2 /4 Trossi tugevustingimus on 0,71F=58,3/S 4. Arvutan jõu F suurima lubatud väärtuse lähtudes trossi piirjõust ja nõutud varutegurist S=6. 0,71F=58,3/6 F=13,6kN Leian tarindi suurima lubatud koormuse täiskilonjuutonites: F=13,6kN=~13kN Lähtudes leitud jõust arvutan puitvardale sobiva läbimõõdu. 0,691310 3 4010 6 = 2 /4 6 d=0,042m= ~5cm täissentimeetriteks ümardatuna 5. Komponentide varutegurite väärtused ja kontroll. S teras=F lim/ Nt= 58,3/(0,71*13)=6,32 mis on suurem kui S nõutud 6, seega sobib (0,6913000 ) S puitvarras ümardamata = = u/ p =40*106/( )= 6,2 > S nõutud 6, seega sobib ((0,042 2 3,14)/4) (0,6913000 )
0,8F Ft = 12,146 kN 4. Leian puitvarda diameetri Fp / Ft * S = 0,002 m2 = 20 cm2 Leian puitvarda diameetri täissentimeetrites: 5. Leian tarindile lubatava suurima koormuse: Kui terastrossi lubatav koormus on teada, siis uue diameetriga puitvarda maksimaalne koormus tuleb üle kontrollida: 1,08F/0,002 Fp = 12,345 kN Võrdlen trossi ja puuvarda koormusi: Fp = 12,345 kN > Ft = 12,146 kN Tarindile suurim lubatav koormus on 12,146 kN, täiskilonjuutonites 12 kN 6. Arvutan varutegurite väärtused ja kontrollin tugevust = 6,17 Tingimus kehtib puitvarda tugevus on tagatud! 58,3 / (0,8 * 12) = 6,04 Tingimus kehtib terastrossi tugevus on tagatud! Tarindi tugevus on tagatud! 7. Vastus Puitvarda optimaalne läbimööt oleks 6cm ja maksimaalne lubatav koormus tarindile oleks 12kN, nii ei ületata varutegurit ja tarindi tugevus on tagatud.
2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Varrastarindi mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0
diagonaalsed nn. Lüders'i jooned. 37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili purunemist nihkel! Detail puruneb kaheks või enamaks tükiks, purunemise kohas tekib 45 kraadine nurk. 38. Millal on normaalpinge tugevustingimus pikke korral rangem, kui nihkepinge tugevustingimus? Nihke ja pikke tugevustingimuste võrdlus näitab, et enamasti on pikke tugevustingimus nihke omast rangem (v.a. mõningad rabedad materjalid) 39. Määratlege tugevustingimus varutegurite järgi? Tugevustingimus varutegurite järgi: S= / [S] ja samaaegselt S = / [S] lim max lim max 40. Kuidas sõltub vaid raskusjõuga (omakaal) koormatud ühtlase varda normaalpinge suurim väärtus selle varda ristlõike pindalast? 41. Milleks on vajalik tugevusanalüüsi järgne tugevuskontroll? Tõmmatud (ja surutud) varda ristlõike kõik punktid on võrdohtlikud, s.t. tugevusõpetuse metoodikad ei võimalda pikke korral tuvastada ristlõike ohtlikku punkti. 42
2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5 Terastross Ø10 Terastross Ø10 Terastross Ø10 Terastross Ø10 Terastross Ø10
2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Varrastarindi mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0
B); 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A Varrastarindi mõõtmed vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 H, m 3 3,5 2,9 3,2 4 5 6 3,8 4,4 4,8
2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F; 3. Koostada komponentide tugevustingimused ja arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d täissentimeetrites (lähtudes nõudest, et mõlema komponendi varutegurid oleksid ligikaudu võrdsed); 4. Arvutada tarindile koormuse F suurim lubatav väärtus täiskilonjuutonites; 5. Arvutada komponentide varutegurite väärtused ja kontrollida komponetide tugevust; 6. Arvutada trossi ristlõike nimipindala ning trossi pikkuse muutus; 7. Formuleerida ülesande vastus. Puitvarda pöördenurk vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A 1 2 3 4 5
37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili purunrmist nihkel! *** piirseisundi saabumist (lühiajaliselt või avariiolukorras) konstruktsiooni kõige 2.38. Millal on normaalpinge tugevustingimus pikke korral rangem, kui ohtlikkumas punktis nihkepinge tugevustingimus? *** 2.39. Määratlege tugevustingimus varutegurite järgi? *** 2.40. Kuidas sõltub vaid raskusjõuga (omakaal) koormatud ühtlase varda normaalpinge suurim väärtus selle varda ristlõike pindalast?*** 2.41. Milleks on vajalik tugevusanalüüsi järgne tugevuskontroll?***
purunrmist nihkel! 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud 2.38. Millal on normaalpinge tugevustingimus sisepinna väljaulatuvas nurgas? pikke korral rangem, kui nihkepinge 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna tugevustingimus? kontuuril? 2.39. Määratlege tugevustingimus varutegurite 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike järgi? ohtlik punkt (punktid)? 2.40. Kuidas sõltub vaid raskusjõuga 3.28. Mille poolest erinevad nihkepinge väärtused, (omakaal) koormatud ühtlase varda mis mõjuvad puhtalt väänatud ümarristlõike normaalpinge suurim väärtus selle varda võrdse polaarkoordinaadiga punktides
Tõmbe ja surve tugevusanalüüs tavaliselt rangem, kui nihke = [ ] põhineb pikke tugevustingimusel: A tugevustingimus lim lim Tugevustingimus varutegurite järgi: S= [S ] ja samaaegselt S= [S ] max max Priit Põdra, 2004 28 Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL kus: S tegelik varutegur;
See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi. Seda kompleksi on hakatud nimetama geotehnikaks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehitusgeoloogia annab loodusega seotud alusinformatsiooni, pinnasemehaanika teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja vundamentide, allmaa-ehitiste, maanteede jne
Suurte koormuste ja karedate toepindade puhul peab tekkivat tõmbejõudu arvesta- ma. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahata, eraldada ebaoluline oluli- sest. 2.6 Osavarutegurite meetod 2.6.1 Üldiselt (1) Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormides EVS-EN tagatakse konst- ruktsioonide piirseisunditel põhinev töökindlus nn osavarutegurite meetodi abil. Osa- varutegurite meetodiga tuleb tõestada, et kasutades arvutusmudelites koormuste, materjalide omaduste ja geomeetriliste mõõtmete arvutuslikke väärtusi, jäävad kõik piirseisundid üle- tamata. Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 14 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ (2) Eraldi tuleb tõestada, et a) arvutuslikud koormustulemid (sisejõud, pinged jne.) ei ületa arvutuslikku kandevõimet
suurema usaldatavuse kui lab-katsed. Rajatakse puurauk, kust pumbatakse vundamentide, allmaa-ehitiste, maanteede jne projekteerimist käsitlevad Pinnase struktuuri rikkumine väheneb tunduvalt seele tugevust ja suurendab vett välja või lisatakse. Puuraugu ümbruses tekib depressioonilehter (seda distsipliinid konstruktiivsed eeskirjad ning varutegurite süsteemi. Eriliiki ehituste kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. veepinna alanemisega, on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus). projekteerimist ja ehitamist käsitlevad distsipliinid nagu vundamendid, ***1.3 Kaalulis mahulissuhted pinnastes Selle all mõistetakse pinnase Pumbatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni. Seejärel määratakse allmaaehitised, tunnelid, teedeehitus jne
geoloogiline ehitus. See võib olla muutlik isegi ühe ehituskoha piires. Seepärast on paratamatult igal konkreetsel juhul vajalikud uuringud pinnase ehituse ja omaduste määramiseks. Projekteerijal peab olema selge ettekujutus, milliseid omadusi on vaja määrata ja milliseid meetodeid selleks kasutada. Rakenduslikud distsipliinid vundamentide, tunnelite, tammide, teede jne projekteerimine kasutavad pinnasemehaanika loodud arvutusmudeleid, lisades kogemusel tugineva varutegurite süsteemi ja konstruktiivsed võtted. Ehitusgeoloogia, pinnasemehaanika ja eelnimetatud rakendusalad on väga tihedalt seotud, moodustades ühe komplekse süsteemi. Seda kompleksi on hakatud nimetama geotehnikaks. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ehitusgeoloogia annab loodusega seotud alusinformatsiooni, pinnasemehaanika teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja vundamentide,
annaabi.ee 
