riigimonopolil põhineva kapitalismi tekkeni. Seega pole tegemist selle liberaalse majandusmudeli marksistliku käsitlusega (Locke traditsioon). · Võimalikud vastuolud tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel kanaliseeritakse teistele ühiskonna konfliktsetele tasanditele. Nt. Vastuolu ei näidata enam töölisklassi ja kapitalistide vahelise vastuoluna, vaid nt valge töötaja ja etnilise vähemuse vastuoluna. Seejuures on oluline, et sellise tõelist konflikti varjava asenduskonflikti esiletoomisega suurendatakse ühtsust valge kapitalisti ja töölise vahel. Mille kaudu käib see rahva petmine ja kuidas niisugune manipuleerimine võimalikuks osutub, võib küsida? Kultuuritööstus on see peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on
palkadega, ). Rahulolu ei saavutata toga, vaid tööväliste asjadega. Mitte rõõm kingast vaid mingi tüütu kingakontsa allalöömine. 5. stigmatisatsioon- : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. 6. norm- nõudmised, mida ühiskond asetab indiviiidele - normi puhul on oluline, et selle täitmist mingil moel kontrollitakse. Muul puhul pole tegemist normiga (vaid võib-olla näiteks ideaaliga . nt. abielu kogu eluks?). Normi välja selgitamine: 1) ühetaolise käitumise ilmnemine. NB: vea võimalus. On ka teisi põhjusi; 2) normilausete uurimine. NB: kõigi järgmist ei kontrollita (suitsetamine keelatud ...); 3) sanktsioonide uurimine. Kulma kortsutamisest surmanuhtluseni
isiku tegevuse kvaliteet, vaid tulemuseks reeglite ja sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne ja sekundaarne deviantsus. # Seostub mõistega „stigmatiseerimine” (Erving Goffman): inimesele surutakse peale „rikutud” identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Näitab deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. b) Diferentseeritud läbikäimise (differential association) teooria (Edwin Sutherland, 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse; erinevust inimeste väärtuste ja vajaduste vahel pole, ainult reeglid on teised. „Valgekraeline kuritegevus” 4. Strukturaalsed seletused (ka „kriitiline teooria”, nt. C. Wright Mills): Deviantsus on
perekonnaseadusega, karistusseadustikuga ja paljude teistega. Lastekaitse seaduse õigusliku rakendamise negatiivse poolena leidsin, et ei ole välja töötatud ühtset platvormi, mis tutvustakse lastele arusaadavalt ja eakohaselt neile nende õigusi ning kohustusi. Konflikti tekkimisel ei oska ega tea lapsed kusagilt abi otsida. Selge on see, et 16 aastasele noorukile ei saa tema õigusi ja kohustusi selgitada samamoodi kui 7 aastasele lapsele. Lapse enda psühholoogilise vastuoluna võivad tekitada kahtlusi kohustus, mis sätestab abivajajate vanemate ülalpidamist, kui vanemad on lapse õigeaegselt unarusse jätnud. Kas siis ikka tõesti on lapsel kohustus neid ülalpidada? Lastekaitse seaduse järgi võib laps enesele ise religiooni valida, kuid mida teha siis kui vanemad on otsustanud oma usu järgi oma vastsündinud lapse ristida? Samuti on õigus lapsel privaatsusele. Kas see tähendaks
sanktsioonide kasutamisele teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele • Sotsiaalne mina George Herbert Meidi järgi : Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I).Mead pidas minateadvuse tekkimise aluseks suhtlemises kujunenud sümboleid. Pidas inimeste
sellest poolest pool jne. lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Aporia põhineb eeldusel: kui olev pole ainu, oleks ta lõputult jagunev [moodne füüsika vahepealsel seisukohal]. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? 5. Herakleitose mõtlemine tule-doktriini ja logose-doktriini vastuoluna. Logose mõiste. Herakleitos (540-480): Kui tuld tõlgitseda arche-na, siis näeme, et erinevalt Parmenidesest peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses liikumises rahumeelset harmooniat, vaid kosmos on polemoslik -- toimub võitlus. Teine temaatika, mida saaks tõlgitseda alusena (archena) on logos (kõne, lausumine). Logose kohta ütleb Herakleitos: kui inimesed kuulavad kõnet, sarananevad nad kogenematutele ja
käitumise vahel. Tekib kui on tarvis teha enese meelest ebasoodsaid valikuid. Talumise teeb raskeks kaasnevad negatiivsed emotsioonid. Reaalsuses on nii, et seda mida in kardab juhtuvat, ei juhtu või sellel on positiivne mõju. KUIDAS ÜLETADA? 1) Agressiivne käitumine. FESTINGER: Kongnitiivse dissonantsi teooria- kui in vabatahtlikult käitub oma veendumustele vastupidiselt, siis võib ta sisemise vastuolu ületamiseks muuta tagantjärele oma veendumusi. Sisekonflikt võib esineda vastuoluna oma arvamuse ja grupi oletatava arvamuse vahel ja in ei julge oma arvamust avaldada, kuna grupp arvad teistmoodi. Vastuolude lahendamine koolis algab nende märkamisest. Läbirääkimiste all mõeldakse sotsiaalset situatsiooni vähemalt kahe poole vahel, mida iseloomustab huvide spetsiifiline struktuur. Partneritel on ühine või vastandlikud huvid. Kompromiss tähendab, et iga osaline saab midagi, kuid mitte alati võrdselt. Enne
teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele 11. Milline on inimese “sotsiaalne mina” George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I).
teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega "stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale "rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele 11. Milline on inimese "sotsiaalne mina" George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I).
teiste poolt. Primaarne, sekundaarne d. : alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega “stigmatiseerimine” : inimesele surutakse peale “rikutud” identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu juures olev vähemus) omistab deviantsuse ilma võimuta vähemustele 11. Milline on inimese “sotsiaalne mina” George Herbert Meadi järgi? Kuidas see kujuneb? Tema arvates vastandub sotsiaalne mina ( ing. k. Me) personaalsele minale(I).
2 heakskiitvalt inimestesse, kes järgivad üldtunnustatud käitumiseeskirju ja teeb ranget vahet inimeste vahel, kes võivad tema puhul olla hälbiva käitumise ohvriks ja kes mitte. Kui pöörata tähelepanu neutraliseerimisteooriale ja võrrelda seda antud teooriaga, siis näib, et Cohen väidab vastupidist. Vastuolu on võimalik vaadelda: 1. ühelt poolt sisulise vastuoluna. Sisulist vastuolu võib kõrvaldada sellega, et viidata erinevatele kurjategijate kihtidele; 2. teiselt poolt näilise vastuoluna. Võib neutraliseerimisteooriad viia üheks subkultuuri elemendiks. Samas tuleks tähelepanu pöörata küsimusele kas esmakordne kurjategija on juba kuritegeliku subkultuuri kandja? Sellele küsimusele vastuse otsimisel tuleb "ettevaatlik" olla. Subkultuuri teooria kirjeldab paremini regulaarselt kuritegusid toimepanevaid isikuid
kumuleerumise ja koondumise kapitalistide väikse klassi kätte, mis lõppkokkuvõttes takistab proletaarse klassi ühtsuse teket vaesuse tõttu ja viib riigimonopolil põhineva kapitalismi tekkeni. Seega pole tegemist selle liberaalse majandusmudeli marksistliku käsitlusega (Locke traditsioon). · Võimalikud vastuolud tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel kanaliseeritakse teistele ühiskonna konfliktsetele tasanditele. Nt. Vastuolu ei näidata enam töölisklassi ja kapitalistide vahelise vastuoluna, vaid nt valge töötaja ja etnilise vähemuse vastuoluna. Seejuures on oluline, et sellise tõelist konflikti varjava asenduskonflikti esiletoomisega suurendatakse ühtsust valge kapitalisti ja töölise vahel. Mille kaudu käib see rahva petmine ja kuidas niisugune manipuleerimine võimalikuks osutub, võib küsida? Kultuuritööstus on see peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on
teiste poolt. Primaarne, sekundaarned: alguses vastuolu, seejärel omistatakse isikule deviantne identiteet, ja lõpuks ta võtabki selle omaks * seostub mõistega ,,stigmatiseerimine" : inimesele surutakse peale ,,rikutud" identiteet mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. Erving Goffmani mõiste, üks selliseid mõisteid mis näitavad deviantsuse olemust indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise (võimu osas mittesümmeetrilise) vastuoluna. -diferentseeritud läbikäimise teooria (Erwin Sutherland 1939): õpitakse suhtluse teel; norme õpitakse grupilt; poolt/vastu argumendid; mida varem õpitud, seda tõenäolisemalt järgitakse; erinevust inimeste vahel pole, ainult reeglid on teised (-> operantse käitumise seadus) - strukturaalsed seletused - nn. kriitiline teooria: nt. C Wright Mills. Deviantsus on võimuinstitutsioonide tegevuse aspekt ja mõistetav nende analüüsi kaudu. Enamus (või võimu
Aga kas saabki nõuda ainult asja väärtuse vähenemist? * 3-2-1-121-08: A müüs B-le kinnisasja. Kinnisasjal maja. Puuduse tõttu maja hävis. A ei nõudnud maja parandamise kulusid, vaid nõudis kohe kogu kinnistu väärtuse vähenemist. Riigikohus: võib küll nõuda ainult väärtuse vähenemist kui kahju, kui see ei lähe vastuollu kahju hüvitamise olemusega. (Ja võimaliku vastuoluna nähti ka seda, kui väärtuse vähenemine on suruem kui oleks parandamise kulud). 132 lg 3 ls 2: kui parandamine ebamõistlikult kulukas, siis tuleb hüvitada asja väärtus. (Tuleb siiski silmas pidada kahju hüvitamise üldist eesmärki: kannatanu tuleb asetada võimalikult sarnasesse olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui kahju poleks tekkinud. Kannatanu ei tohi rikastuda.)
annaabi.ee 
