sellegipoolest ei olnud ta hea inimene. Bill Sikes Varas ja mõrvar, Fagini partner. Nancy Heasüdamlik naine, kes oli sunnitud abielluma Sikes'iga. Ta püüdis aidata Oliveri. Kõrvaltegelased: Osavnäpp Oliveri vanune poisike, kes töötas Fagini heaks. Härra Bumble Ahne ametnik, kes juhtis vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. Proua Corney Vaestemaja pernaine, kes sai teada Oliveri päritolu saladuse. Charley Bates Fagini jõugu vargapoiss Noah surnumatja juures elav poiss. Talle ei meeldinud Oliver ja sattus temaga kaklemagi. Toby Crackit Fagini teine partner, kes plaanis osa jõugu ettevõtmistest Härra Brownlow Lahke vanamees, kes sai Oliveriga sõbraks ja püüdis välja selgitada tema päritolu. Proua Bedwin Härra Brownlow ustav majapidajanna Härra Grimwig Brownlow sõber, kes kahtles Oliveri ustavuses. Monks Saladuslik mees, kellel on oma salajased põhjused, et soovida Oliveri surma.
Seda saadab kohene menu. Aasta enne surma abiellub ta A.B. Nicholsoniga peale kolme tagasilükatud ettepanekut. Charlotte Bronté sureb salapärasesse haigusesse seoses rasedusega. 10)Charles Dickens 7.veebruar 1812 9.juuni 1870. Inglane. Elas 58 aastaseks. Tuntuim teos on Oliver Twist. Oliver on orb ja elab lastekodus. 9-aastaselt viiakse ta aga vaestemajja, kus on hästi halb elu. Ta põgeneb Londonisse, olgugi et tal pole üldse raha. Sealt leidis Oliveri 1 vargapoiss kes tutvustas teda oma kamba ninamehele. Oliveri sunnitakse varastama , ja ühe röövretke ajal jäävad nad majaomanikele vahele. Oliver aga saab majaomanikuga sõbraks ja siis saab teada oma päritolust. Teine tuntud teos on David Copperfield. Charles on seitsmest lapsest vanim. Kui ta oli kolmeaastane kolis ta pere Londonisse. Ta isa aga pandi võlavanglasse. 24-aastaselt abiellus ta Catherine Thomson Hogarthiga ja nad said 10 last. Aasta peale abiellumist kolis
Ta oli surnud. Kui vaimulik palus abi, et surnukeha ära viia ütles rahvas, et tal lapsi küll las tassivad. Ja noored ise jooksid külla viina järele, sest peale latikapüüki tuleb alati suur pidu. XV Külarahvas käib vahetpidamata viina juurde ostmas, Ekkele muutub see juba tüütuks. Kuna laupäeval on tal õigus pood natuke varem kinni panna, siis läheb ta järvekaldale istuma. Keegi oli poe akna kiviga katki visanud. Vankja vargapoiss mõtles, et see ei ole varastamine kui lahtiselt vitriinilt ühe pudeli võtab. Kuid varsti oli terve küla poe kallal. Kui vitriin sai tühjaks lõhuti lukud ära. Vankja hakkas tagajärgedele mõtlema: teda hakatakse ju süüdistama. Vankja pani poe põlema, et siis saaks öelda, et nad püüdsid kaupa päästa. Kui tuli konstaabel, panid kõik jooksu. Rahavs jooksis kas Peipsi peale või Jevdokia juurde (laiba kõrvale) aga konstaabel tõi nad ka sealt ära. Ta andis nad sõduritele
Tegelesin sellega kirglikult, kui õppisin keemiat ja mõistsin keemia, alkeemia ja astroloogia seost. Horoskoop on taeva pilt sünnihetkel, ei midagi muud. Selle interpreteerimine ja lahtirääkimine on hoopis midagi muud. Usun, et sodiaagimärk määrab 50-60 protsenti inimese olemusest. Merkuur, mille mõju all sündisin, on ju kreeka mütoloogias Hermes, väike vilgas tegelane, kes kogu aeg jumalaid petab, laseb nende vahel ringi ja tekitab segadusi. Ta on igavene osav pisikene vargapoiss, loomult mitte halb, vaid selline kiire vilksaja. Ta läheb kiiresti kompromissidele, leiab kahtlasi advokaatlikke lahendusi situatsioonides, kus Jupiter lööks mürinal oma raudse käega. Seda teeb Jupiter vahest rumalasti. Lihtsalt ei tohi vihastada, vaid tuleb kõik ilusti läbi mõelda. Alati on võimalik mõlemale poolele sobilikule kokkuleppele jõuda. Kas te ei vihasta üldse? Kui vihastan, siis kõigepealt enda peale, et üldse vihastasin
Ühel hetkel hakkab ekke mõtlema, et tal on küllalt saanud, et ta tahab ära, ta tahab midagi huvitavamat, ta võiks näiteks liimi müüa või limonaadi, et ehk inimesed ostaks neid asju. Ta lukustab kaupluse ja läheb järve äärde istuma. Ühel hetkel tõuseb ta naiste kiljatuse peale ja vaatab küla poole. Ta näeb kuidas keegi on visanud kivi kaupluse aknasse, purustades selle. Ta näeb kuidas juhuslikult sel hetkel kõnnib kauplusest mööda Vanjka- vargapoiss, kes ulatab käe ja võtab sealt pudeli viina. Peale seda tegu mõtlevad ka teised, et mis seal ikka, kui osta ei saa, tuleb ju ise võtta. Nüüd on kõik külarahvas jaol, kes võtab viina, kes võtab süüa, kangaid, rätte. Ühel hetkel mõtleb Vanjka vargapoiss, et kui nüüd politsei tuleks, siis jääks ju tema süüdi ja teeb nii, et kaupluses tekiks tulekahju. Inimesed tormavad nüüd viimaste asjade järele. Ekke mõtleb ja lihtsalt seisab, tal pole plaaniski midagi teha, v
Ühel hetkel hakkab ekke mõtlema, et tal on küllalt saanud, et ta tahab ära, ta tahab midagi huvitavamat, ta võiks näiteks liimi müüa või limonaadi, et ehk inimesed ostaks neid asju. Ta lukustab kaupluse ja läheb järve äärde istuma. Ühel hetkel tõuseb ta naiste kiljatuse peale ja vaatab küla poole. Ta näeb kuidas keegi on visanud kivi kaupluse aknasse, purustades selle. Ta näeb kuidas juhuslikult sel hetkel kõnnib kauplusest mööda Vanjka- vargapoiss, kes ulatab käe ja võtab sealt pudeli viina. Peale seda tegu mõtlevad ka teised, et mis seal ikka, kui osta ei saa, tuleb ju ise võtta. Nüüd on kõik külarahvas jaol, kes võtab viina, kes võtab süüa, kangaid, rätte. Ühel hetkel mõtleb Vanjka vargapoiss, et kui nüüd politsei tuleks, siis jääks ju tema süüdi ja teeb nii, et kaupluses tekiks tulekahju. Inimesed tormavad nüüd viimaste asjade järele. Ekke mõtleb ja lihtsalt seisab, tal pole plaaniski midagi teha, v
Varbla- sele võib päris lähedale minna, aga ettevaatlikuks jääb ta ikkagi. Mõnda teist lindu võib õpe- tada isegi peopesalt toitu võtma, varblane seda teha ei julge. Ta on lõbus ja lärmakas lind, kellele ei meeldi üksinda olla. Alati on varblased parves koos. Talvel külmadel öödel poevad nad üksteise külje alla. Vanarahvas kodu- ja põldvarblasel tavaliselt vahet ei teinud, mõlema kohta öeldi ühtmoodi: värblane, värvuke, varvelus, säuts, sirts, vink, hallivatimees, vargapoiss, vadulane jne. Erandiks on vaid liigitus maja- ja nurmevarblaseks (vastavalt siis kodu- ja põld- varblaseks). Varblaste askeldamine inimese vahetus läheduses andis neile mitu nimetust: uulitsapoiss, pasatski, karjapoiss, aga ka aidamees ja vargapoiss. Suurem osa neist nimetus- test on põhjuseta pigem halvustavad või vähemalt mõneti üleolevad. Vanarahva arvates saab paljude lindude käitumise järgi ilma ennustada. Varblase puhul on mainitud, et tema säutsu-
ettevõtmisi kuid tüdineb neist kiiresti. Siiki mötleb ta hakkata näiteks liimi tootjaks või pakkuda väikseid komplekte mis lubavad teha taludes kaevuveest limonaadi. Ta otsustab poe kinni panna ja läheb randa mõtlema. Inimesed vihastuvad selle peale, et on pidu ja raha kuid ei müüda. Kavatsetakse Ekkele peksa anda kui tuletatakse meelde, et eelmine müüja tegutses lausa öösel ekstra raha eest. Kuid siis juhtub niimodi, et kohalik "gängster" Vanjka-Vargapoiss kogemate viskab poe akna sisse ja esineb vaade ahvatlevatele pagari tootedele ja joogile. Haarab ühe pudeli ja passib selle ringi seltskonnas, asjad eskaleerivad niimodi, et lõpuks on terve küla läinud midagi varastama. Kuid Vanjka teab, et kui ta eest ühe pudeli võtis siis see ei ole hullu ja karistus lihtsalt kantav, kui aga terve pood on laastatud siis tullaks kindlapeale süüdlast otsima, ja kes siis vangi läheb on tema, seega ta otsustaoma jälgi varjata sellega, et
Ta oli surnud. Kui vaimulik palus abi, et surnukeha ära viia ütles rahvas, et tal lapsi küll las tassivad. Ja noored ise jooksid külla viina järele, sest peale latikapüüki tuleb alati suur pidu. XV Külarahvas käib vahetpidamata viina juurde ostmas, Ekkele muutub see juba tüütuks. Kuna laupäeval on tal õigus pood natuke varem kinni panna, siis läheb ta järvekaldale istuma. Keegi oli poe akna kiviga katki visanud. Vankja- vargapoiss- mõtles, et see ei ole varastamine kui lahtiselt vitriinilt ühe pudeli võtab. Kuid varsti oli terve küla poe kallal. Kui vitriin sai tühjaks lõhuti lukud ära. Vankja hakkas tagajärgedele mõtlema: teda hakatakse ju süüdistama. Vankja pani poe põlema, et siis saaks öelda, et nad püüdsid kaupa päästa. Kui tuli konstaabel, panid kõik jooksu. Rahavs jooksis kas Peipsi peale või Jevdokia juurde (laiba kõrvale) aga konstaabel tõi nad ka sealt ära. Ta andis nad sõduritele üle.
istudes ja Peipsit vaatamas. Ta oli surnud. Kui vaimulik palus abi, et surnukeha ära viia ütles rahvas, et tal lapsi küll las tassivad. Ja noored ise jooksid külla viina järele, sest peale latikapüüki tuleb alati suur pidu. XV Külarahvas käib vahetpidamata viina juurde ostmas, Ekkele muutub see juba tüütuks. Kuna laupäeval on tal õigus pood natuke varem kinni panna, siis läheb ta järvekaldale istuma. Keegi oli poe akna kiviga katki visanud. Vankja- vargapoiss- mõtles, et see ei ole varastamine kui lahtiselt vitriinilt ühe pudeli võtab. Kuid varsti oli terve küla poe kallal. Kui vitriin sai tühjaks lõhuti lukud ära. Vankja hakkas tagajärgedele mõtlema: teda hakatakse ju süüdistama. Vankja pani poe põlema, et siis saaks öelda, et nad püüdsid kaupa päästa. Kui tuli konstaabel, panid kõik jooksu. Rahavs jooksis kas Peipsi peale või Jevdokia juurde (laiba kõrvale) aga konstaabel tõi nad ka sealt ära. Ta andis nad sõduritele üle.
Ta oli surnud. Kui vaimulik palus abi, et surnukeha ära viia ütles rahvas, et tal lapsi küll las tassivad. Ja noored ise jooksid külla viina järele, sest peale latikapüüki tuleb alati suur pidu. XV Külarahvas käib vahetpidamata viina juurde ostmas, Ekkele muutub see juba tüütuks. Kuna laupäeval on tal õigus pood natuke varem kinni panna, siis läheb ta järvekaldale istuma. Keegi oli poe akna kiviga katki visanud. Vankja- vargapoiss- mõtles, et see ei ole varastamine kui lahtiselt vitriinilt ühe pudeli võtab. Kuid varsti oli terve küla poe kallal. Kui vitriin sai tühjaks lõhuti lukud ära. Vankja hakkas tagajärgedele mõtlema: teda hakatakse ju süüdistama. Vankja pani poe põlema, et siis saaks öelda, et nad püüdsid kaupa päästa. Kui tuli konstaabel, panid kõik jooksu. Rahavs jooksis kas Peipsi peale või Jevdokia juurde (laiba kõrvale) aga konstaabel tõi nad ka sealt ära. Ta andis nad sõduritele üle.
all istudes ja Peipsit vaatamas. Ta oli surnud. Kui vaimulik palus abi, et surnukeha ära viia ütles rahvas, et tal lapsi küll las tassivad. Ja noored ise jooksid külla viina järele, sest peale latikapüüki tuleb alati suur pidu. XV Külarahvas käib vahetpidamata viina juurde ostmas, Ekkele muutub see juba tüütuks. Kuna laupäeval on tal õigus pood natuke varem kinni panna, siis läheb ta järvekaldale istuma. Keegi oli poe akna kiviga katki visanud. Vankja- vargapoiss- mõtles, et see ei ole varastamine kui lahtiselt vitriinilt ühe pudeli võtab. Kuid varsti oli terve küla poe kallal. Kui vitriin sai tühjaks lõhuti lukud ära. Vankja hakkas tagajärgedele mõtlema: teda hakatakse ju süüdistama. Vankja pani poe põlema, et siis saaks öelda, et nad püüdsid kaupa päästa. Kui tuli konstaabel, panid kõik jooksu. Rahavs jooksis kas Peipsi peale või Jevdokia juurde (laiba kõrvale) aga konstaabel tõi nad ka sealt ära. Ta andis nad sõduritele üle.
Pariisi linna kulul. Sind puuakse suurepäralisse võlla ja ausate inimeste poolt. See olgu sulle lohutuseks.» «Teil on õigus,» vastas Gringoire. «Sul on veel teisigi eeliseid. Lindprii kodanikuna pole sul tarvis maksusid maksta nagu muil Pariisi kodanikel; ei võeta sult tänavapuhastamise-, vaeste- ega laterna-maksu.» «Olgu siis peale,» ütles poeet, «olen nõus. Olen suli, santlaager, lindprii kodanik, vargapoiss, kõik, mis te soovite. Olin seda juba ammu ennegi, kuningahärra, sest ma olen filosoof; et omnia in philosophia, omnes in philosophe) continentur nagu ise teate.» Santlaagrite kuningas kortsutas kulmu. «Kelleks sa mind, sõber, õige pead? Mis ungari juudi-murdes sa seal latrad? Ma ei mõista heebrea keelt. Ega bandiit olla tähenda, et pead juut olema. Ma ei varas-tagi enam, olen sellest kõrgemal, ma tapan. Kõrilõikaja? Jaa. Kukrulõikaja? Seda mitte!»
annaabi.ee 
