Vegetatiivset närvisüsteemi nimetatakse ka autonoomseks närvisüsteemiks, kuna selle tegevus ei allu tahtele. Vegetatiivne närvisüsteem korraldab siseelundite tööd. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25
Kompuutertomograafia (CT) Magnetresonants kuvamine (MRI) Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS) Teadvus. Tähelepanu. Uni Teadvus on välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik olemine: -primaarne(mis parasjagu toimub, mida me tajume) -reflektiivne -eneseteadvus Teadvusväline psüühika tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid - vastusreaktsioonid nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele - automatiseerinud liigutused - otsustele eelnevad protsessid psüühikas - käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse funktsioonid I: -prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine -mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine -käesoleva hetke märgistamine -abstraktse ja üldistatud teadmiste vahendamine -loovus -olukorra seisundi pidev jälgimine Teadvuse funktsioonid II:
Kehakestas (jäsemed ja keha pindmised osad) on temperatuur madalam ja sõltub suuremal määral väliskeskkonna temperatuurist. 21. Nimeta peaaju osad. *Piklikaju, tagaaju, väikeaju, keskaju, vaheaju, otsaaju. 22. Refleks: mõiste, liigid (näited) Refleks – kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. Liigid: toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 23. Mis on sünaps? Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. 24. Ökoloogilised tegurid: rühmitamine, näited. Organismidele mõju avaldavad keskkonnategurid.
17. Sünaps närvirakkude (neuronite) vaheline kontaktipaik. 18. Mediaator aine, mille abil antakse närviimpulss üle ühelt närvirakult teisele. Nt. adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin. 19. Refleks kesknärvisüsteemi vahendusel antav vastureaktsioon ärritajale. 20. Refleksi liigid: Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. 21. Tingimatud refleksid - kaasasündinud, looteperioodil geneetilise koodi alusel väljakujunenud vastusreaktsioonid. 22. Nimeta tingimatu refleksi liigid: Toitumisrefleks, kaitserefleks, orienteerumisrefleks, mängimisrefleks. 23. Tingitud refleksid - elu jooksul omandatud vastusreaktsioonid ärritajatele. 24. Tingitud reflekside väljakujunemiseks on vaja tingitud ärritajat nn. indiferentset ärritajat ja tingimatut kinnitajat. Tingitud ärritaja peab kindlasti toimima enne kinnitajat ja peab kinnistajast olema nõrgema intensiivsusega. Mõlemad ärritajad peavad toimima mõnda aega koos. 25
otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne). 3. HALLOLLUS koosneb neuroni kehadest. VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4. Suuraju koor CORTEX CEREBRI koosneb HALLOLLUSEST Funktsioon: - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine) - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine 5. Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud. - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid seljaajust peaajju (nt valu- või külmaaisting) - alanevate e destsendeeruvate jt kaudu (motoorsed) viiakse käsklused
tagasi NADH NAD+-ks, see toimub samaaegselt püruvaadi konverteerimisega laktaadiks. See on vajalik sest ilma NAD+-ta glükolüüs seiskub. NADPH tekib pentoosfosfaadi rajas. NADPH-d kasutatakse glutatiooni redutseerimisel, ribonukleotiidide konversioon desoksüribonukleotiidideks vajab elektronide allikana NADPH-d. 5. Fosfofruktokinaasi regulatsioon maksas ja lihastes. Fosfofruktokinaasi kontroll maksas ja lihastes on erinev. Madala glükoosi vastusena initseerivad vastusreaktsioonid nii epinefriin kui glükagoon. Epinefriin stimuleerib lihastes glükolüüsi, samas glükagoon inhibeerib glükolüüsi maksas. Need vastusreaktsioonid peavad olema erinevad sellepärast, et suurendada glükoosi hulka veres. Selleks peab peatama glükolüüsi kiirust maksas. Kui lihastes glükoosi põletada, tekib laktaat, mis viiakse tagasi maksa, kus ta konverteeritakse glükoosiks tagasi. 6. Tsitraaditsükli, elektronide ülekandeahela ja oksüdatiivse fosforüülimise funktsioonid
toodetakse veresuhkrust glükogeeni jne. Seega soodustab parasümpaatiline närvisüsteem organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist. 1 Ajukoore funktsioonid Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne
ahenemine, seedetrakti näärmete (sülje-, mao- ja kõhunäärme) sekretsioon, kusepõie lihaste kontraktsioon ja sfinkteritelõõgastumine (soodustab põie tühjenemist), maksas toodetakse veresuhkrust glükogeeni jne. Seega soodustab parasümpaatiline närvisüsteem organismi energeetiliste varude täiendamist ja tema töövõime taastumist. Ajukoore funktsioonid- Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. Seega on ta organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. ( vt. sensoorne ja motoorne homunkulus!); tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organ; koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor
2. KOMMISSURAALKIUD - ühendavad poolkerasid omavahel (mõhnkeha) 3. PROJEKTSIOONIKIUD - ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega ● tundub, et on keegi, kes ei tea, mida ta teeb - teeb uisapäisa, aga tegelikult on kõik seotud! ➔ ÜKS AJUPOOLKERA ON JUHTIV! Ajukoore funktsioonid: 1) ANALÜÜS Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks. ★ Seega on ajukoor organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ! - sensoorne ja motoorne homunkulus 2) SÜNTEES, INTEGRATSIOON Tänu võimele välja töötada ajutisi seoseid (ja neid ka kustutada), on suuraju koor individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise (ning kustutamise) organ. 3) EFERENTNE TALITLUS
Etioplastid muutuvad kloroplastideks, kui stimuleeritakse klorofülli süntees (tsütokiniini mõjul). Proplastiid plastiidide eellasorganell, millest arenevad erinevad plastiidid: kloroplast, amüloplast, leukoplast, kromoplast. Leidub taime meristeemkoes. Puuduvad membraansed struktuurid. 29. Milline on de-etiolatsiooni põhjustava valguse lainepikkus ja mis on sellise valguse retseptoriks. Punane valgus (650-680 nm). Fütokroom A. Fütokroom A-st sõltub HIR ja VLFR (taimede vastusreaktsioonid valguse intensiivsusele). Kui toimub fütokroom A üleekspresseerumine, siis tagajärjeks on kääbuskasv. Valgus fütokroom (asub tuumas) seondub transkriptsioonifaktori PIF-3ga, seondub cis-elementidega ja toimub valgusest sõltuvate geenide ekspressioon. 30. Nimetage fotomorfogeneetiliselt mõjuva valguse retseptoritest algava signaali liikumise ahela komponendid, mis on nende funktsioonideks? Fütokroom A absorbeerib valgust ja toimub tema autofosforüleerimine (tuumas). Seondub
milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid, erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Plokkskeem 1 - Sensoorse mälu info ümberkodeerimine verbaalsesse ja visuaalsesse lühimällu. Nende tasemete andmetele toetudes formeeruvad vastusreaktsioonid. Plokkskeem 2 Info sisestatakse algul esmasesse mällu, kus ta püsib suhteliselt kaua tänu kordamisele. Edasi sisestatakse info teisesesse mällu, kus ta võib säilida väga kaua ka kordamata. Joonis 3 Info töötlemise ja kadude plokksüsteem. Info liigub sensoorsest registrist lühimällu, edasi püsimällu. Viimasest on ka tagasitee. Oluline on nn. kontrolliprotsesside blokk, millest sõltub
sõrmega nina). 61. Suuraju poolkerade koor. Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle. - Ajukoore sensoorsed väljad. - Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber - Ajukoore motoorsed väljad. Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks bioloogiliseks aktiks. Sellega seoses on suuraju poolkerade koor organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ. Tänu oma võimele välja töötada ajutisi seoseid kujutab suuraju poolkerade koor endast individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise organit. Koores kulgevad protsessid on teadvuse füsioloogiliseks aluseks ja inimene kogeb neid subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne. Seega on suuraju poolkerade koor
siduvate ainete (EDTA, EGTA, ammooniumoksalaat jne.) toimel. · Pektiinained määravad rakuseintes esinevate pooride suuruse, annavad laetud pinnad, mis määravad ioonide tasakaalu ning seovad ensüümid, määrates nende kättesaadavuse. Reguleerivad rakkude seostumist ja eksponeerivad molekule, mis tagavad rakkude äratundmise sümbioosis, samuti patogeenide vastusreaktsioonid jne. · Pektiinid jaotatakse kahte rühma: · Homogalakturonaanid (HGA) homopolümeerid D-GalA jääkidest. Sisaldavad ~200 GalA ühikut (100 nm). · Ramnogalakturonaanid (RG) koosnevad ramnoosi ja galakturoonhappe jääkidest. Paljudele ramnoosi jääkidele on seostunud neutraalsed oligosahhariidsed plokid arabinaanid ja galaktaanid, RG-d võivad sisaldada palju ebatavalisi suhkrujääke. 30. Mis määrab taimeraku jagunemisel fragmoplasti moodustumise koha
säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Mälu on lahutamatu tajust, kujutlusest, mõtlemisest, otsuse vastuvõtmisest. Mõned mudelid on keerulised, teised lihtsamad, mõned konkreetsemad, teised üldisemad. Info mida esialgu töödeldakse ja säilitatakse sensoorselt, kodeeritakse seejärel kahes suunas: verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu vastusreaktsioonid. Tasemed on omavahel ,,tõlkesuhtes" saama kuuldut joonistada. Info sisendatakse alguses esmasesse mällu, kus ta püsib kaua tänu kordamistele edasi läheb info teisesesse mällu, võib säilitada ka kordamata eri funktsioonid ülises mälusüsteemis. Info liigub ka lühimälust püsimällu. Püsimälust on ka tagasitee- oluline on nn kontrolliprotsesside funktsionaalne blokk, millest sõltub skaneerimise järjekord, stiimulite analüüsi suund ja põhjalikkus,
annaabi.ee 
