D.) Sotsiaalse keskkonna mõju inimkäitumisele E.) Koljuehituse iseärasuste mõju hälbekäitumisele 2p. Millisest haridussotsioloogilisest kontseptsioonist on jutt? A.) Varjatud õppekava – antakse edasi koolis kehtivate reeglite, väärtuste ja suhetega. Selle abil saavutatakse muuhulgas ka toimiva sotsiaalse korra kriitikavaba tunnustamine. 2p. Mille poolest erineb vastastikususel (ehk retsiprooksusel) põhinev vahetus turumajanduslikust vahetusest? A.) Vastastikususe puhul on tähtis kaupade vahetusega tekkiv sotsiaalne side. B.) Vastastikususe puhul on tegemist kuritegelikul teel saavutatud vara vastastikuse vahetamisega. C.) Vastastikususe puhul on ematähtis kauba kvaliteet, mitte hind. D.) Vastastikususe põhinev kaubavahetus toimib üksnes tänu üldeesmärgiga raha kasutamisele. E.) Vastastikususe puhul pole oluline, kas kauba eest ka midagi vastu saadakse. F
Kapitalide käsitlused Inimkapital- mis ei ole selle `kandjast' eraldatav. Haridus ja oskused, Tervis; Motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum Sotsiaalne kapital- Võime tagada `kasu saamine', `tulu' tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalses struktuuris. Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Tihedad/ tugevad sidemed (siduv kapital): Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic virtue) (Putnam 2000); Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll; Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi mõistena (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena").
võimalikuks ja vajalikuks · Vajadus lapsi sünnijärgselt hooldada · Sugudel baseeruv tööjaotus · aastaringne sugutung · naiste poolt koostööaltimate meeste eelistamine Perekonna ajaloolised alused: verepilastuskeeld ja vahetusfaktor, erinevad seletused perekonna ja verepilastustabu tekkele: LÈvi-Strauss ja Malinowski, funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused, retsiprooksus ehk vastastikususe printsiip. Verepilastuskeeld- kellel võib kellega olla seksuaalsuhe, abielu ja lapsed ( veresugulastega ei tohi neid asju teha) Osades riikides on verepilastus lubatud, seal toimib see majanduslikul eesmärgil, et varandus ei läheks suguvõsast välja C.L.Strauss pruutide ja peigmeeste vahetus omas sotsiaalset tähendust mis liitis perekonnad ühte ning on aluseks kõigile kaasaegsetele vahetustele ühiskonnas Kingitus kohustab saajat samaväärset tagastama andjale Malinowski-
tasandil Sotsiaalne kapital – võime tagada ‘kasu saamine’, ‘tulu’ tänu liikmelisusele sotsiaalsetes võrgustikes vm sotsiaalsetes struktuurides /Sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus: - ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel • Põhineb teatud välistatusel • Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll; • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, etnilised/immigrant-grupid); • Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandi
Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja strukuuri iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega Siduv kapital- tihedad, tugevad sidemed • vastastikususe normid,mis toetavad ühisttegevust liikmete ühistes huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatisooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne
Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimisekaudu kasutatavad ressursid • Kollektiivse organiseerituse, sotsiaalsete gruppide ja struktuuri iseloomustaja(liim) • Indiviidi tasemel juurdepääs ressurssidele ja selle seos tegutsemisvõimalustega Siduv kapital- tihedad, tugevad sidemed • vastastikususe normid, mis toetavad ühistegevust liikmete ühistes huvides • lähedased suhted(pere-, sugulussidemed, immigrantgrupid) • homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatsiooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted)
Kapitalide käsitlused Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast „eraldatav“. – haridus ja oskused, tervis; – motiveeritus ja väärtused; – indiviidi-põhine kapital. Sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. • Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital: • Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); • Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, „civic virtue“ („kodanikuvoorus“) (Putnam 2000); • Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; • Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid);
haridus ja oskused, tervis; motiveeritus ja väärtused; indiviidi-põhine kapital. 2) Sotsiaalne kapital sotsiaalne kapital - sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. · Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet). 3) Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital · Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); · Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel, ,,civic virtue" (,,kodanikuvoorus") (Putnam 2000); · Homogeensed ressursid, sotsiaalne solidaarsus, sotsiaalne kontroll; · Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, immigrant-grupid); · Kasutatud nii mikro, meso- kui makrotasandil (üksikisiku, sotsiaalse grupi, ühiskonna ,,omadusena");
Viide artikli asukohale: http://www.postimees.ee/2743168/putin-krimmi- sundmused-naitasid-vene-sojavae-korget-taset 2. analüüsitav artikkel koos töö autori märgetega Venemaa ähvardas «peegeldada» lääne sanktsioone 21. märts 2014 15:17 Venemaa kavatseb «peegeldada» lääneriikide kehtestatud sanktsioone, kuid soovib sellest hoolimata Läänega koostööd edendada, ähvardas täna president Vladimir Putini pressisekretär Dmitri Peskov. «Me reageerime vastastikususe põhimõtte alusel ning teeme seda iga kord,» lausus Peskov ajakirjanikele. Pressisekretäri sõnul on Moskva vastanud Lääne esimestele sanktsioonidele ning kavatseb anda vastuse ka teisele sanktsioonipaketile. «See ei jää meil märkamata. Asi on selles, et me ei soovi vastasseisu ja meie ei ole selle vastastikuse sanktsioneerimise algatajaks,» ütles Peskov. «Meil on kahju, et meie partnerid laskuvad selliste meetmeteni, ja me peame neid
3. Tertsiaarne sektor müük, teenindus 4. Kvaternaarne teadus, infotööstus 5. Kvinaarne - riigijuhtimine (Kahe viimase sektori väljatoomine pole kuigi levinud) Majandussüsteemid Vahetusmajandus kaup-kauba vastu vahetus, puudub raha jagamine: see kellel on jahiõnne jagab saaki heldelt ka teistele grupiliikmetele ilma, et saaks kohe midagi vastu (üldistatud retsiprooksus) Retsiprooksuse (vastastikususe) printsiip saadud kingitus eeldab, et saaja vastab kunagi omapoolse kingitusega. Kapitalism - vaba konkurents tootjate vahel, riigi sekkumine on minimaalne, laissez faire - tootmisvahendite eraomandus - kasumi saamise motiiv, ratsionaalne tegevus kasumi nimel Sotsialism - tootmisvahendite eraomandus puudub - toodetakse vastavalt riiklikule plaanile, mis lähtub rahva vajadustest. Käsumajandus: riik ütleb tootjatele mida ja kui palju toota ning mis hinnaga seda müüa.
haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused. Teatud aja jooksul omandatud väärtustatud oskuste, teadmiste ja suhete kogum. 2) Sotsiaalne kapital – sotsiaalse võrgustiku kaudu ligipääsetavad ressursid ja nende mitmekesisus. Ei ole inimese vahetu omand, vaid suhete ja nende mobiliseerimise kaudu kasutatavad ressursid (info ja sotsiaalsed vahetussuhted, staatus, identiteet) 3) Tihedad/tugevad sidemed – „siduv kapital“ o Vastastikususe printsiip – normid, mis toetavad kollektiivset tegevust liikmete ühistes huvides o Usalduslikud (vabatahtlikud) kööstöösidemed üksikindiviidide vahel o Põhineb teatud välistatusel o Homogeensetel ressurssidel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll o Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed, etnilised/immigrant-grupid) 4) Avatud/nõrgad sidemed – „sild kapital“
teenida ja olla senjöörile kuulekas. Lään kindlustas vasalli materiaalselt, mis oli teenistuse täitmiseks hädavajalik. Kuid senjöör võis sama eesmärgi saavutada ka ilma igasuguste annetusteta- ta võis võtta vasalli oma õukonda ülalpidamisele. Seega seisnes senjööri ja vasalli vaheliste feodaalsuhete olemus eelkõige isiklike sidemete loomises, valitsemise ja allumise, eeskoste ja teenimise suhtes. Nendes suhetes avaldub vastastikususe, teenete vahetamise printsiip sama eredalt, kui eespool kirjeldatud tseremoniaalse vahetuse vormides. Senjöör võis vasallilt maksu nõuda: 1. Senjöör oli vangis ja vasall pidi ta välja ostma, 2. Senjöör andis vanima tütre mehele, 3. Senjööri vanim poeg sai rüütliks, 4. Senjöör läks sõtta. Benefiits, lään ja allood: Benefiits- beneficium, ld keeles ,, heategu". Näiteks teenistuse eest saadav maavaldus, tinglik valdus, st, et pärast surma pidi kuningale tagasi antama
Granovetter, P.Bourdieu). M.Granovetter, P.Bourdieu). 3. Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital 8. Tihedad, tugevad sidemed, siduv kapital Tihedad / tugevad sidemed (siduv kapital): Tihedad / tugevad sidemed (siduv kapital): Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete Vastastikususe normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1990); ühistes huvides (Coleman 1990);
inimkapitali kujundajana (nt J. S. Coleman 1988; R. Putnam 2000) Sotsiaalse kapitali kasulikkust määrab nii suhete hulk kui suhete olemus ja kvaliteet: Tihedus/suletus ... avatus/laiaulatuslikkus (Lin 2011) Tugevad sidemed ... nõrgad sidemed (Granovetter 1973) ‘Siduvkapital’ ... ‘sild-kapital’(Putnam2000) Tihedad / tugevad sidemed – ‘siduv kapital’: Vastastikususe printsiip - normid, mis toetavad kollektiivset tegevust (organiseerumist) liikmete ühistes huvides (Coleman 1988) Usalduslikud (vabatahtlikud) koostöösidemed üksikindiviidide vahel (civic virtue) (Putnam 2000) Põhineb teatud välistatusel (Putnam 2000) Homogeensetel sidemetel põhinev sotsiaalne solidaarsus ja sotsiaalne kontroll Sageli iseloomustab lähedasi suhteid (nt pere- ja sugulussidemed,