eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust. Moskva ultimaatumis esitatud nõudmiste toetuseks. 21 juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, nõudsid kõikjal Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Võeti üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuse ei olnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiale Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Kui enne okupatsiooni leidus Eestis kokku vaid 130 kommunistliku partei liiget, siis nüüd pääses neist 45 Riigivolikokku(kokku 80 liiget). 21 juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja ENSV ja võeti NSV kooseisu 6 augustil. Ümberkorraldused.
· Eesti valitsusse võeti vasakpoolsemad mehed (Jüri Uluots peaministriks, Ants Piip välisministriks) 7)Millal Eesti okupeeriti NSVL poolt? Ja kuidas see oli seotud rahvusvahelise olukorraga, miks just siis? 17.juuni, 1940. Sest kogu maailma tähelepanu oli Prantsusmaal, käis II maailmasõda. 8)Millal ja kuidas moodustati Eestis uus valitsus? (nn. juunikommunistidest) 21.juuni, 1940. Korraldati meeleavaldus Vabaduse väljakul. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased, peaministriks oli J. Vares-Barbarus, J. Semper, Neeme Ruus. Kes jäi viimaseks EV seaduslikuks peaministriks? Jüri Uluots. 9) Millal valiti riigi uus volikogu ja miks need valimised ei olnud seaduslikud? 21.juuli, 1940 (ENSV). Üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 10)Millal sai Eestist ENSV ja millal Eesti võeti Nõukogude Liidu koosseisu? 21.juuli, 1940-ENSV 6.august, 1940-võeti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust. Eestile, Lätile samalaadsed ultimaatumid 16.juunil.17.juuni tulid venelased okupeerima. Laido- ner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Andrei Zdanovi suunamisel hakati looma uut valitsust.21.juuni- meeleavaldus ultimaatumi toetamiseks;uus valitsus: vasaksotsialistid, vasakmeelsed haritlased; peaminis.- Johannes Vares-Barbarus.14.-15.juuni Balti valimised. 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik.6.august liideti Eesti Nõukogude Liiduga. Lammutati siinne riigiaparaat,võtmepositsioonid kommu- nistidel, riigistati omandid,pangad, ettevõtted,purustati mälestussambaid,põletati raamatuid, suleti ajalehti,-kirju. 1940.a kadus üle 1000 inimese, küüditati ka laidoner. 1941-arreteerimine levis veelgi.1941.a 14.juuni-massi- küüditamine.22
koostöö Balti riikidega. 28. 09. 1939-ndal aastal kirjutati baaside lepingule alla ning NSVL lõi Eesti alale mereväebaasid ning tõi oma väed Eestisse. Eestis algas nn Baaside Ajastu. Peale baaside lepingut okupeeris 17.06.1940-ndal aastal NSVL Eesti ning haaras Eesti üle võimu. 21.06.1940-ndal aastal kehtestati Eestis nõukogude võim ning juunipöördega toimunud sunnitud meeleavaldus ja võimuvahetus, mille järel tuli võimule uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased, peaministriks määrati Johannes Vares- Barbarus. Sama aasta juulis saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised, moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. 21. Juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (lühend ENSV). Eestlastel polnud võimalust valida okupatsiooni ja iseseisvuse vahel kuna Esti alistus Nõukogude liidule hääletult, ilma vastu
Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940/1941 Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja
Meeleavalduses osalesidvabrikutöölised, Petserimaa venelased ja tsiviili riietatud punaväelased. Tänu punaväeliste toetusele õnnestus neil üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnas ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermani tornis asendati sinimustvalge punalipuga. Sama päeva õhtul nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Johannes Käbini ja Karl Vaino aeg Käbin oli Moskva kuulekaim käsutäitja. Kogu oma valitsemisaja ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Vaino jaoks eksisteerisid vaid Moskva suunitused. Venestamispoliitika. Muudatused riigikorralduses ja juhtimises okupatsioonide ajal 1940/1941 Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja
üles revolutsiooni tegema. Üleskutset jälgis küll vaid väike osa demonstrante, kuid tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused. Patarei vanglast vabastati paarkümmend poliitilist vangi. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21 juuni õhtul andis toimuvast sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministiks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses ei olnud ühtegi kommunisti. Valitsuse töökavas räägiti kodanikuõiguste kindlustamisest, ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mis saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised (riigikogu ei moodustatud). Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti
paarkümmend poliitilist vangi: Nõukogude salakuulajat ja terroristi. Pika Hermanni tornis asendati Sinimustvalge punalipuga. Relvitustati Eesti sõjaväeüksused, mis olid saanud korralduse vastupanu mitte avaldada. Siiski puhkes Raua tänava koolimajas paiknenud sidepataljonil riigipöörajatega tulevahetus. 21. juuni õhtul andis toimuvast šokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist Iuuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks ajalooprofessor Hans Kruus, sise-, sotsiaal- ja põllutööministriks Riigivolikogu liikmed. Kommunistide võimuletulekule ei viidanud ka Nõukogude Liidu saatkonnas koostatud valitsuse töökava, milles räägiti üksnes kodanikuõiguste kindlustamisest, ainelise heaolu suurendamisest, rahvuskultuuri edendamisest ja heanaaberlike suhete arendamisest välisriikidega.Põhjalikud
diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte. Kaitseliidult kästi loovutada relvad. Nüüd hakati looma uut Eesti valitsust, mis pidi saama kindlasti venemeelne. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, kes Punaarmeega hakkasid nõudma Uluotsa eestimeelse valitsuse tagasiastumist. Sama päeva õhtul allkirjastas Päts otsuse, millega nimetati ametisse uus valitsus, kuhu kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, mil saadeti laiali Riigikogu ja kuulutati välja Riigikogu valimised. Valimised toimusid ehtnõukogulikult: üles seati ainult üks kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. Väidetavalt hääletas Eesti Töötava Rahva Liidu kandidaatide poolt 92,5% valijatest. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja otsustas
asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Õhutati revolutsiooni tegema, kuid sellega läksid kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp. 4. Uue valitsuse moodustamine. 21. juuni õhtul andis toimunust sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusidvasaksotsialistlikud ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Nõukogude Liidu saatkonnas koostati uuele valitsusele töökava, millega lubati kindlustada kodanikuõigused, suurendada ainelist heaolu, edendada rahvuskultuuri ning arendada heanaaberlikke suhteid välisriikidega. 5. Riigikogu valimised. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, kui saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised
Edasi mindi Toompeale, siis Kadriorgu. Ettevõtmist julgestasid Punaarmee soomukid. Kõikjal nõuti Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogu-sõbraliku kabinetiga. Väike osa demonstrante korraldas revolutsiooni. Neil õnnestus üle võtta valitsushooned, politseijaoskonnad, ajalehtede toimetused. Pika Hermanni tornis asendati sinimustvalge punalipuga. 21. juuni õhtul andis Päts allkirja otsusele ametisse nimetada uus valitsus. Valitsusse kuulusid vasaksotsialistid ja vasakmeelsed haritlased. Peaministriks oli Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus. Sise-, sotsiaal- ja põllutööministriks olid Riigivolikogu liikmed. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel. Riigikogu saadeti laiali, kuulutati välja Riigikogu valimised (Riiginõukogu ei moodustatud). Moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis propageeris Moskva-meelseid kandidaate. 14.-15
agraarparteid, neid ka loodi, tuntuim Talurahva Liit. Vaatamata nende paljususele, jäi nende teguvõimsus allapoole igasugust arvestust. Põhjuseks ennekõike talurahva kogenematus poliitikas. Oli küll kaasatud Riigiduuma valimisse, kuid saadikutele anti tavaliselt kaasa selged ja konkreetsed ülesanded. Ei suudetud kohalikust erisusest kõrgemale tõusta. Ei tekkinud terviklikku talurahvaliikumist koondavat jõudu. Vasakmeelsed erakonnad- eripäraks ennekõike see, et olid tekkinud juba enne 1905 revol. II eripära see, et nende näol oli tegemist revol jõududega, siis enamjaolt oli nende tegevus keelustatud ja surutud põranda alla. Vasakmeelne liikumine sai alguse kahest allikast- Vm-l endal tekkinud revol liikumisest 1880ndatel, 70ndatel, pärast talurahva pärisorjuse kaotamist ja Aleksander II kogu ühiskonda vapustanud reforme, tekitas kriitikat ja rahulolematust, sellest sündis
Jälgima, et kohalike omavalitsuste otsused ei läheks vastuollu üleriiklike korraldustega. Lisaks valitsuse komissaridele hakkasid KOV võimu kitsendama ka mitmesugused sõjaväelased - sõjaväekomondandid. Saadeti kohtadele ka terve hulk ajutisi ametimehi, kes pidi hoolitsema ühe või teise valdkonna eest. Selliseid ajutise, erakorralise võimuga varustatud ametnikke oli kohtadel tegutsemas hulgaliselt. Enam jaolt oli tegemist 1917. aasta suvel revolutsiooni tules valitud ametnikega. Need vasakmeelsed omavalitsustegelased võtsid väga tugevalt õiguste piiramist. Kõige suuremad probleemid tekkisid Viljandis, keda KOV ei tahtnud kuidagi Andressoni vastu võtta. Viljandi KOV nõudi kategooriliselt, et komissar võetaks ametis maha. Teine suurem probleemide kuhi tekkis Tartus - Juhan Jans oli juba Vabadussõja algusaegadel paistnud silma negatiivsena - nõudis mobilisatsiooni kohest lõpetamist, 1919. aasta jaanuaris saatis Jans kirja Laidonerile, milles protesteeris Tallinna kaitsepataljoni
annaabi.ee 
