c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise
ühiskonnaelu. Põhjuseks võib tuua asjaolu, et selles sõjas muutus kõik ja maailm ei olnud nendeks muutusteks valmis. Esimene maailmasõda, nagu seda ka nimi ütleb, hõlmas kõiki kontinente, mille tõttu kuulusid kõik vähegi ahnemad ja sõjaliselt arvestatavad riigid kahte liitu, mis olid omavahel sõjas. Nendeks liitudeks olid Keskriigid, kuhu kuulusid Saksamaa, Türgi, Austria – Ungari, Bulgaaria ning nende vastasleer Antant, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa ning veel 34 riigi ülemaailma. Euroopa kui kõige arenenud maailmajagu sel ajal oli hõlmanud kolooniaid, mida peetakse ka üheks kõige tõsisemaks sõja põhjuseks. Keskriikidest kõige tugevam oli Saksamaa, kes oli jäänud koloniaalvallutustega hiljaks ning soovis nüüd maailma ümber jagamist. Selletõttu toimuski põhline
1968 tuli võimule sotsialistlik Ba´athi partei (Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei) ning seadsid sisse range režiimi. Partei peamine ideoloogia oli alla surutud araabia vaimsuse elluäratamine. 1979. Aastal tõusis riigi presidendiks Saddam Hussein, kes juhtis seda riiki diktaatorlikult pea veerand sajandit. Saddam Hussein ja enamik kõrgema juhtkonna liikmeid olid sunniidid. Nimi Saddam, mille Hussein endale ise võttis, tähendab tõlkes „purustaja“. Vastasleer on teda kutsunud ka Bagdadi lihunikuks, kuna ta olevat väidetavalt osalenud oma vastaste hukkamises. 1 Kohe pärast Saddam Husseini võimuletulekut algasid relvakokkupõrked Iraani-Iraagi piiril. Sõda kestis kaheksa aastat. Enamus lääneriike toetas Iraaki (sealhulgas USA ja Nõukogude Liit). Sõda lõppes lõpuks tulemusteta. Riikide piirid ei muutunud ja mõlemad riigid
majandusteaduse suund. Absolutism-on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Nekrutikohustus- Regulaararmee peamiseks komplekteerimisviisiks oli see. Nekruteid võeti maksualuse elanikkonna, eelkõige talupoegade, seast. Ümarpea- puritaanid, sest nad ei kandnud parukaid ja nende kiilanevad pead olid ümarad. kodusõjas olid nad parlamendi poolel võitlejad. Kavaler- kuningavõimu pooldajad. Nimi vihjab tolleaegsele rõivamoele ja soengutele. Ümarpeade vastasleer. Independent- radikaalsemad puritaanid. Nõudsid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Nende juht oli Oliver Cromwell. Muutusid kodusõjas poliitiliseks parteiks. Presbüterlane- protestandid Inglismaal. Nad leidsid, et koguduse eesotsas peaks olema koguduse poolt valitud vanemad ehk presbüterid. Mõõdukas suund. Puritaan- radikaalselt reformeeritud range elukorraldusega protestantlik suund Inglismaal .
Kahe vastasleeri kujunemine Venemaa oli huvitatud headest liidusuhetest Inglismaaga, loots tugevdada oma mõju Musta mere väinade üle ning kindlustada head pääsu Vahemerele. Koos üritati takistada Saksamaa tugevnemist. 1907. aastal sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagati Iraan mõjusfäärideks. Venemaa ei pretendeerinud Afganistanile. Inglise-Vene kokkulepe pani punkti Inglismaa, Venemaa ja Pransusmaa kolmikkokkuleppele e Antandile. Antant oli vastasleer Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) loodud Kolmikliidule. Bosnia kriis Ohtlikuim allikas oli Balkan, sest seal põrkusid suurriikide huvid. Iseseisvuspüüdlused suurenesid. 1908. aastal vallandus Bosnia kriis. Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, süvenes Serbia-meelne liikumine ja pingeid õhutas ka Türgi. 1908. Aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hersegoviina Austria-Ungari alla. Tekkis välispoliitiline kriis, kuid õnneks ei kasvanud sõjalist
kuulsuse. Väga palju kasutati kunstiteostel kipskujusid, mille proportsioonid järgisin kindlaid kompositsioonireegleid. Soositud oli joonistuslik maalikunst. Rangelt soovituslik töö sisuks mütoloogia, ajaloolised portreed, alltähenduslikud teosed. Kunstnikud, kes järgisid reegleid, tagas riik neile edu. Tööde tellimused koondusid just neile ning saavutasid üldsuse seas suurema tuntuse. Nende vastu aga sõdis ,,vastasleer", kes esindas sõltumatut kunsti. Suure tõuke andis Napoleoni langemine, mille järel hakati üha enam kahtlema pealesurutus väärtustes. Vastandlike kunstivooludena võib välja tuua romantismi, realismi, impressionismi, postimpressionismi. Kui klassitsism on tuntud lihtsuse ja dünaamilisuse poolest, siis uued tekkinud stiilid sisaldasid palju elemente, julgeid värvitoone, üllatusi ning väljendasid reaalset elu, piiride puudumist
See algas elu mõtet uuriva tragöödiaga "Hamlet"- süzee põhikude pärineb XII sajandi Taani kroonikast, mis jutustab kuninga mõrvamisest venna käe läbi. Tragöödia põhimotiiv on nimikangelase Hamleti kättemaks ja kõhklused. Shakespeare ei käsita Hamleti kättemaksu kui õukonnaintriigi üksikjuhtu, kangelase traagika juurdub sügavamal. Taani on algusest peale printsile kõle vangla. Ta tunneb oma üksiolekut ja võimetust ja aimab hukkumise paratamatust. Hamleti vastasleer õukonna võimukandjad kannavad seda pahedekoormat, mille sisu Hamlet oma teravmeelsete torgetega laiali puistab. "Hamleti" mõju peitub eelkõige tema tegelaste elulisuses. Tragöödia tegevus areneb kasvava pingega. Ühel pool kuningas Claudius oma avaliku võimu ja käsualuste suure hulgaga, teisel pool prints Hamleti läbinägelik mõistus ja keeruline isiksus. Pärast Hameti naasmist Inglismaalt
ideoloogiline kasvatamine juba väiksest peale. · Noorsoo-organisatsioonid olid Jungvolk, Noorhitlerlased, Saksa Tütarlaste Liit Prantsusmaa: · Ei propageerinud avalikult maailmarevolutsiooni. Erakondi oli arvukalt, nii kommunistlikke, kui ka fasistlikke. · 1934.a. üritavad fasistid riiki pöörata, aga see kukub neil läbi, sest puudub ühtne ja tugev juhtimine, polnud tugevad fasistlikku liidrit.3 päeva hiljem moodustati vastasleer fasismile vasakpoolsed parteid. Üle prantsusmaa toimus poliitiline streik, et maha suruda fasism · 1935.a juunis ühinesid vasakparteid Rahvarindeks. · 1936.a. parlamendivalmimistel saab enamuse Rahvarinne-aitas majanduskriisist üle · Rahvarinne devalveeris frangi 3 korda. Prantsusmaa pank võeti valitsuse kontrolli alla. Kommunistid ei asunud valitsusse aga ärgitasid töölisi mässama ja 1936 aasta streigil on ettevõtted sunnitud seda tegema.
o Nad olid sunnitud taganema. Suutsid koonduda vaid linnuse ja koiva vahelisele künkale . · Lahing kestis hommikust õhtuni ja lõpuks olid eestlased suurte kaotuste tõttu paluma rahu ja nõustuma ristimisega. · Öösel asuti salaja laevadele ning üritati koivat pidi merele põgeneda. · Sakslased olid rajanud jõele kaitsetornidega silla, kust laevad noolte ja odadega vastu võeti. · Eestlaste kaotused olid suured. · Vastasleer tundis nüüd ennast kindlamalt. o Sakslased aga ka latgalid ja liivlased tegid uusi sõjaretki eestisse. · Lisaks sõjakannatustele oli puhkenud ka katk · Mõlemad pooled vajasid selgelt hingetõmbeaega ja nõnda kujunes soodne võimalus rahuläbirääkimisteks · 1212 kevadel jõudsid omavahel kokkuleppele ka eestlased ja sakslased · Sõlmitud Toreida vaherahu kestvusajaks pidi olema kolma aastat
Veepuuduse ning rohkete haavatute tõttu sõlmisid vanemad piirajatega vaherahu. Linnusesse lubati preestrid. Kuid ulatuslik ristimine jäi ära, kuna eestlased võtsid preestrid pantvangi ning vaenuvägi kiirustas tagasi Viljandit piirama. 1211 suvi eestlaste vasturetk, piirati Toreida linnust (Sakala, Ugandi, Saaremaa, Läänemaa malevad piirasid). Riiast tuli Toreidale abiväge. Saarlaste laevastik jäi lõksu ja pidid mööda maismaad põgenema, kaotasid 200-300 laeva. Vastasleer tundis end kindlalt ning vallutused jõudsid isegi üle Emajõe, isegi Järvamaale. 1211 sügis kuni 1212 hakkab teadaolevalt esimene katkuepideemia Eesti ja Läti aladel, mis nõrgestasid sõdalasi 1212 kevad eestlased, liivlased ja latgalid sõlmisid omavahelise Toreida rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega. Pidi kehtima 3 aastat. 1210, 1212 Eestisse tungisid kahel korral Vene väed 1210 venelased piirasid Otepää linnust, võtsid lunaraha, läksid ära
Ka Eesti alal 13saj vastuhakud. 1241 leping saarlastega, millega lubavad tagasi ristiusku minna jne. 1238 Stensby leping, saksa ordu andis Taani kunnile tagasi Põhja-Eesti, Järvamaa anti tagasi. Taanlaste soovid aga suuremad. Suhted vene vürstidega 1234 suurvürst Jaroslav Tartu all. 1240 Liivimaa vägi Pihkvas, kus pannakse oma foogtid pukki. Tartu piiskop seotud ühe Pihkva vürstiga ja toetas selle taotlusi troonile. Selleks võeti 1240 retk ette. 1242 aga vastasleer Pihkvas sai ülekaalu Jäälahingus. Samal talvel orduga seotud ringkond, kes kontrolli alla võtnud vadjamaa. Vastukaal taanlaste ekspansiooniplaanidele. Aga üldiselt kõik idas lahingus võitnud vürst Aleksander Jaroslavitš. Üks hetk sai ta lisanime Nevski (Neeva jõe lahing). 1250. aastail oluline suhted leedu suurvürst Mindaugasega. Toimus 13saj seal ühinemine- konsolideerumine suurvürsti alla. Too pidi võimu alles kindlustama. Enam pani vastu loode-Leedu, liitlaseks Saksa ordu
1211. a suveks valmis eestlastel suurem tõsine sõjaplaan, mille eesmärgiks oli Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine; kui linnust piirati, jõudis Riiast kohale suur sakslaste abivägi ja linnusest tormasid välja ammukütid eestlased jäid kahe ründaja vahele ja olid sunnitud taganema, paluma rahu ja nõustuma ristimisega; öösel aga põgenesid laevadele, kuid jõgepidi neil põgeneda ei lastud, põgenesid maismaad mööda; eestlaste kaotused olid suured ja vastasleer tundis end nüüd kindlamalt lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk, mis põhiliselt möllas latgalite ja liivlaste alal ning Sakalas ja Ugandis; mõlemad pooled vajasid hingetõmbeaega 1212. a sõlmiti Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vaheline kolmeaastane vaherahu, 1215. a kevadeni, lõppes sõja esimene periood eestlasi sundis rahuläbirääkimistele ka pinevad suhted venelastega 1210
piiskop Nikolaus ja Riia linn, 2) Legaadi toetajaks oli piiskop Alberti suguvõsa (Tartu piiskopkond), osa Riia toomkapiitlist, tsistertslased, mõned vasallid, Lodede suguvõsa, mõned eestlased ja kuralased. Allikad ei valgusta Baudouinile kui legaadile antud ülesandeid ja tema poliitilisi kavatsusi. Jätkuvaks vastuoluks oli Riia kiriku ja Taani kuninga vahel, sest kuningas ei olnud kunagi lahti öelnud oma võimutaotlusest Eestis. Baudouini vastasleer 1234. aastal tagandasid legaadi ametist ja asendasit ta Modena Guglielmoga. Taani oli pidevalt paavsti juures, et saada tagasi oma Eesti alad. 1236. aastal Gregorius IX - Ordu ja piiskop Nikolaus pidid loobuma hõivatud maadest ja ordu pidi tagastama Toompea lahingus langenute vara ning vangide lunaraha. Saule lahing- Põhiline sõjatanner paiknes Liivimaa lõunaosas. 1236. aastal saabus Riiga suur hulk ristisõdijaid. Kohal olid mõõgavenade ordu, Liivimaa põlisrahvad ning abivägi Pihkvast
teinud ettepaneku ,,isa kahekesi käsile võtta". Juba teisiti mõtlev esimees korraldas kõigepealt ümber oma teenija ja naise elu: ta vallandas Kifojathoni (teenija) lastaaiast, määras ta sauna kassapidajaks ja juuksuriõpilaseks, oma naise aga, kes oli algul tujutsenud, et tööle ta ei hakka, pani ta ainukesega lasteaia eest vastutama64. Ka lubas esimees koosolekuil kriitikat teha ning õppis kirjutama, et ise dokumente koostada. Siiski ei maganud ka Saida vastasleer. Küla vaimulik ärgitas esimeest kirjutama Saida peale laimukirjaja viima selle isiklikult Taskendi ülemustele. Ent 62 Nii töötas esimehe naine, Hurnissa, endine õpetaja, ametlikult lasteaia juhatajana, ent istus tegelikult esimehe survel enamasti kodus, käies lasteaias vaid ühel-kahel päeval nädalas. Tegelik lasteaia juhataja Kifojathon aga töötab ka esimehe teenijana. See-eest pidi tema tütar Manzura abielluma esimehe poja Manzuriga. Samuti pidi Hurnissa esimehe
annaabi.ee 
