Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste
korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal, rahva seas leidsid nad suure kriisi ajal palju toetust. Nõudsid vabadussõja veteranide olukorra parandimist.Vapsid- Andres Larka ja Artur Sirk. Vapsid asusid põhiseaduse muutmist toetama. Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks kukkus aga napilt läbi ( rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ja vapside tugev vastupropaganda), teine rahvahääletus kukkus samuti läbi, tuli korraldada kolmas rahvahääletus. 5)Millal ja miks tegi Päts riigipöörde? Ennetamaks vapside võimuletulekut ning koondamaks võimu enda kätte, 12.märts, 1934. 6)Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned: Riigikogu ei kutsutud kokku Oli ainult üks partei (Isamaaliit) Seadusi andis välja Päts oma dekreetidena
õhuväega, kuid andis 1968 L-Vietnamile ühendas need 2 ala 1eks sõdimise üle USA-s kasvas sõjavastane liikumine Kommunistlikuks riigiks tekkis see ala USA eemaldus järk järgult selle tõttu Kommunism levis Maos ja Kambodzasse sõjast LAHINGUVÄLI *Globaalne infoühiskond *üheks olulisemaks võitlusvahendiks PROPAGANDA USA- Kommunismivastane(propaganda vahendiks olid filmid, koomiksid) NSVL-Hoida inimesi raudse eesriide taga, Vastupropaganda(Võitlus Lääne mõjuga) KOREA SÕDA(1950-1953) Põhjused Kulg Tagajärjed KOREA RDV tungis USA sai ÜRO-lt loa Püsima jäid KRDV ja L- Lõuna-Koreasse, et rünnata KRDV Korea ühendada see endaga Kommunismi levitamine Kui sõjaline edu oli selge, 1953- VAHERAHU leping siis sekkusid Hiina RV ja NSVL
esimesed uuringud, kus hakati arvesse võtma isiksuse iseärasusi v indiviidi sotsiaaldemograafilisi tunnuseid ning hakati eemalduma auditooriumi kui manipuleeritava massi käsitlusest. 1. Sõnum vähemharitud inimeste puhul on edukam vaid ühepoolsete argumentide esitamine, rohkem haritute puhul tuleb esitada rohkem tasakaalustatud infot, st kahepoolseid argumente. Pikaajaliselt on kasulikum esitada kahepoolseid argumente, eriti vastupropaganda võimaluse puhul. kui esitatakse kahepoolset infot, siis neile, kellel pole selle kohta eelnevat teadmist või huvi, jääb meelde esimesena esitatud argument, kuid neile, keda teema huvitab ja kes sellest rohkem teavad, jääb meelde viimasena esitatud argument. kas teha otsene järeldus või lasta vastuvõtjatel ise mõelda? Keerulise teema puhul pigem järeldus ette anda. hirmule apelleerimine: kui hirmutatakse parajalt, siis on mõju auditooriumile suurim. Kui
Esimees Andres Larka, tema kõrval Artur Sirk. Põhiseaduse kriis Väljapääsuna nähti uues konstitutsioonis ja presidendi ametis. Põhiseaduse küsimus hakkas liikuma pärast seda, kui vs asusid põhiseaduse muutmist toetama, seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu ning pani selle rahvahääletusele. I rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks 1932 kukkus läbi. Põhjusteks oli rahva rahulolematus riigis valitseva olukorda ning sotsialisteide ja vs tugev vastupropaganda. Vs esitasid parlamendile oma põhiseaduse projekti, kuid Riigikogu jättis põhiseaduse koostamise enda kätte. Parandati ja täiendati läbikukkunut ja pandi see II korda rahvahääletusele. 1933. II rahvahääletusele kukkus jälle läbi. Nüüd ei olnud Riigikogul teist võimalust kui panna hääletusele vs põhiseaduse eelnõu. Sama ajal vähenes riigiasutuste autoriteet, tugevnes kriitika erakondadele, teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste jõudude vahel
Soovitas avatust, korraldas kaevanduse külastust, avalikustas heategevust Edward Bernays Kommunikatsioonikunst sotsiaalteadustes WWI - The Creel Committee; WWII - Office of War Information 1929 Torches of Freedom; Light’s Golden Jubilee Nõukogude liit Revolutsiooniliste mõtete levitamine marksism, leninism jne Agitatsioon, agitprop Propaganda (natsi saksamaa) Adolf Hitler Alfred Rosenberg Joseph Goebbels, rahvavalgustuse ja propaganda minister Leni Riefenstahl Triumph des Willes Vastupropaganda: USA Führer’s face Suhtekorraldus Eestis Sõdadevaheline periood Tänapäevane suhtekorraldus taasiseseisvusperioodil Algusaastad Esimesed juhitud kommunikatsiooni tegevused Propagandakäsiraamatud Eesti Riiklik Propagandatalitus 1934 Suhtekorraldustegevusi Sotsiaalteemad Karsklus Heategevus Propaganda Riiklike ja rahvuslike väärtuste propageerimine Eesti tutvustamine välismaal Valimisvõitlus Taasiseseisvunud Eesti Valitsuse pressisekretär 1990 Suvi 1990: valitsuse pressikonverentsid
suutvat riiki normaalselt juhtida *Väljapääsu nägi uues konstitutsioonis ja presidendi ametis *Riigikogu töötas välja uue põhiseaduse eelnõu ning otsustas panna selle rahvahääletusele *Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks augustis 1932 lõppes napi läbikukkumisega *Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialisstide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda *Mõni kuu hiljem esitas Eesti Vabadussõjalaste Keskliit parlamendile oma põhiseadus projekti, kuid vahepeal kokku astunud Riigikogu viies koosseis eelistas jätta põhiseaduse koostamise enda kätte *Ka teisel rahvahääletusel juunis 1933 kukkus see läbi *Kuna levisid kuuldused kavandatavast vägivaldsest riigipöördest, oli Tõnissoni valitsus sunnitud augustis khetestama üleriigilise kaitseseisukorra
Putsikatse- osa maailmarevolutsiooni plaanist. Terroriste juhiti Venemaalt, terrorirünnakud viis lbi Eesti kohalikud kommunistid. Peamised rünnakuobjektid olid: · Balti Jaam · Sõjaministeerium · Kasarmud · Toompea · peapostkontor 5.3 Põhiseaduslik kriis Riigikogu uue põhiseaduse eelnõu: otsevalitav president- veto, RK laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus. Läbikukkumise põhjused: · Poolt-propaganda puudumine · Jõuline vastupropaganda · Osalemise kohustus 6. Autoritaarne Eesti 193440. Sisepoliitika Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord: · suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid,
Majandusraskuste käes kannatav rahvas nägi presidendis üleloomuliku jõuga riigiisa. Põhiseaduse küsimuses hakkasid asjad liikuma pärast seda, kui vabadussõjalased asusid põhiseaduse muutumist toetama. Seepeale töötas Riigikogu välja uue põhiseaduse eelnõu. Esimene rahvahääletus lõppes napi läbikukkumisega. Läbikukkumise peamisteks põhjusteks olid rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda.. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda
17. VII 1932 – Tapa parteipäev: põhiseaduse muutmise nõue, poolsõjaväelise organisatsioonina esinemine (pataljonid, lipp, vorm, tervitus, hümn); kähmlused sotsiaaldemokraatide võimlemisrühmadega; liikumises 20 000 liiget Põhiseaduse eelnõud 1932 – Riigikogu eelnõu: otsevalitav president (veto, RK laialisaatmise ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamise õigus), Riigikogu 80-liikmeline. Läbikukkumise põhjused: poolt-propaganda puudumine jõuline vastupropaganda (sotsiaaldemokraadid, vapsid) osalemise kohustus +– 1932 (RK) 334 000 345 000 VI 1933 (RK) 162 000 333 000 X 1933 (vapsid) 417 000 157 000 1933: poliitilised skandaalid Tõnissoni ebapopulaarsed sammud pikk valitsuskriis krooni devalveerimine (27. VI 1933) üleriigilise kaitseseisukorra kehtestamine (11. VIII 1933) vapside tegevuse keelustamine "Vambola" ja "Lembitu" müük riigipöörde kuuldused tänavakaklused Uus põhiseadus (24
korruptsioonis ning nõudsid uuendusi riigi valitsemise alal. Keskliidu esimeheks oli Andres Larka. · 30ndate alguse põhiseaduse kriis: Leiti, et riik ei saa eksisteerida niimoodi edasi ja tuleb muuta põhiseadust. Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks augustis 1932 lõppes napi läbikukkumisega, millepeamine põhjus oli rahva üldine rahulolematus riigis valitseva olukorraga ning sotsialistide ja vabadussõjalaste tugev vastupropaganda. 1933 aasta juunis kukkus aga Eesti Vabadussõjalaste Keskliitu põhiseaduse parandatud variant teisel rahvahääletusel läbi. Sama aasta juunis kehtestas Jaan Tõnisson üleriigilise kaitseseisukorra. Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. · Riigipööre:Uue põhiseaduse kohaselt Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934
käies ei võida, targem lüüa punti Trotskiga. Otsustavad koosolekud leidsid aset okt alguses. 10.okt enamlaste partei KK liikmed- Trotskil ja Leninil läks korda veenda KK enamust selles, et riigipööre tuleb ühitada II nõuk kongressiga. 12 liikmest lõpphääletusel pooldas seda varianti 10, vastu olid vaid Lev Kamenev(Rosenfeldt) ja Grigori Zinovjev (Jevsei Radomõslski). Järgnevalt Kamenev ja Zinovjev käivitasid Petr enamlikes parteiorg-s vastupropaganda. Peamiseks argumendiks, et Petr nõukogu on juba enamlaste kontr all ja vägivaldset riigipööret pole vaja. Lisaks arvati, et väljaastumine võib osutuda enneaegseks. Neil oli ka toetajaid, suur osa enamlikest parteiorg-st Petr-s olid vastu võetud resolutsioonides nendega nõus. Erimeelsuste ületamiseks kutsuti kokku 16.okt KK laiendatud istung. Lenin ja Trotski surusid oma plaani läbi, ainsatena hääletasid vastu samad kaks
annaabi.ee 
