Pärast kolimist Pariisi 1911. aastal pöördus ta Georges Braque'i ja Pablo Picasso mõjul kubismi poole. Piet Mondrian, "Kompositsioon punase, kollase, sinise ja mustaga", 1921, Gemeentemuseum Den Haag Alates 1920. aastaist maalis ta kuulsaks saanud rangelt geomeetrilisi teoseid, mida nimetatakse neoplastitsistlikeks. Need koosnevad põhivärvides maalitud ristkülikutest, mis on eraldatud mustade vahejoontega. Hiljem varieeris Mondrian oma värvikasutust rohkem. Mondrian oli ka kunstiteoreetik ning kunstnike rühmituse De Stijl kaasasutaja. 2. Pane kirja viis tema tuntumat tööd. "Broadway Boogie Woogie" "Trafalgar Square" „Punane puu“ „Hall puu“ „View from the Dunes with Beach and Piers, Domburg“ 3. Selgita, miks loetakse Sinu valitud kunstnikku abstraktsionistiks?
Vanemuise ,,Heliseva muusika" elemente, siis on nad hästi erinevat sorti. Siin on rolle, mida teevad laulvad näitlejad, ja rolle, milles mängivad lauljad. Erinevad koolid ja isiksused. Igaüks käib välja oma tugevama külje, nagu oskab. Seejuures püsib kogu lavastus võrdlemisi tugevalt koos, lugu areneb selgelt ja loogiliselt, ilma erilise toppamajäämise ja ärakukkumiseta. Ja kogu see muusikaline mosaiik kujuneb enam-vähem ühtseks tervikuks, mis on mõistetav ja nauditav. Orkester varieeris mõnuga mõnda teemat, millel ,,Helisev muusika" püsib, ja nii sündiski muusikal nagu päris. Vaadates askeldamist Vanemuise laval tekib kahtlus, et kogu mängu juures pole rõõm sugugi mitte ainult publikupoolne. Muusikali esitajates oli tunda indu ja head pealehakkamist. Huvitav oli see, kuidas mitmezanrilises teatris muusikalitegemisel piirid eri zanrite vahelt ära kadusid. Nii näiteks mängis laulja
Väidetavalt kasutas ta seal suupilli keeli Vestlusest lõõtsamees Heinar Kahariga selgus, et esimese pilli tegi ta hoopis 17-aastaselt. Väitnud oli seda August Teppo poeg August juunior. See konkreetne pill oli kolmerealine. Ta arendas oma pilli edasi ja tulemuseks oli 4-realine kolmekooriline lõõts. Kust ta need ideed laenas? Eks eelkõige ikka oma peast, mõnikord võttis vaadata ka kellegi teise töö. Mitte kunagi ta aga ei kopeerinud, vaid varieeris, täiendas... Teppo ütles ise oma pilli täiustamise kohta: ,,Mis ma ilosamba tüü näi, toole naksi viil järgi tegema". Kasutatud allikad: 1. Wikipedia. 2013. Lõõtspill. Saadaval http://et.wikipedia.org/wiki/L %C3%B5%C3%B5tspill, külastatud 16.09.2013. 2. Rahvakultuuri Keskus. 2005. August Teppo ja tema lõõtspill. Saadaval https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=10&ved=0CGsQFjAJ&url=http%3A%2F %2Fwww.rahvakultuur
Sokrates(470-399)-filosoof, kes ise oma filosoofilisi väljavaateid kirja ei pannud, kuid pärast tema hukkamist pandi tema vestlusi kirja, mis sisaldasid küll väljamõeldisi või siis mida kasutati omaenese ideede väljendamiseks. Platon(427-347)- Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ta polnud üksnes filosoof, vaid ka suur sõnameister, kes varieeris oskuslikult oma dialoogides erinevaid stiile, visandas vestluspaiku ja vestlejanatuure ning kujundas kreeka kõnekeele varal filosoofilise sõnavara. Lysias(u 459-380)-kõnemees, kelle kõned toovad meieni ilmekaid pilte Ateena argielust. Demosthenes(384-322)-poliitiline kõnemees, kes üritas veenda kreeklasi ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu, muu hulgas ka oma ,,Kõnedes Philippose vastu" ehk nn filipikates. Suri ise mürki võttes.
Helme organisti Gustav Swahni käsikirjaline koraaliraamat 1774. a 6. Mis on nn Punscheli-koraaliraamat? Mille poolest erineb see varasematest koraaliraamatutest? Oli ametlik ja üldkehtiv koraaliraamat, muusikaliselt ühtne. Seade pidi olema mängitav ka ilma pedaalklaviatuurita ja kasutatav segakooriseadena. 7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette
juures. 3.1. Läbimurre Wright jõudis läbimurdeni lubadusega tulevikuks: nimelt kahe kavandiga, mille ta avaldas palju loetud ajakirjas "Ladies' Home Journal". Need kaks kavandit erinesid välimuselt eelkõige katuse vormi poolest: üks neist oli suhteliselt järsu viilkatusega, teine seevastu lameda kelpkatusega. Põhiplaanilt erinesid majad eluruumide paigutuse poolest. Kui varem oli ta teinud iga maja jaoks individuaalse projekti, siis nüüd kasutas ta vaid kaht põhimudelit ning varieeris neid. Alates artikli ilmumisest sai Wright arvukalt tellimusi. Peamiselt kerkisid uued elumajad Chicago eeslinnadesse: Thomas House, mis mõjus kindlusena; Dana House, mis on kuulus oma vitraazakende poolest; Heurtley House; krohvitud Fricke House; Willits House, mis on ehitatud avarale krundile. Wrighti jaoks oli keskseks teemaks võitlus kastikujulise vormi vastu. Need ideaalid, mida ta hiljem oma leiutiseks nimetas, ei olnud siiski uued. Neid ideid võib näha Henry H
Talle meeldis vahetada fookust, kasutada iroonilisis nihestusi. Tema tegelane/inimene oli ,,minade" kimp või jõujoonte ristumispunkt. Lavastuse ,,Meister ja Margarita" Woland sisaldas endas deemonlikkust ja morni suurust, veidruste ja kujumuutustega. Postmodernist tähendas talle vohavat mälu, unustamatust, pidevat laenamist arhiivides ja mittekultuurilise sfäärist. Tal olid omad põhiteemad ja kinnismotiivid, mida ta läbi lavastuste süvendas ja varieeris, tegeles suurte eksistentsitonaalsete teemadega. Tema stiihia on mäng piiride peal, mäng reaalsuse ja illusioonide piiridega. Lavastus ,,Vaimud Jannseni tänaval". Unt tegi lavastuse külalisena Pärnus. Ta ilmus proovidesse ideede ja napi tekstiga lavastus valmis koostöös näitlejatega. Mängu paigaks oli ,,leitud ruum", milleks oli Jannsenite endine kodu. Lavasusem mängis see nii kodu kui ka muuseumina
10 Euripides kujutab elu nagu see on, Aristophanese arvates ei tohi aga kujutada nagu on, vaid peab paremaks tegema inimest. Lõpp Dionysos leiab, et ateena kodanikele on Aischylose tagasitulek parem. 47. Nimetage ja iseloomustage Platoni teoseid. Millise õpetusega on Platon eelkõige jäänud filosoofia ajalukku? Platon väljapaistvaim kirjanik, varieeris mitmeid eri stiile. Eri vestluspaigas ja vestluskultuurid. Oli see, kes kreeka kõnekeele varal kujundas välja filosoofilise sõnavara. Platon reisis Sitsiiliasse mitmel korral. Suuresti tänu filosoofilisele koolile on Platon kirja pandud teosed säilinud. Kuulub 36 teost. U 10 puhul kaheldakse autorluse üle. Enamik on dialoogid. Platoni loomingud jaotatakse vara-kesk- ja hilisperioodi. "Sokratese apoloogia", "Kriston", "Charmides", "Menon",
automaatsuses ning mehhanismi sünnipärasuses. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel). Järeldus “tiitrimiseksperimendist” – heterogeense summatsiooni seadus. Hõbekajakas veeretab pesast välja veerenud muna pessa tagasi. G. Baerends uuris, milliste signaalärritajate järgi teeb kajakas kindlaks, et objekt pesa kõrval on tema muna. Lisas pesa juurde munamudeleid. Varieeris mudelite suurust, kuju, värvust, mustrit. Muutis korraga vaid üht tunnust, arvestas individuaalset eelistust parema- või vasakpoolse objekti suhtes. Kajakas eelistas parempoolset või vähemalt 1,5 x suuremat muna ning kui munal olid väikesed tihedad laigud. Heterogeense summatsiooni seadus – käitumine vallandub mitme ärritaja tõttu, kuid ärritajad võimendavad või pärsivad üksteist. Supernormaalse ärritaja mõiste, näiteid. Supernormaalne ärritaja on looduses mitteleiduv
Tähtsal kohal massistseenid. Ajalooline triloogia on eesti kirjanduse väljapaistvamaid saavutusi teoorjusest vabaneda püüdva talupoja realistlik ja karm eepos. Vilde mõistis, et teoorjus, samuti teised feodaalsed igandid, on Eestis kadumisele määratud. Realistliku kirjanikuna kujutas Vilde tõepäraselt, kui rasket hinda maksid meie esivanemad teoorjuse vastu võitlusse astudes. Ernst Särgava tõusis sajandivahetusel esile Vilde kõrvale. Ta varieeris ning täiendas omapoolselt Vilde algatatus realismi. Oli kriitiline realist. Väärtuslikem- ,,Paised" nimetuse all avaldatud novellid. Eesti külaühiskonna klassiantagonismi oli kirjandusse toonud E. Vilde, Särgava täiendas ja süvendas seda teemat. Särgava loomingu peamine tähtsus on selles, et ta täiendas E. Vilde poolt alustatud kriitilist realismi ning tõi eesti kirjandusse aleviolustiku satiirilise elukujutuse. Tema kujutamislaad on asjalik, karm ja otsekohene
kirjutamiseks. Sokrates elas 5.saj eKr. Ta ei andnud kunagi selgeid vastuseid , vaid püüdis äratada huvi tõe ja õppimise vastu, samas ka selgust selle kohta, mida räägitakse. Esitas küsimusi nii, et vastaja tuli alati ise õigetele järeldustele (Sokratese meetod) Kuulsaimaks fil. proosa meistriks sai Sokratese õpilane PLATON (5-4 saj eKr). Ta oli ka suur sõnameister, kes oma dialoogides oskuslikult varieeris erinevaid stiile ja kujundus nö filosoofilise sõnavara. Teoseid, nt ”Kriton”; ”Charmides”. 12 ARISTOTELES (4 saj eKr) oli Platoni õpilane. Kahjuks on tema teostest kaduma läinud enamuses see osa, mis oli mõeldud laiale lugejaskonnale. Säilinud on koolides kasutamiseks mõeldud olnud märkmed. Tema teos ”Poeetika” sai lähtealuseks klassitsismi kunstiteoreetikutele. Uskus,
Beethoveni eeskuju tõi kaasa teatud probleemid: noore põlvkonna romantiliste heliloojate lähtepunkt oli sageli laul, laulev meloodia (Schubert), ja seda mitte ainult traditsiooniliselt kõrvalteemas, vaid ka juba peateemas (Schuberti h-moll sümfoonia I osa peateema poleks kunagi saanud olla peateema Beethoveni sümfoonias liiga lüüriline ja subjektiivne). Ent selline teema allub halvemini motiivilisele töötlusele. Schubert lahendas selle küsimuse nii, et rohkem varieeris pikemaid lõike kui töötles lühikesi motiive. (Palun mitte unustada, et Schubertil on 9 sümfooniat ja et Schuberti teoste kataloogi pani kokku O. E. Deutsch, nii et Schuberti teoste katalooginumbri ees on D täht: D 920 jne.). Tähelepanuväärseid sümfooniaid kirjutas 1830-40 Mendelssohn, 1840. aastatel ja 1850. aastate alguses Robert Schumann (kokku 4 sümfooniat). 1830. aastal vapustas Berlioz Pariisi publikut oma ,,Fantastilise sümfooniaga" - 5-osaline programmiline teos
tõenäosust.Berkowitzi arvates kalduvad kuritegelikule käitumisele frustratsiooniseisundis just suure saavutusvajadusega indiviidid. Kuuletumiskäitumise eksperimentaalseks uurimiseks korraldatud Stanley Milgrami(1933-1984)eksperimendid on tänaseks muutunud klassikaks.Eesmärgiks oli teha kindlaks autoriteedi mõju käitumisele,samuti oli vaja välja selgitada,kui kaugele lähevad inimesed julmuses,olles autoriteedi käsu all.Edasistes katsetes varieeris Milgram erinevaid karakteristikuid,Oluliseks osutus füüsiline distants-mida kaugemal oli ohver,seda suuremaid elektrilööke anti. Philip Zimbardo kuulsates katsetes uuriti deindividualiseerimise mõju inimkäitumisele.Püstitati hüpotees,et suurlinnas,kus on suurem anonüümsus ja inimestel väiksem individuaalse vastutuse tunne,rüüstatakse valveta jäänud auto kiiremini kui väikelinnas.Täpselt nii ka juhtus.Tema eksperimendid näitavad,et inimesele on üldiselt omane väiksema
annaabi.ee 
