Eestis 1901, Niguliste kirik, Konstantin Türnpu dirigeerimisel. Laulud: ~200 + 6 vihikut rahvalaulutöötlusi. Ta laulud on vormiliselt ja väljendusrikkuselt seotud Schumanniga. Nt. ,,Neli piiblilaulu", ,,Hällilaul". Hector Berlioz (Helilooja, muusikateoreetik ja kriitik, programmilise muusika viljeleja, propageerija) NB! Rooma preemia! Pani aluse sümfoonilisele programmmuusikale, hakkas esimesena kasutama ideé fixe(kogu teost läbiv juhtmotiiv). Tal oli julge pillikäsitus: palju vaskpille, koos kõlavad flööt ja fagott, reekviemis on 10 timpanit. Puhkpillide tihe kasutamine on seotud prantslaste ajaloo ja kultuuritraditsiooniga. Teosed: 4 sümfooniat(nimed vihjasid sisule) ; · ,,Fantastiline sümfoonia" (1830) I romantiline sümfoonia. (Loe lehelt pikemalt) · ,,Harold Itaalias" (1834) Byroni järgi. Soleeriv altviiul, kirjutatud Paganinile, kes lükkas selle vähese virtuoossuse tõttu tagasi. Sakslased ja programmilisus ainult pealkirjas, sisus tunded, ideed
Diskomuusika puhul on tähtis eelkõige selle tantsitavus. Nii nagu rockmuusika tervikuna oma olemuselt pärineb afro- ameerika muusikast, nii ka diskomuusika lähtub samast allikast. Diskomuusika tõi muusikasse ridamisi uusi võtteid, instrumente ja produtseerimistehnikaid, arendades eriti elektroonilist muusikat. Tüüpilised diskolood on 4/4 taktimõõdus ning rõhk 2. ja 4. taktiosal. Basstrumm ja basskitarr on põhilised pillid. Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. 70-ndatel aastatel oli diskomuusika gospelist ja soulist lähtuv mustade muusika. Peatselt hakkasid diskomuusika võimalused huvitama ka valgeid muusikuid. Pärast mõnede ameerika ansamblite edu jõudis diskolaine ka Euroopasse, kus diskomuusika keskseks maaks sai Saksamaa. Esimene tuntud diskotäht oli Donna Summer. Tuntumad ansamblid olid ABBA, Boney M, The Bees Gees . .
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus. Ta kuulus ka ,,Noor Eesti" rühmitusse. Mart saar oli heliloojana miniaturist. Kogu tema loomingu moodustavad väikevormid. Ta oli õppinud orelit, seega oli ta suurepärane pian...
Sümfooniaorkestri koosseis kujunes välja klassitsismi ajal. Valdavaks said ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Klassitsismi ajal loodi mitmed tänapäeval kasutatavad žanrid. Tekkinud žanrid: sonaat, sümfoonia, kontsert Heliloojad: Christoph Willibald Gluck – Saksamaa Joseph Haydn – Austria Wolfgang Amadeus Mozart – Austria Ludwig van Beethoven – Austria Romantism(19.saj) Romantismi ajal võeti sümfoonias kasutusele harf, timpanid, tuuba ja lisati vaskpille. Soolopillina võeti kasutusele kontrabass ja klaver. Romantismi ajal oli tüüpiline kangelane õnnetult armunud mees. Paljud väike rahvad hakkasid arendama oma kultuuri romantismi ajal. Tekkinud žanrid: sümfooniline poeem, süit, operett, etüüd(harjutusvõte), prelüüd(eelpala), ballaad(jutustav), nokturn(ööpala), humresk(naljapala), soololaul Heliloojad: Niccolo Paganini – Itaalia Fryderyk Chopin – Poola Ferenc Liszt – Ungari Giuseppe verdi – Itaalia
JA JÄLLE LAULUTEKSTID OLID SENTIMENTAALSED TAMLA MOTOWNI TUNTUMAD ARTISTID THE TEMPTATIONS THE SUPREMES THE JACKSON FIVE STEVIE WONDER DIANA ROSS STAXI MUUSIKA OLID VÕRRELDES MOTOWNI LUGUDEGA LIHTSAMAD, VÄHEM MELOODILISED NING SAGELI RÄMEDAVÕITU, VIIDATES OTSESELT GOSPELILE JA BLUUSILE. LAULJAD KASUTASID KA TIHTI GOSPELI STIILIS IMPROVISATSIOONI. SAATEPILLIDENA KASUTATI TAVALISELT KITARRI, BASSI, TRUMME, VAHEL KA KLAHV- JA VASKPILLE. LAULUD OLID TIHTI SEKSUAALSE ALATOONIGA, KÕNELESID KIRGLIKUST ARMASTUSEST JA SÜDAMEVALUST. STAXI TUNTUMAD ARTISTID EDDIE FLOYD WILSON PICKETT OTIS REDDING ATLANTIC RECORDSIGA SEOTUD ARTISTID RAY CHARLES ARETHA FRANKLIN SAM COOKE ROBERTA FLACK RAY CHARLES SÜNDIS 23. SEPTEMBRIL 1930. AASTAL (ALBANY, GEORGIA). OLI AMEERIKA LAULJA, LAULUSÕNDEKIRJUTAJA, MUUSIK JA HELILOOJA. ALGATAS SOULI ZANRI 1950NDATEL KOMBINEERIDES RYHTHM AND BLUES
Mis on DISKO ? Sündis USAs 1970. aastate algul. Diskomuusika keskuseks Euroopas kujunes Saksamaa. Disko eelkäijad on Tamla Motowni soul ja funk. Esitati helikandjatelt, mitte elavas esituses. Lood on tempokad ja energilised, 4/4 taktimõõdus. Põhilised pillid basskitarr ja trumm. Lisaks kasutatakse mitmeid klahvpille ja ka keel ning vaskpille. Laulude sisu on väga varieeruv. Diskol on palju eriharusid nt. funk disco, rock disco, country disco jm. Üks esimestest diskoplaatidest on 1972. aastal ilmunud Manu Dibango "Soul Makossa". Ettekande ajal täida: TV lk 42 !! http://www.youtube.com/watch?v=ENEA3ud2YA THE BEE GEES Alustas tegevust 1956. Koosseis Barry, Maurice ja Robin Gibb. Tegu oli vendadega.
Lihtsaid puhkpille meisterdati juba 20 000 aastat tagasi loomaluudest. Vanimad Eestist Lihula ning Tartu kandist, arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, leitud puhkpillid on vilepillid. Vanim neist on pärit 14.sajandist, mis oli valmistatud lamba- või kitsejäseme toruluust ja oli umbes 10 cm pikk. Orkestris on puhkpillid jagatud kahte rühma: puupillideks ja vaskpillideks. Samas rühma nimi ei näita pilli valmistamise materjali, mõned puupillid on valmistatud metallist ning varaseid vaskpille meisterdati puidust, sarvest, puukoorest, savist ja paljudest teistest materjalidest. Peamine erinevus kahe rühma vahel seisneb viisis, kuidas neid mängitakse ning nende kõlas. 3 1. PUUPUHKPILLID Termin ,,puupillid" iseloomustab pilli kõlavärvi või tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru, mida avades ja sulgedes saab
d. Mida kuulsam, seda rohkem raha sa õpetustelt küsid 5. Programmiline muusika (muusika millel on kindel pealkiri, et saada kuulajat mõtlema kohe algusest õige suunaga) Uued jooned 19.saj muusikas · Romantikud ei armastanud enam reegleid · Soolo laulud muutuvad üli popiks · Instrumentide soolopalad · Enneolmatult palju kasutatakse muusikas tantse · Vaskpuhkpillid täiustatakse (klahvide, ventiilide jne) o Vaskpille kasutatakse enneolematult palju (eriti orkestris) o Sümfoonia orkesteri koosseis suureneb vaskpilli tõttu · Tohutu arengu teeb Balett · Operett kujuneb välja Soololaul · Palju luuletusi millele teha muusika · Kiire võimalus emotsioonidega reageerimisega · Mida rohkem kirjutatakse, seda rohkem kuulatakse Franz Schubert (1797-1828) Elas viinis, algul isa koolitatud klaveril, hiljem abiõpetajana. Kosil viini läks isaga tülli. Leas sõprade kulul
IV Rongkäik tapalavale: kunstnik on veendunud, et tema armastatu on teda reetnud. Ta tahab end Suure koguse oopiumiga tappa, kuid kogus on liiga väike ning surma asemel vajub hoopis unne ja hakkab nägemusi nägema. Ta näeb, et on oma armastatu mõrvanud ning karistuseks hukatakse ta avalikult giljotiini teel (kunstnik näeb oma surma pealt!) Kontrast eelmisega näitab romantiku piinatud hinge. IV osa on marsi karakteriga, palju löök- ja vaskpille. Fagotil on kandev virtuoosne partii. V Nägemus sabatiööst: kunstnik näeb, et armastatu on muutunud nõiaks ja pidutseb koos teiste nõidadega sabatil. Sabatile, mis on ühtlasi ka kunstniku matusetalitus, on kogunenud kõik nõiad, deemonid, vaimud. AT on moondunud groteskseks irvitamiseks (B. kasutab kõrget in Es klarneti + glissandosid). Berlioz on kujutanud muusikas kõikvõimalikke hüüdeid, hõikeid ja häälitsusi, mis sellisel üritusel kuulda võiks. V osa on
Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis.. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng. Itaalias oli õhtut täitva ülesandega koomiline ooper esindatud juba 17. sajandil. Naljamehed on seal tavaliselt madalast seisusest, vastandudes peategelasele. Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene esitati ka vaheaegadel. Ooper
G.-s- esimesi eri rassist bändi liikmetega ansmableid. Rufus Thomas- The Funky chicken Sam and Dave- Soul Man Philadelphias- Philly Sound The Three Degrees Muusika millest kasvas välja disco. Blue eyed Soul Valged kes laulavad Souli. Tom Jones, George Michael, Joe Cocker Uuemat souli esindab Erykah Badu Soulist agressivsem on FUNK muusika Selles muusikas oli mustade muusika juurde minek veel aktiivsem. Hakati rääkima black powerist. Üsna monotoonne, puuduvad soolod, kasutatakse vaskpille, töötati välja bassi tehnika. James Brown- palju hüüdnimesid, kasvas viletsuses, vanemad lahutasid kui ta oli 2a. 16 aastasena osales relvastatud röövis, saadeti karistusasutuse- seal pani kokku bändi. Esines karistusasutustest. Aastal 56. tegi esimese plaadi, mis jõudis edetabelis 5. kohale. Tema eeskujud Ray Charles ja little richard. 58. tuli välja singel Try Me. Esimeseks Funky looks peetakse Cold Sweat. Say it Loud, Im Black and Im Proud.
13 2.10 Disko Disko sündis USA-s 1970. aastate alguses, kasvades välja Tamala Mowtowni soulist ja funkist. Diskomuusikat hakati esitama helikandjatelt. Diskomuusikas on esikohal rütm, lood on energilised, temopkad ja 4/4 taktimõõdus. Helipildis tungivad esile bassitrumm ja kitarr, mis mängivad sünkroonis funkilikult. Lisaks tavapärastele rokkbändi koosseisu kuuluvatele pillidele kasutatakse ka mitmesuguseid klahv-, keel- ja vaskpille. Laulude temaatika on argimuredest romantika ja pidutsemiseni. Diskol on mitmeid erinevaid harusid: funk disco, rock disco, country disko jm. Popmuusika stiilidest on disko kõige paindlikum kohalike traditsioonide peegeldaja ja seega pakuvad erinevate maade diskolood väga erinevaid kõlamaastike. Tuntuimad esitajad on The Village People, Boney M, Modern Talking, The Bee Gees; solistidest Gloria Gaynor, Donna Summer jpt. (Skuin jt 2007 lk 168) 2.11 Hiphop
Waqner kirjutas librettod ise, ooperite sisu pärines saksa eepostest, muinasjuttudest ja enamasti valitseb traagiline atmosfäär. „Tannhäuser“ „Tristan ja Isolde“ „Lendav hollandlane“ „Nibelungide sõrmus“ – koosneb omakorda veel neljast ooperist „Valküürid“ Ta rajas Bayreuthi linna oma ooperiteatri. Paigutas esimest korda orkestri lavaauku, et saavutada hea tasakaal orkestri ja solistide vahel. Paistuas orkestri varasest suuremaks lisades eriti vaskpille. MK Valküüride lend ooperist „Valküürid“ filmides Palverändurite koor ooperist „Tanhäuser“ Hitleri lemmik, algab vaikselt, koor Operett Tekkis 19.saj Prantsusmaal meelelahutusliku lavažanrina. Operett=väike lavateos Operett on peaaegu alati lõbusa tujuga, kergesti meeldejäävad meloodiad, erinevalt ooperist kus ainult lauldakse on operettis ka teksti laulude vahel. Ooperis on vahel balletti numbreid,
Üks swingiajastu eritunnuseid oli suurte orkestrite-bigbändide väljakujunemine. Järjest rohkem hakati avama uusi tantsusaale ja muid meelelahutusasutusi, kuhu oli vaja suuri, tugeva kõlajõuga orkestreid. Must pianist-orkestrijuht Fletcher Henderson (1898-1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4- 5 saksofoni ja rütmigrupp-klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille-vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos-tutti (itaalia k. kõik) Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesena saavutas 1935 aastal tohutu populaarsuse Benny Goodmani (1909-1986) orkester. Goodman sai hüüdnimeks
Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng. Itaalias oli õhtut täitva ülesandega koomiline ooper esindatud juba 17. sajandil. Naljamehed on seal tavaliselt madalast seisusest, vastandudes peategelasele. Nende käitumine ja kentsakalt lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Naljakaid ja põhiooperit parodeerivaid stseene esitati ka vaheaegadel. Intermeedium ja commedia
tugeva kõlajõuga orkestreid. "Sving" on aga rütmi tunnetus, mis on eelduseks jazzi kõlamisel. Iga "swingipala" svingib, kui ta kõlab, aga igasugune jazz, mis "svingib" ei ole veel "swing". Must pianist- orkestrijuht Fletcher Henderson (1898- 1952) töötas välja suurtele kooseisudele komponeerimise põhimõtted. Bigbändi kuulus tol ajal 3 trompetit, 2-3 trombooni, 4-5 saksofoni ja rütmigrupp- klaver, kitarr, kontrabass ja trummid. Saksofone ja vaskpille- vastandas Henderson teineteisele spirituaalidest tuntud eeslauja ja koori vaheldumise põhimõtte, rütmigrupi hooleks jäi kogu pala läbiv rütmipulss. Loomulikult oli palades ka rohkesti lõike, kus kõlasid kõik puhkpillid koos- tutti (itaalia k. kõik). Tavaliselt juhtisid populaarseid svingorkestreid silmapaistvad instrumentalistid, kelle kanda oli ka suur osa soolosid. Esimesiena saavutas tohutu populaarsuse klarnetist Benny
Argoolased, see üpris ebamusikaalne tõug, pidasid veel kinni vioolast*, karjase sarvest ja kaheteistkümnenda sajandi gooti rubebast *. Galilealaste kuningriik polnud palju kaugemale .jõudnud; vaevalt võis nende orkestris eraldada mõnda viletsat ribekat * kunsti lapseeast, millel võis mängida ainult re-la-mi'd. Narride paavsti ümber aga esinesid kõik selle ajastu muusika rikkused täieliku kakofooniana. Siin oli tiiskant-, alt- ja tenorribekasid, igasugu flööte ja vaskpille. Küllap meie lugejad mäletavad, et see oli Gringoire'i orkester. Raske on kujutleda seda uhkuse ja õndsuse ilmet, mis Paleest Greve'i platsile tulles Quasimodo kurba ja inetusse näkku oli ilmunud. Esmakordselt oma elus maites 64 ta rahuldatud enesearmastuse mõnu. Siiamaani oli a tundnud ainult alandust, põlgust oma elujärje pärast, 'älkust oma isiku vastu. Kurt, nagu ta oli, maitses ta üüd tõelise paavstina
annaabi.ee 
