assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablastest vallutajad allusid Bagdadi kalifaadile ning Põhja-Aafrikat valitses kalifaadi vasallidena Aglabiidide dünastia. 10. sajandil tuli Egiptuses võimule Fatimiidide dünastia ning valitses Kairost, mis rajati 968, kogu Põhja-Aafrikat. Järgnesid Almoraviidide ja Almohaadide dünastia, kuni türklased vallutasid 1453 Konstantinoopoli js 1517 Egiptuse, kust neil oli 15191551 kontroll ka Alzeeria, Tuneesia ja Tripoli üle. Marokos olid berberid 13. sajandil rajanud Mariniidide riigi, mis säilitas oma sõltumatuse türklastest.
paremasse paber kirikukirjadega ja küünal. AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib-olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Venemaa koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478. aastal ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, lahkus suur osa sajandite vältel õigeusklikeks saanud isureid luterluse
Küll, aga neil ilmus nende rahva arvuga võrreldes palju raamatuid. 7 AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt läände ja edelasse, vadjalaste asualadele ja hiljemalt sai see ka nende kodumaa. Ingerimaa kuulus kunagisel ajal Kiievi Venemaa koosseisu. Isuri hõimuülikud tegutsesid nn nähtamatult Novgorodi vasallidena. Suur osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse ja selle asemele toodi väga suurel ja massilisel hulgal venelasi. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingerimaa ära. Isurite kui rahva murdumine ning pöördumatu hääbumine tuleb kanda Nõukogude võimu arvele. 8 ELU Usund Isurid oild kuuluvad juba umbes 1000 aastat õigeusu mõjusfääri, kuid alles sisuliselt said neist õigeusklikud umbes 16. sajandil
· Otto kandis ka Itaalia kuninga tiitlit. Püha Rooma keisririik · Keisrile allusid : Saksamaa, Põhja- ja Kesk-Itaalia, Burgundia (Prantsuse kaguosa), Tsehhimaa. · Keisrid rahvuselt sakslased · Ennekõike Saksamaa kuningad · Keisriks saamiseks pidi minema Itaaliasse ning seal kroonis paavst ametlikult keisriks. · Otto I allusid paavstid keisrile, hiljema enam mitte Saksa-Rooma keiser · Talle allusid vasallidena riigivürstid, kelle arv läbi ajaloo oli äärmiselt muutlik, olulisemad neist olid kuurvürstid, kellel oli õigus valida kuningas. · Keisritiitel oli tõsine asi, seda võis senise arusaama kohaselt olla vaid 1 · Selleks, et keisriks saada, tuli kuningatel mina Itaaliasse, kus paavst pidulikult kroonimise korraldas. · Minek Saksamaalt Itaaliasse võis tihti tekitada sõdasi. KARL V(1519-1556) · Habsburgide soost
Bütsantsi diplomaatia oskas impeeriumi ohustavad hõimud ära kasutada ja panna ennast teenima. Selleks võeti nende mehed oma palgalisse sõjaväkke. Ära tuli osta hõimupealikud, et nende sõjamehed sõdiksid Bütsantsi huvides. Riik maksis igal aastal palju raha piiritagustele hõimupealikele. Neile anti kõlavaid tiitleid, auastmeid, kuldseid diadeeme ja igasugust muud võimu atripuutikat. Barbaritele anti isegi maad, kus nad elasid vasallidena. Langobardid said maad Pannoonias (Ungaris), hunnid frankide riigis jne. Hõimupealikke püüti siduda Bütsantsi õukonnaga. Abikaasadeks anti mõjukate õukondlaste tütreid. Poegadega käituti vastupidiselt. Neid kutsuti õukonda ja kasvatati impeeriumile vajaliku patriotismi vaimus. Hoolega jälgiti vürstide või hõimupealike koduseid tülisid. Kui mõni võimur sai kaotuse osaliseks, siis anti talle tänapäeva mõistes poliitiline varjupaik. Temast
Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud., Heinrish IVkeiser pidid paavstilt andeks paluma,sest too oli vassale mässule õhutanud ja nad truudusevandest vabastanud. Paavstid leidsid tuge PItaalia linnadelt., Friedrich Barbarossa1176 saavutas Itaalia linnade liit, mida topetas ka paavst tema vägede üle võidu.XIII saj. Kaotas keisrivõim senise tähenduse., Innocentius III ajal jõudis kätte paavstivõimu kõrgaeg. Mõni Eoroopa valitseja tunnistas end paavsti vasalliks
Saksamaal loeti kuni 13. sajandi lõpuni riigiaadlikeks vanu vürstide ja härrade klasse, mis aja jooksul laienesid. Neile klassidele lisandusid päriliku aadliõigusega nn ilmalikud vürstid, kõrgemad vaimulikud, kes polnud mitte sünnijärgsed, vaid teenistusaadlikud. Vabad härrased olid isikud, kellele kuulusid jurisdiktsiooni alusel aadlimõisad ja kellel oli õigus osa võtta riigipäevadest kõrvuti kõrgaadliga. Esines ka aadel nimetusega poolvabad, kes kõrgaadli vasallidena pidid osalema ratsateenistuses. Aja jooksul aadliseisuste süsteem lihtsustus. (Oja 2006) Õukondade juures ametis olevad heeroldid hakkasid koostama ja kirjeldama turniiridest osavõtvate rüütlite vappe. Mitmes Euroopa riigis tekkisid heeroldiinstitutsioonid eesotsas heeroldikuningaga. Vappide koostamisele ja kirjeldamisele pöörati suurt tähelepanu. Heeroldid registreerisid vappe vapiraamatutes. Algselt registreeriti vappe kirjeldusena, kusjuures
4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule vabastades nad truudusvandest keisri vastu. Seetõttu pidi keiser Heinrich IV (10561106) paavstilt poliitilistel kaalutlustel 1077.a Itaalias Canossa mägilossis koguni andeks paluma, seejärel jätkas ta edukalt paavstivastast võitlust. Konfiliktid jätkusid ning kasvasid sageli üle veristeks sõdadeks. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt PõhjaItaalia linnadelt
aga vastutasuks loovutas Mindaugas Saksa Ordule osa Zemaicjast. Reaalseks kättesaamiseks aga pidi Ordu kohalike elanike käest selle reaalselt vallutama, et luua ühendus maismaaühendus Preisimaaga. Selle ülesandega aga ordu toime ei tulnud. Väidetavalt oli ka Mindaugas salaja Zemaite aidanud. 1260 lõid Zemaidi Ordu vägesid. Ordu väed olid kogunemas Klaipedasse samal ajal aga tungis 4000 leedu vägi omakorda Kuramaale. Kohe lahingu algul läksid ka Ordu väes vasallidena kaasas olnud eestlased ja kurelased leedulaste poole üle ja ründasid sakslasi seljatagant. Lahingu tulemusel toimused paljud ülestõusud Zemgales, Saaremaal ja ka suur Preisi ülestõus, mis kestis 14 a. Ristisõdijate vastu alustas uuesti lahinguid ka Mindaugas. Siiski sai talle ristimine saatuslikuks, sest 1263 langes ta vandenõulaste ohvriks ning esimene kristlik Leedu riik leidis lõpu. Tegelik põhjus naistes.
ajaloolastele tööpakkujaks. Linna arhiivi direktoriks sai hiljem. Tema käe all uuele tasemele ka arhiivi väljaanded. Palju olulist ka Paul Johanseni avastatut ja käibele toodut. Monograafia vaatles Taani hindamisraamatu lehti Eesti kohta, klassikaline uurimus. Kuidas oli Põhja-Eesti taanlaste käes olles asustatud ja kellele kuulusid maad, mis rahvusest omanikud. Vasallide seas, poole küsisid läänistatud ka eesti vanemate järglasi, kes väike vasallidena säilitanud oma valdused. 1930. aastail rääkis ÕES tähtpäeval (10. aastane) asustusuurimise ülesandest - Ajalooline Ajakiri 1930. Kogumik ,,Eestimaa" koostamine, ka ajaloolisel ülevaatel osa, milles ka asustuslooline peatükk. Evald Blumenfeldt (1902-1981) ka Cederbergi õpilane uurijana just keskaegset asustus- ja agraarajaloo probleemidega tegelenud. Ei jõudnud doktoritööni. Ülikooli professoriks. Hiljem Rootsi, kus jätkas tööd arhiivis. Blumenfeldt-Loone
Lõuna-Läti ja kuramaa alistati Eestlastest hiljem, alles 13.saj teisel poolel, Leedulased jäidki alistamata, nendele peale Riia poolt tulevate rünnakute tulid rünnakud ka Preisimaalt. Venelastele läksid 1230´del aastatel kallale Mongolid (tatarlased), oli tegemist viimase suure laviiniga keskajal. Nad tegid kaks retke: põhja poole 1236 vallutati ___ ja 1240 vallutati lõunapool Kiiev, mongolite domineerimine piirdus steppidega loodi ,,kuldhord". Kuldhordi vasallidena esinesid ka Venevürstiriigid. Nende vürstiriikide üle valitsesid küll suurvürstid, aga nad pidid kinnituse selleks saama kuldhordi khaanidelt. Novgorodi vürst Aleksander Nevski on Eesti ajaloos suht tähtis tegelane: Neeva lahingus lõi ta rootslasi, seejärel tuli tal konflikt liiviorduga, neid ta lõi jäälahingus. Ta ajas ka suurt poliitikat idas ning suri kogu Venemaa vürstina. Hilis-Keskaeg 14saj keskpaik-15saj Hiliskeskaeg oli langus võrreldes kõrgkeskajaga
spartalaste vaenlased olid argoslaste liitlased. Ateena oli pärsia vaenlane ja Ateenal olid vaenulikud suhted Teebaga, seega oli Teeba pärslaste vastu suht hästi meelestatud. 490 lõpuks oli Ateena päris kindlasti pärslaste vastu, kuna Dareios I saatis sõjakäigu nende vastus. Kui Dareios vallutas Egeuse põhjaranniku, siis olid seal pärsia asevalitsejad. Kui ta Musta mere põhjarannikule läks, et sküüte alistada, ei õnnestunud see. Tal olid kaasa mitmed Kreeka türannid vasallidena. Sealt peale muutus ta positsioon ebakindlaks. Kui pärslased saatsid oma saadikud Kreeka linnriikidesse asju nõudma, tapeti saadikud ära nagu Spartaski. 490 Maratoni lahing, kus ateenlased pm üksinda. Spartalased lubasid ka tulla, nad olid pm liitlased. Spartalased olid väga jumalakartlikud ja nende jaoks oli tähtis Apolloni pidustused, niiet lubasid pärast pidustusi tulla. Ateenlased ei oodanud Sparta abiväge ära, nad ründasid ja saavutasid ka ilma võidu.
1932-1937 eksisteeris ladina tähestikul põhinev isuri kirjakeel. Välja jõuti anda grammatika (1936) ja paarkümmend kooliõpikut. Ajalugu Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib- olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Russi koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478 ühendati kogu Novgorodi feodaalvabariik Moskva suurvürstiriigiga. Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, lahkus suur osa sajandite vältel
annaabi.ee 
