1.Varrastele rakendunud sisejõudude määramine. Koostame arvutusskeemi, mis kujutab endast tasandilist varrate süsteemi. Skeemist selgu, millises varrastes on tõmbe-, millistes survejõud. Koostame tasakaaluvõrrandid X = 0 ; Y = 0 ; M B = 0 : X =0 - FN 3 sin 60 0 + FN 2 sin 30 0 = 0 Y = 0 - FN 3 cos 60 0 - FN 2 cos 30 0 + FN 1 - F = 0 M B = 0 FN 1 l1 - F (l1 + l2 ) = 0 Avaldame kolmandast võrrandist ( M B = 0) : FN 1 l1 = F (l1 + l2 ) 4 FN 1 = 150 (4 +1) FN 1 = 750 / : 4 FN 1 =187,5kN Avaldame esimesest võrrandist ( X = 0) : FN 2 sin 30 0 = FN 3 sin 60 0 sin 600 3 FN 2 = FN 3 0 = FN 3 ...
SOKI KUDUMINE Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes
kinnissilmustega, mille peale heegeldasin pikoo. Lõpuks viimistlesin teki (ajasin lõngaotsad ja pesin). 1. BEEBI SOKK 2.1 Ettevalmistustööd: 2.1.1 Otsisin Google'st beebi soki, mille järgi joonistasin oma töö kavandi (Drops Design, 2010); 2.1.2 otsisin soki lõiked, mis vastavad beebi suurusele; 2.1.3 tegin kindlaks materjali vajaduse - vaja läheb 150g-st Baby Soft lõngast 40 g ning 3mm vardaid 5 tükki; 2.2 Töö käik Lõin varrastele 40 silmust, igale vardale 10 silmust ning kudusin 1:1 soonikkoes 5cm ; siis alustasin soki kanna kudumist. Kudusin 12 rida kanna kõrguseks ( 2 vardaga ). Kui kand oli valmis kootud siis kudusin 5 vardaga 15 rida ja alustasin soki lõpetamist. Lõpuks viimistlesin soki. 5 2. BEEBI KAMPSUN 2.1 Ettevalmistus tööd 2.1.1 Otsisin Google'st kampsuni, mille järgi joonistasin oma kavandi (Ene, 2004); 2.1
Soki kudumine Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise.
täheldatakse jõu vähenemist ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolamisel Score: 6/6 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 2t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response Answer: 980 Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike
d. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 6/6 Küsimus 16 (7 points) Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response: 1960 Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2
d. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 6/6 Küsimus 16 (7 points) Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 4t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response: 1960 Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste varraste tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2
Füüsikaline voolavuspiir jaguneb ülemiseks ReH ja alu ja alumine pinge on madalaim väärtus plastsel voolami D. Materjali füüsikaline voolavuspiir või tinglik voolavusp Score: 3/3 16. Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste ( Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Answer: Score: 7/7 17. Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud eksl ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. tugevusnäitajad on: 850 N/mm2 300 N/mm2. Tagumiste varra N/mm2 820 N/mm2 Student Response
ja IV varda lõpus. Varda alguses kahandatakse kudumata silmuse tõstmisega üle kootud silmuse, varda lõpus aga parempidise kudumisvõttega. Nende kahandustega jääb kindaotsa külgedele kaks ühesugust paralleelset silmuste ahelikku. Kui igale vardale on jäänud veel üks silmus, katkestatakse lõng ja tõmmatakse kahe varda või nõela abil igast silmusest läbi. Pöidla kudumine algab pöidla-ava silmuste varrastele korjamisega. Lisalõngal (või haaknõelal) olevad silmused korjatakse ühele vardale ja teisele vardale korjatakse pöidla-ava ülemisest servast niisama palju silmuseid. Lisaks olemasolevaile silmustele võetakse vardale veel pöidla-ava kummastki otsast 1-2 silmust (kahe silmuse vahel olev lõng tõstetakse pahempidise võttega vasakule vardale ja kootakse sellest üks parempidi keerdsilmus). Enne kudumist jagatakse silmused kolmele vardale. Pöial kootakse ringselt
etteantud väärtuse protsentides. D. Mida hapram on materjal, seda suurem on tingliku voolavuspiiri ja tõmbetugevuse vahe. Score: 3/3 16 . Leida varraste kriitilises kohas olev pinge, kui Hummer koos alusega kaalub 3t. Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Student Response Answer: 1960 Score: 0/7 17 . Millised vardad hakkavad ennem plastselt deformeeruma, kui koormust sujuvalt tõsta? Esimeste varraste (punased) ristlõige on 10 mm2 ja tagumiste varraste (sinakad) ristlõige on 8 mm2. Tagumistesse varrastesse on töömehed teinud ekslikult 3 mm2 ulatuses ketaslõikuriga sisselõike. Koormus varrastele jaotub ühtlaselt. Esimeste
13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Stabiilse seisundi tagamise kontroll. 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada varda külje paksust, suurendada varda ristlõike pindala Tugevusõpetus I ja Tugevusõpetus II Teooriaküsimused 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? Varras, mille kõverusraadius on konstantne R 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb ja vastupidi. 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? Sest varda kiud on erinevalt koormatud. Neutraalkiht on kõveruse keskme pool. 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? Konksu puhul konksu alumises punktis (suurim põikjõud) ja küljel (suurim paindemoment ja pikijõud) 14.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 14.6
Mis on nõtke varutegur? - ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur 13.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? Arvutada nõtketegur ja kontrollida stabiilsustingimust: stabiilsustingimuse kehtivus (N = F): 13.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? Suurendada ristlõikepindala, valida parem materja 14. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 14.1. Mis on varda kõverus? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! Paindemoment on positiivne, kui varda kõverus suureneb (raadius väheneb); Paindemoment on negatiivne, kui varda kõverus väheneb (raadius suureneb). 14.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? varda neutraalkiht paikneb teljest "seespool"; Neutraalikhi asukoha ligikaudne avaldis: I -ristlõike inertsimoment peatelje suhtes, [m4]; 14.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)?
täiendavalt süvisvibraatoreid tagamaks betooni tihendumist vormi põhjani välja. 22. Armatuurvarraste eelpingestamise meetodid, nende kirjeldus. Mehhaanilise eelpingestusmeetodi puhul peamisteks seadmeteks on hüdraulilised armatuuri eelpingestusrauad, millega eelpingevardad tõmmatakse ettenähtud pinge alla ja hoitakse neid pingestatuna kuni betooni lõpliku kivistumiseni. Seejärel vardad vabastatakse ning nad kannavad oma pinge üle betooni survepingeks. Selle meetodi eeliseks on et varrastele saab anda ühesuguse eelpinge, saab pingestada suvalise pikkusega vardaid, seadmed on kergesti teisaldatavad. Termilise eelpingestusmeetodi põhimõte seisneb materjalide joonpaisumisel temp-i muutumisel. Selleks pingevardad kuumutatakse vastava temp-ini, pannakse nad vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja varraste vabastamist kantakse üle betoonile. Selle meetodi puudusteks on termo-ohtlikkus varraste
jämedamalt. Võrumaa mustritest erinevad Hargla kihelkonna suuremustrilised kindad (joonis 14 ja 15) . Kindkirja värvivalik ja nimetus viitavad setu mõjudele. 6 2. Töökäigu kirjeldus 2.1 Kinnaste kavandamine Kinnaste kavandamist alustasin mustri ja lõnga valikuga. Tarvis on mõõta käelaba ümbermõõt, seejärel saab arvutada kindel silmuste arv, mida varrastele luua. Selleks tegin kõigepealt tööproovi. Töövahenditeks valisin 2.5 mm läbimõõduga sukavardad, 100% akrüül lõnga ja kavandiks Räpina valla kindakirja, värvideks kasutasin sinist, musta ja valget lõnga. 2.2 Silmuste loomine Alustasin topeltsilmuste loomisega. Silmuste loomisel kasutasin kahete lõnganiiti. Lõin silmused neljale vardale, igale vardale 12 silmust, arvestades siis käelaba ümbermõõtu ja kavandit
kromatograafi või süstla abil; Tekivad mitmekordselt laetud ioonid; Töötab atmosfääri rõhul. Ionisatsioon maatriksi abil - suured molekulid; Proov segatakse tahke maatriksiga; saab ioniseerida väga suuri molekule. 40.Massianalüsaatorid (vähemalt kaks) Lennuaja analüsaator - ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga. Kvadrupool - koosneb neljast vardast, mis moodustavad filtri kanali. Varrastele on rakendatud alalis- ja vahelduvpinge. Ioonid, mis satuvad kanalisse, ostsileeruvad välja mõjul mööda x ja y telge. Ioonlõks 41.Tandem massispektromeetria põhimõte = mitu massianalüsaatorit üksteise järgi. Kvadrupooli Q1 analüsaatorit läbivad ainult valitud m/z ioonid, milledel lastakse põrkuda põrkekambrit Q2 täitvate neutraalse gaasi aatomitega. Molekulaarne ioon laguneb fragmentideks. Need fragmendid analüüsib ehk sorteerib viimane massianalüsaator, milleks on kas
molekulaarioone Võrdlus- 18. Massianalüsaatorite ehitus (magnetanalüsaator, kvadrupool-analüsaator, lennuaja analüsaator). Selekteerivad ja eraldavad erinevaid masse. Magnetanalüsaator- erinevad ioonid liiguvad magentväljas erineva raadiusega trajektoore mööda. Detektorisse satuvad ainult teatud massid. Kvadrupool- analüsaator-ioonid läbivad neljast vardast moodustatud filtri kanali. Varrastele on rakendatud alalis- ja vahelduvpinge. Ainult teatud massiga ioonid läbivad antud võnkesageduse korral filtri. Lennuaja analüsaator- ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga. 19. Valkude aminohappelise järjestuse määramise põhimõte massispektromeetrite abil. Valk lõhutakse peptiidideks kasutades selleks spetsiifilsi ensüüme, mis lõikavad valke teatud kohtadest. Saadud
15.3. Mis on pingekontsentraator? 14.1. Mis on varda kõverus? 15.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? 14.2. Defineerige paindemomendi märgi 15.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse reegel kõveratele varrastele! rakenduskoha lähedal? 14.3. Miks painutatud kõvera varda 15.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili neutraalkiht ei lange kokku varda geomeetria muutus põhjustab pingete teljega?
pindala, [m2]; CR varda kriitiline nõtkepinge, [Pa]; [S]N ülesande nõutav (ehk normatiivne) nõtke varutegur; []N lubatav pinge nõtkel, [Pa]; · nõtke varutegur soovitatakse võtta vähemalt: tüsedatele varastele ( = 0): [S]N = 1.7; saledatele varrastele ( > E): [S]N = 3.5; · nõtke varutegur [S]N soovitatakse alati ette näha suurem, kui nõutav tugevusvarutegur [S] ([S]N > [S]), kuna nõtke puhul on ohtlikud ka mitmed tugevuse seisukohalt vähemtähtsad mõjurid: - detaili materjali defektid; - kinnituskonstruktsioonide valmistamistäpsus ja tolerantsid; - koormuse ekstsentrilisus ja kiivsus detaili telje suhtes, jne.;
ehk + k zy + k zz 1 z A fy LT W y f y Wz f y NB! Valemites on eeldatud, et paidemoment mõjub igal juhul ümber tugevama telje y-y! Koosmõju tegur kij: i- näitab millise telje ümber stabiilsuskadu kontrollitakse j- näitab millise telje ümber mõjub paindemoment Lihtsustusi toruprofiilidest varrastele, kui paindemoment mõjub ainult ümber y-y telje : Märkus: Toruprofiilide puhul saab stabiilsuskontrolli valemeid lihtsustada, sest toruprofiilid töötavad hästi väändele (kiivet ei toimu, seega LT = 1 ja kzy = 0 ) : NEd M y,Ed y-y telje stabiilsuskontroll: + k yy 1 y A fy Wy f y NEd
lihtsam kui lisas A toodud meetod 1). 6.4.2 Koosmõjutegurite määramise meetod 2 (EVS-EN 1993-1-1 lisast B) Vaadeldakse kahte juhtumit: o vardad, mis ei ole väändedeformatsioonide suhtes tundlikud (nelikanttorud, aga ka I-profiilid, mis on külgsuunas piisavalt toetatud) o väändetundlikud vardad (näiteks piisavalt külgsuunas toetamata I-profiilid). Tabel 6.9 Koosmõjutegurid kij varrastele, mis ei ole väändetundlikud Koos- Arvutuseeldused mõju- Ristlõike tüüp Ristlõike elastsed parameetrid Ristlõike plastsed parameetrid tegur ristlõikeklassides 3 ja 4 ristlõikeklassides 1 ja 2 I-profiilid, N Ed N Ed nelikant- C my 1 + 0,6 y
annaabi.ee 
