Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima. Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist. See järel tuleb vasikas panna nisa otsa imema,sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisald rohkesti golbuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Abort-tiinuse katkest kuni 210.tiinuspäevani. Enneaegne sünnitus- 211-266 päeva. Ahtrus nim looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikad, kes ei ole 21 kuu vanuselt tiinestunud. Lehmad loet ahtraks kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni
Viimasel juhul tuleb abistamisel tegutseda kiiresti, et loode ei tõmbaks lootevedelikku kopsu, mis võib põhjustada lämbumist. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Kui lehm keeldub vasikat lakkumast, siis tuleb vasikas puhaste õlgedega kuivaks hõõruda. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 12. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk
järjekorras (kui loomapidaja soovib senikasutatud lehmade järjestust muuta, peab ta sellest teavitama JKK vahendaja-peaspetsialisti). Laudalehe täitmisel pöörata erilist tähelepanu sellele, et igale laudalehele saaks kirjutatud k-lüpsi läbiviimise tegelik kuupäev ja proovikasti number. Ettetrükitud laudalehel on karjasolevate lehmade nimekiri ja eelmise kontrollpäeva piimatoodangud ning lehma staatus eelmisel kontrollpäeval: kinni, vastpoeginud (poeg) või "haige". Lisaks on järjekorra numbri lahtris (Jrk nr) lehma tiinuskontrolli tulemused (T-tiine, M-mittetiine, ? - kahtlane tiinus). Vahelduv kontroll-lüps Et vähendada aja- ja töökulu k-lüpsi läbiviimisel, on paljudes riikides kasutusel toodangu arvutamise meetod, mis võimaldab lehma toodangut arvutada vaid ühe lüpsikorra tulemuste põhjal. Lüpsikorda ei saa valida, see peab olema vahelduvalt ühel kuul õhtune lüpsikord ning teisel kuul hommikune lüpsikord.
lootevedelikku kopsu, mis võib põhjustada lämbumist. Igasuguste väärasendite korral tuleb kasutada veterinaari abi. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Kui lehm keeldub vasikat lakkumast, siis tuleb vasikas puhaste õlgedega kuivaks hõõruda. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 3.6.5. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nimetatakse abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nimetatakse enneaegseks sünnituseks. Aborti ja enneaegset sünnitust võib
Enne sünnitust on lehm rahutu. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda, siis kui on tegemist suure lootega. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 18. Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus, ahtrus. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi.
Viimasel juhul tuleb abistamisel tegutseda kiiresti, et loode ei tõmbaks lootevedelikku kopsu, mis võib põhjustada lämbumist. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Kui lehm keeldub vasikat lakkumast, siis tuleb vasikas puhaste õlgedega kuivaks hõõruda. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk ternespiim sisaldab rohkesti globuliine, millega vasikas saab immuunsuse. Globuliinide tase piimas langeb iga tunniga, mistõttu on tähtis, et vasikas saaks ema ternespiima võimalikult kohe pärast sündi. 18. Abort, enneaegne sünnitus, esmaspoegimise vanus - Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või
kõik põrsad mahuvad samaaegselt lamama. • Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt. Emiste lõas pidamine on keelatud. Tiinestunud emiseid (4 näd. pärast seemendamist) tuleb pidada rühmana kuni poegimisele eelneva nädala alguseni. 3) Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid. Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja C-vitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Suurt valget ja peekonitõugu emised toodavad kahekuuse imetamisperioodi keskmisena 7–8 kg piima ööpäevas. Piimatoodangu maksimum saabub emistel 4. laktatsiooninädalal ja hakkab seejärel aeglaselt langema. Heade emiste päevatoodangud võivad ulatuda 10 kg-ni ja rohkem.
Dissotseerunud LRH-d imenduvad halvasti või üldse mitte, mis tõttu langeb vatsa pH veelgi. Vatsa pH langedes muutub mikroobne koostis ja produtseeritud rasvhapete suhe. Vatsa pH langedes alla normaalse surevad vatsas esmalt seened (Pungidae) ja tsellololüütilised bakterid, seejärel protozoad, ammonolüütilised bakterid ja prevaleerima jäävad piimhappebakterid. Vatsa atsidoosi soodustab järsk ratsiooni muutus. Väga sageli kannatavad selle all vastpoeginud lehmad. Kinnislehmade ratsioonis on põhiliselt koresööt ja valdav rasvhape on äädikhape, mis imendub vatsas kergesti, samal ajal puuduvad vatsas täielikult piimhapet tarbivad bakterid. Vatsa atsidoosi puhul eristatakse kliinilist vormi, kus tunnused arenevad iseloomulikult välja pH 5,5 juures. Kui vatsa pH on vahemikus 6,0-5,5 , siis haigustunnused kujunevad välja väga aeglaselt ning haigus diagnoositakse kaasnevate haiguste kaudu ( maksa abtsessid, laminiit),
Ravi: 3.päeval süstitakse vastsündinud põrsastele rauapreparaate. Lisasööt peab sisaldama 100mg rauda KA kg kohta. Seleenivaegus. Valgelihastõbi. Seleeni norm sööda KA 1kg 0,05mg. Kui söödas on vähem, siis aeglustub sigade juurdekasv, lihaste-ja närvitalitluse häired. Ravi: naatriumseleniit, süstitakse koos E- vitaminiga. Suguelundite haigused (MMA) See on keeruline vastpoeginud emise haigus. Võib täheldada ühte või mitut järgnevatest tunnustest: mastiit (udarapõletik), metriit (emakapõletik), agalaktia või piimaproduktsiooni vähenemine. Agalaktia võib tekkida a siis, kui emisel on kõhukinnisus või sooleperistaltika on poegimise ajal pärsitud. Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi)
aega, sest latris pidamisel satub roe latri keskele ning maha heites saastub emise udar. See sunnib talitajat latriga sulgu sagedamini puhastama. Lisatööd nõuab ka emise udara pidev puhastamine. Emisepiim, piimakus ja seda mõjutavad tegurid Emisepiim rahuldab esimestel elunädalatel põrsaste kõikide toitainete tarbe peale raua ja vee ning on kogu imemisperioodi ajal peamiseks põrsaste söödaks. Vastpoeginud emis produtseerib ternespiima, mis erineb oma koostiselt normaalpiimast, sest selles on rohkem kuivainet, mineraalaineid, valku, energiat ja Cvitamiini, vähem aga rasva ja piimasuhkrut. Sündinud põrsa soolte sisepind on kaetud soolepigiga (mekoonium). Selle eemaldumist soodustavad ternes olevad mineraalsoolad, eriti magneesiumisoolad, ja põrsaste seedetegevus normaliseerub alles pärast soolepigi eemaldumist.
langus. Emise piim on rauavaene, aga põrsaste rauatarve on suur (200mg lisa-rauda). Ravi: 3.päeval süstitakse vastsündinud põrsastele rauapreparaate. Lisasööt peab sisaldama 100mg rauda KA kg kohta. Seleenivaegus. Valgelihastõbi. Seleeni norm sööda KA 1kg 0,05mg. Kui söödas on vähem, siis aeglustub sigade juurdekasv, lihaste-ja närvitalitluse häired. Ravi: naatriumseleniit, süstitakse koos E- vitaminiga. Suguelundite haigused (MMA) See on keeruline vastpoeginud emise haigus. Võib täheldada ühte või mitut järgnevatest tunnustest: mastiit (udarapõletik), metriit (emakapõletik), agalaktia või piimaproduktsiooni vähenemine. Agalaktia võib tekkida a siis, kui emisel on kõhukinnisus või sooleperistaltika on poegimise ajal pärsitud. Enterotoksiinid sisenevad vereringesse ja mõjutavad prolaktiini ja oksütotsiini toimet. Haigustunnused: halvalõhnaline vaginaalne nõre, kõrge kehatemperatuur (üle 40 kraadi). Ülesöötmine ja vähe kiudu
seejärel hakkab lehm vaaruma, heidab või kukub maha ja ei tõuse enam. Raviks antakse suu kaudu magneesiumi- ja kaltsiumisoolasid, veeni süstitakse samuti Mg- ja Ca-soolasid koos glükoosilahusega. Udarasse pumbatakse õhku ja nisad seotakse kuni 2 tunniks kinni. Poegimishalvatuse vältimiseks sööta pidevalt täisväärtuslikke mineraalsöötasid ja piirata jõu- ja mahlakate söötade hulka. Esimestel kordadel ei lüpsta udarat täiesti tühjaks. Vastpoeginud lehma söötmine Esimesel päeval ei söödeta lehmale juurviljasid ja jõusöötasid. Kui sööta lehmale piima sekretsiooni soodustavaid söötasid, täitub niigi turses udar ülemäära ja udara kandesidemed rebenevad või venivad välja. Jõusöötade ja mahlakate söötade söötmise alustamisel jälgitakse udara olukorda. Nende söötade hulka suurendatakse vastavalt udaraturse taandumisele (pidurdavad udaraturse taandumist)
annaabi.ee 
