siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Üldiselt võib küsimused jagada kolmeks eri tüübiks: a) empiirilised küsimused. I. Berlin kasutab selle näitena küsimust "Kus on mu mantel?". Selle küsimuse puhul vastaja teab, mida vastuse leidmiseks tuleks teha. Vastus on leitav vaatluse või katse abil ning seetõttu on ka küsimus arusaadav. b) Formaalsed küsimused. Selliste küsimuste puhul jõuab vastusteni läbi formaalsete distsipliinide: nt matemaatika, loogika jne. Empiiriliste ja formaalsete küsimuste puhul vastaja juba teab, millises suunas tuleks liikuda, et jõuda vastusteni. Paraku ei saa küsimusi lahendada vaid empiirilisi ja formaalseid küsimusi kasutades, sest siis jääksid paljud küsimused lahenduseta. C) Filosoofilised küsimused. Filosoofiliste küsimuste tunnuseks on see, et neile
mitte kasutades ,avaneb meile uusi võimalusi vastuste leidmiseks, ning ilma proovimata ei saa sa kunagi teada ,kas asi võib toimida või mitte. Mulle hüppab kohe religioon pähe. Kui ükski inimene ei mõtleks ebauskudest ja igasugustest müütidest kaugemale, siis ei jõuaks ta mitte kuhugi. Samuti toon näitena matemaatikat. Matemaatikas pole ma ennast kunagi tugevaks pidanud. Kuna loogikat ma tihtipeale lahendustes kasutada ei osanud ,jõudsin ma vastusteni loogikat kasutamata. Selline viis on ilmselgelt raske ,sest oleks mul loogika selge ,oleks mul olnud märksa lihtsam tuletada erinevaid arvutusi. Kõikidel inimestel on küll olemas oma loogika ,kuid me kasutame seda kõik nii erinevalt mõnel seda vähem, mõnel rohkem. Me ei saa olla pidevalt loogikas kinni. Vahel tuleb loogikast mööda vaadata ning patustada selle vastu. Loogika vastu patustamine annab meile võimalusi jõuda
metafüüsikaga, mõtiskledes maailma üle ja tehes järeldusi. Erinevalt filosoofiast, on need aga väljamõeldud ning sellised, mis teeksid inimesed õnnelikeks ning annaks neile loetust suurepärase elamuse minu arvates on ilukirjanduse eesmärk lasta inimesel põgeneda mõneks ajaks karmist reaalsusest. Filosoofia toob aga reaalsuse inimeseni. Arvan et ilukirjanduse alustalaks ongi eelkõige filosoofilised küsimused ja probleemid. Lihtsalt ilukirjanduses jõutakse oma vastusteni erinevatel viisidel kui filosoofias. Ilukirjanduse teemad on enamvähem samad mis filosoofialgi - maailma printsiibid, seaduspärasused, inimese koht ja võimalused maailmas ning põhiväärtused. Seega on minu arvates ilukirjandus tihedas vahekorras filosooiaga ühel või teisel viisil. Sellest hoolimata arvan, et kui ka filosooiat koos oma küsimustega ei oleks, ei oleks selletõttu olemata ilukirjandust, kuna see võtaks ilmselt oma teemad mingist must valdkonnast.
võimalusi kasutama. Seoses ka oma huvi religiooni ja psühholoogia vastu ning kerge mõjutusega filmist ,,V for Vendetta". Selle uurimistööga üritan leida põhiliselt mõjutusi tolerantsuses religiooni või täpsemalt katoliiklaste suhtes post-traumaatilist sündmust, mis õnneks/õnnetuseks ära hoiti, sõltuvalt vaatepunktist. Peale selle jõuda ka sügavamale põhjuste osas, miks vandenõu täpselt aset võttis ja kuidas seda organiseeriti . Jõudmaks vastusteni oma küsimustega, uurin läbi erinevaid materjale, võrdlen ja tuletan kõige ratsionaalsema lahenduse adekvaatsele küsimusele. Töötan peamiselt kirjalike allikatega, kuid kasutan ka võrdluseks materjali internetist, kus on perspektiive ja materjale virtuaalsel kujul rohkem. Uurimistöö hakkab progresseeruma kronoloogilises järjekorras, eKr -> nüüdisaja mõttes hilisemast varasema poole. Algselt vaatleksin religiooni
eluisu. Aga kas see ongi lahendus? Mina seda ei arva. Inimesed saavad oma elu ise kujundada vastavalt valikutele, mida nad teha otsustavad ja mida mitte. Alati ei tasu minna lihtsama vastupanu teed, tegudel on tagajärjed, mille peale tuleb varakult mõtlema hakata. Kui seda ei tehta, siis võib inimene eksiteele sattuda ja asuda ennast petma. Samas võivad just need tegurid viia peas kumisevate mõtisklemapanevate küsimuste vastusteni. Goethe raamatus "Faust" oli peategelaseks intelligentne õpetlane, kellele kuulus lausa doktorikraad. Ta soovis muuta inimeste olukorda Maal paremaks, püüdes edasi anda oma tarkuseteri. Kahjuks aga Faust ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole."
väsimatud. Ta õpetas oma õpilastele moraali, kõnkunsti, valimtsemist ja peeneid kunste. Õpetustes oli tähtis osa ka nn "kuuel kunstil?- tava, muusika, vibulaskmine, sõjavankri juhtimine, kalligraafiat ja arvutamist--- kuid moraalsust pidas ta kõige tähtsamaks. Konfutsiuse pedagoogilised meetodid on tabavad. Ta ei jutlusta aine sügavuti, selle asemel esitab ta küsimusi, tsiteerib lõike klassikute teostest, või kasutab vaimukaid võrdlusi, ja eeldab et õpilased jõuaksid õigete vastusteni. Konfutsius luges teistest hoolimist kutsumuseks ja missiooniks, mille eest peaks olema valmis surema. Poliitiline teooria Konfutsius`e poliitiline teooria tuleneb tema eetilisest teooriast ja parim valitsemine on see kui valitsetakse läbi inimeste loomuliku moraalsuse ehk enesedistsipliini- nende ren`i, selle asemel, et võtta altkäemaksu ja sundust kasutada. ("Vesteid ja vestlusi). Ta uskus, et inimesed on oma loomult head ning neist tuleb hoolida. Halvasti käitumise sundus
Mida vanem on teadmiste valdkond, seda kõrgem on selle valdkonna teadmiste kvaliteet. Meie teadmised tänapäeval, erinevatel valdkondadel, on moodustunud läbi aastatuhandete ning ajaloo jooksul on olnud teadmiste omandamisele ja valdkondade uurimisele mitmeid mõjutusi. Kas teadmiste kvaliteet on üldse seotud sellega, kui kaua on nende teadmistega seotud valdkondi uuritud? Millised on antud väite poolt- ja vastuargumendid ning mis jääb minu arvates ülekaalu? Vastusteni jõudmiseks analüüsin inimkonna saavutusi ja teadmisi valdkondades nagu kaunid kunstid, usundid, matemaatika ja erinevad loodusteadused nagu meditsiin, füüsika ja astronoomia. Selleks, et antud teemal arutleda, on vaja mõista, mis on "kvaliteet" ja kuidas seda seostada teadmistega. Üldises mõistes on kvaliteet, millegi omadus ehk keerulisemalt väljendatult tarbimisomaduste kogum. Kuid kvaliteeti ei saa mõista üheselt, sest see on subjektiivne
Oma naabrite ülaolev kohtlemine on pigrm tingitud veendumusest, et Rootsi on parim. Nad arvavad, et üldiselt on välismaalased toredad: nende naljakad näod ja nõrkused tuletavad rootslastele meelde, kui tore on olle rootslane normaalne inimene. Iseloom Rootslaste ühine iseloomujoon on sügav raskemeelsus, mille tingivad pikad talved, suured maksud ja geopoliitiline asend. Nad juurdlevad palju ja endassesüüvinult elu üle, ilma et kunagi jõuaks rahuldavate vastusteni. Teine rootslaste ühine joon on alistumine survele. Kui viikingitest esivanematel oli kombeks isegi kõige tühisema lahkarvamuse puhul arveid klaarida, siis tänapäeva rootslased hoiduvad ig hinna eest konflikti sattumast. Nad usuvad, et alistumine on elegantne strateegia. Pealegi on see ligi kahe sajandi jooksul hoidnud riigi eemale sõdadest ja aidanud saavutada maailma üht kõrgemat elutaset. Mõõdukus läbib kogu Rootsi elulaadi. See lubab mõningaid kandilisi aukke ümmarguste
individuaalandmete analüüsi ehk siis andmeid, mis on saadud eelnevalt tehtud uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega. Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid individuaalandmeid, mis aitasid püstitada küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid sellele, kuidas haridus on mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded inimeste vastustest ning teostada parim analüüs kasutasime programmi MS Excel. 2 Uurimuse tulemused Esimesena vaatlesime, milline on elanike haridustase naiste ja meeste seas. Analüüsi käigus selgus, et põhihariduse ja keskhariduse kokku liitmise tulemusena on meeste ja naiste haridus omandatud võrdselt
uuringutes, kellegi teise poolt . Antud juhul on tegemist R. Ahas ja S. Silm poolt kogutud andmetega. Oma uurimustöö aluseks võtsime hariduse ja selle najal püstitasime uurimusküsimused. Küsimuste koostamiseks kasutasime sekundaarseid individuaalandmeid, mis aitasid püstitada küsimusi ja luua seoseid, et jõuda parimate tulemuste ja vastusteni. Soovisime leida vastuseid sellele, kuidas haridus on 3 mõjutajaks inimeste töös, perekonnas, kodu loomisel. Et saada paremat ülevaaded inimeste vastustest ning teostada parim analüüs kasutasime programmi MS Excel. 4. Uurimusküsimused ja nende selgitused · Kas inimese haridustase ja emakeel mõjutab palganumbreid ? Kasutasime andmestikust
ülesande! aidata. Igale rühmale kaks pilti ja kahe puu Lapsed arutavad. Kuulata. lehed või kaks linnu pilti ja kaks aastaaja pilti. Mõelge välja, milline leht on Jälgida, kuidas arutelu läheb. Küsida millise puu leht? Milline lind on pildil esimesena neid, kes kõige enne õigete oleval aastaajal Eestis? Milline lind vastusteni jõudsid. lendab pildil oleval aastaajal Eestist ära? Siis küsida järgmist rühma, kes järgmisena valmis sai jne. Väga hea! Küsida, milline leht on millise puu oma? Milline lind läheb millise pildiga kokku? Tubli. Küsida, kas keegi lastest teab midagi nende puude kohta, mis aastaajal puul lehed ära tulevad? Rääkida nendest lindudest. Miks nad ära lendavad/või ei lenda. Rääkida harilikust kuusepuust ja männist, millel okkad ära
USA psühholoogid ja kunstiteadlased Abigail Housen ja Philip Yenawine töötasid visuaalse mõtlemise strateegiad välja pildi vaatamise ja analüüsimise õppeprogrammina, kus pedagoog esitab vaatlejatele kindlas järjestuses avatud lõpuga küsimusi. Suunatud diskussiooni käigus on õpetaja ülesanne eelkõige peegeldada, ümber sõnastada ja seostada, õpilased saavad turvaliselt ja heakskiidetult arvamust avaldada ning jõuda oma tähelepanekute najal mõtestatud vastusteni. Protsess algab sellega, et õpilasele antakse aega rahulikult pilti silmitseda. Seejärel esitab diskussiooni juht küsimuse ,,Mis sellel pildil toimub?", ärgitades pildiga kaasa mõtlema, mitte ainult loetlema pildil nähtavat. Igale hinnangulisele märkusele vastab õpetaja küsimusega ,,Mida sa näed, mis paneb sind niimoodi arvama?", suunates vaatlejaid esile tooma oma arvamuse põhjustanud objekte, seoseid, kogemusi. Edasist arvamuste avaldamist ergutab
See soodustas poliitilist vägivalda ja mõjus laostavalt poliste kodanke ühtsustundele · Sokrates astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust, teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Voorus on midagi püsivat ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut; halvustas demokraatlikku riigikordam sest leidis, et seda juhivad võhikud ning riik pole seega vooruslik. Tavalised ateenlased umbusaldasid teda, sest kuigi ta ise oli kuulekas kodanik, astusid tema õpilased demokraatia vastu relvaga. · Platon Sokratese õpilane asutas filosoofiakooli Akadeemia; kirjutas palju; pani oma teosed kirja
intervjueeritavalt annavad vajalikku informatsiooni. Usutluse küsimuste koostamise iseloomu järgi võib eristada järgmisi intervjuusid : --- struktureeritud usutlused e. standardiseeritud usutlused; osaliselt struktureeritud intervjuu e. poolstandardiseeritud usutlus; struktureerimata intervjuu e. standardiseerimata usutlus. Struktureeritud intervjuu eelnevalt on küsimused konstantselt välja töötatud ja usutluse käigus neid ei muudeta. Piiratud küsimustik viib piiratud vastusteni. See on tundetu osalejate eneseväljenduse vajaduste suhtes. Valiidsus : valitud variantide valiidsus, vastaja ei väljenda oma mõtteid, vaid valib välja poliitiliselt korrektse vastuse. Küsimuste standardiseerimine võimaldab saada kvantitatiivseid andmeid. Intervjuu vastused- tulemused on usaldatavad, kuna küsimust saab esitada täpselt samasugusel kujul teistele informantidele. Struktureeritud intervjuu võimaldab
Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik,
annaabi.ee 
