskulu endiselt püsikulu, kuid ühe toote jaoks kaudkulu, sest seda ei saa konkreetselt siduda kulukandjaga. Samas tootegrupi puhul on taas tegemist otsekuluga, sest seadme hoolduskulu saab otseselt siduda tootegrupiga. Kontrollitavad ja mittekontrollitavad kulud, tulemusüksused Veel on võimalik kulusid liigitada kontrollitavateks kuludeks ja mittekontrollitavateks kuludeks. Kontrollitavad kulud on mõjutatavad vastutuskeskuse juhi poolt, kontrollimatute kulude puhul see võimalus puudub (kasvõi antud aja ja vastutuse piires vastaval tasandil). Taoline liigitamine on seotud tulemusüksustega. Teatud tasemest alates eeldab ettevõtte edukas juhtimine osakondade või tulemusüksuste kujundamist. Igal tulemusüksusel on juht, kes vastutab oma üksuse eesmärkide saavutamise eest ja samas omab protsesside üle kontrolli. Kuigi ettevõtluse peaeesmärk on teenida kasumit, ei pruugi kõikide üksuste