8. Mis on volitus? Kas volikiri võib olla ka suuline? Jah ____ Ei ___ 9. Tähtaeg (palun lahendage kaasus, varustage oma seisukoht viitega seadusesätte(te)le): Mis päevaks (st. nimetage kuupäev) peab tööandja esitama töötukassale avalduse töötaja (staazi koondamise päevaks üle 7 aasta) koondamishüvituse saamiseks, kui viimane tööpäev oli 24.05.2010. (vt Töötuskindl.seadus) 10. Nimetage ja kirjeldage lühidalt abielu varasuhete erinevad võimalused uue (01.07.2010 kehtima hakkava) perekonnaseaduse kohaselt! Digiloengul põhinevad küsimused: 1. Mis on õigusnorm (mõiste)? Kas seadus on õigusnorm? Jah ___ Ei ___ 2. Loetlege õigussuhte elemendid: 3. Kas abielu on õigussuhe? Jah___ Ei ___ , põhjendus: ____ Aga vabaabielu? Jah___, Ei ___, põhjendus:___ Kas vabaabileus ühiselt ostetud korter teeb kooselust õigussuhte? Jah___ Ei___
välismaalane esitab oma elukohariigi pädeva asutuse antud tunnistuse, mis kinnitab tema võimet kooseluleping sõlmida (muudatus rakendusaktides) Lapsed või lapsendamine Registreerunud elukaaslased ei saa lepingut sõlmides elukaaslase lapse või laste hooldusõigusi. Küll aga registreeritud ellukaaslane saab teha kohtule lapsendamistaotluse. Varalised õigused Kooselulepingut sõlmides peavad pooled otsustama, millise varasuhete liigi nad valivad (varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus). Lepitakse kokku ka muudes varalistes punktides, nt. Pärandamine või testament. Maarja Lepind Kooselulepingu lõetamine Kooselulepingu lõpetab poolte ühine kokkulepe , ühe surm või kohtuotsus. Lepingu lõpetamine toimub notari juures. Kui ei saavutata kokkulepet, siis sellisel juhul võib pörduda kohtusse. Allikas: https://www
regulatsioonist kõrvale kalduvad kokkulepped nähtavad ning see võib põhjustada talle tehingus ühe abikaasaga ootamatuid ja soovimatuid tagajärgi. Selliste üllatuste vältimiseks või vähendamiseks ongi kasutusele võetud abieluvararegister Valitud varasuhte liik hakkab kehtima alates abielu sõlmimisest. Endiselt säilib võimalus sõlmida abieluvaraleping, sellisel juhul kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Abikaasade varasuhete variandid Varaühisus - tekib poolte kokkuleppel, või juhul, kui abiellujad ei ole valinud abiellumisavaldusega varasuhet ega ole ka sõlminud abieluvaralepingut. Varaühisuse korral lähevad abikaasade ühisomandisse abielu kestel omandatud esemed ja muud varalised õigused. Varaühisusele kehtib ühisvara ühtsuse põhimõte, see tähendab, etabikaasade osad ühisvaras ei ole kindlaks määratud ning kumbki abikaasadest ei saa oma osa ühisvaras või üksikuid
seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel 1
Seejärel tehakse rahvastikuregistrisse abielukanne. Soovi korral saavad abiellujad selle kohta tõendi. Kui Eestis soovib abielu sõlmida välismaalane, peab ta lisaks tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus. Välisriigi elanik peab esitama ka abieluvõime tõendi selle kohta, et tema elukohariigi õiguse järgi ei ole abielu sõlmimiseks takistusi. Abieluavalduse esitamisel selgitab perekonnaseisuametnik abiellujatele varasuhete õiguslikku olemust ning asjaolu, et kui abiellujad oma valikut ei avalda, loetakse nende poolt valituks varaühisuse põhimõte. Valitud varasuhe registreeritakse abieluvararegistris ning abikaasad saavad sealt sellekohase teatise. Teadmisi abielu kohta Eestis on registreeritud abielu võimalik mehe ja naise vahel, kui mõlemad on vähemalt 18 aastat vanad. Erandjuhtudel võib abielluda vähemalt 15-aastane isik. Sellisel juhul on
õigustatuks. · Abielu lahutuse tagajärjed: · Abielu lõpeb kande tegemisel/otsuse jõustumisel · Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad ja tekivad uued: o Lahutuse üldised tagajärjed: a) perekonna eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 68), b)abielu ajal omandatud eluaseme tavalise sisustuse esemete jahamine o Lahutatud abikaasa ülalpidamine o Varasuhete lõppemisest tulenevad nõided: a) ühisvara jagamine(PKS §35, 37), b) vara juurdekasvu tasaarvetus (PKS § 44, 46) · Abielu lõppeb abikaasa surma hetkel · Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh: a) perekonna/abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb, b) varasuhe lõpeb · Tekivad nõuded pärimisõiguse alusel 8. Sugulusest tulenevad õigused ja kohustused
saa. Samuti ei saa pärast loobmunist ka pärandit vastu võtta. · Pärandist loobumise tähtaeg on 3 kuud. · Loobumise tähtaeg hakkab jooksma hetkset, kui pärija saab teada või pidi teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. · Kui pärija 3 kuu jooksul pärandi avanemisest pärandist loobumise avaldust ei tee, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. 80. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. Perekonnaõigus: õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Põhimõtted: · abikaasade võrdõiguslikkus; · vanemate võrdõiguslikkus; · laste võrdõiguslikkus; · lapse huvi ülimlikkus. Abielu sõlmimise eeldused: sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud
Vaieldakse: abielu üle, vara üle, laste üle. Igat asja(kriminaalkaristus jne.) kohtus lahendatakse keskmiselt 1 aasta. Kohtunik on kohustatud andma 6 kuulise leppimistähtaja. 6 kuulist tähtaega ei anta enam siis, kui paar on lahus elanud 2 aastat. · Perekonnanimi pärast abielu: 1. Võib jääda kandma abielu ajal kantud nime. 2. Võtta tagasi abielu eelne perekonnanimi. 3. Võtta tagasi enne esimest abiellumist kantud perekonnanimi. · Varasuhete valik: 1. Vara ühisus: ühisvara ja lahusus. Ühisvara on abielu jooksul soetatud vara. Ühisvara kasutatakse ja jagatakse kokkuleppeliselt. Ühisvara jagatakse pooleks. Lahusvara on vara, mis kuulub ainult ühele poolele(kõik asjad mida igapäeva elus oma tarbeks kasutab). Lahusvaraks on see vara, mis on saadud kingituseks või päranduseks abielu ajal. Need asjad, mis on enne abiellumist.mPärast abieluliste suhete lõppu saadud vara on lahusvara. 2. Vara lahusus
Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23) Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69) Vara kuuluvus: Seaduse järgi ainuomand Vara valitsemine: Seaduse järgi ainuvalitsemine Vastutus kolmanda isiku ees: Isiklik, v.a: PKS §18 Varasuhtest tulenevad nõuded: Puuduvad, v.a: Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23) Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69) Kokkuvõte ja varasuhete võrdlus Varasuhete üldjooned 21 Varasuhete eelised Varaühisus: Varalise sõltumatuse ja solidaarsuse tasakaal Mõlema abikaasa osalemine vara valitsemisel (sõltumata sissetulekust) Abikaasa kaitse varasuhte lõppedes Vara juurdekasvu tasaarvestus:
75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt;
piirangud teise abikaasa huve silmas pidades, vastutus kolmandatest isikutest võlausaldajate ees, samuti eeskirjad, millest tuleb lähtuda vara jagamisel varavahekorra lõppemise ajal. Ühisvara (abielu kestel omandatud vara) valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus kuulub abikaasadele võrdselt. Lahusvara on enne abiellumist abikaasa omandis olnud vara. Seadusega paika pandud varasuhete mudelist võivad abikaasad kõrvale kalduda abieluvaralepinguga. Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega. 9) Eestkoste ja hooldus. Eestkoste instituut seondub piiratud teovõimega isikute huvide kaitsega. Perekonnaõiguse kohaselt kohtu otsusega määratud eestkostja on piiratud teovõimega isiku esindaja. Lapse üle seatakse eestkoste, kui ta vanemad on surnud, tunnistatud teadmata
2 Perekonnaseaduse eelnõu (SE 55) seletuskiri. Arvutivõrgus 24.03.2020: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/982033c7-c2e1-2ce6-0479-ef2bf925488b/Perekonnaseadus/ Martiniga. Liinal tuleb arvestada sellega, et abielu eesmärk on olla üksteisega arvestav ja ka Martinil on õigus ühise eluasemega seotud küsimustes. Sõltuvalt sellest on seadusandja loonud kohustuse küsida ka teise abikaasa nõusolekut tehingutele, mis on seotud ühise eluasemega. 10. Kuidas ilmestuvad varasuhete erinevused siis, kui Liina ja Martin kavatsevad ka edaspidi soetada isiklikku vara ning midagi ka ühiselt? PKS-i kolmas peatükk abielu üldistest õiguslikest tagajärgedest kohaldub sõltumata varasuhtest. Antud peatükis hõlmatud sätted viitavad üheselt sellele, et abielu tähendab perekondlike väärtuste hoidmist läbi üksteisega arvestamise ning toetamise. Teisisõnu esmased kohustused, mis tagavad üksteise ja laste jätkusuutlikku ülalpidamist, ei erine varasuhte tõttu
§ 17. Kulutused perekonnale Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. 248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? (1) Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. 249. Mis on sugulus?
kohustada. Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades. 248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. Ühisvara.
kohtule esitamist. § 17. Kulutused perekonnale Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. 386. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted? (1) Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. (2) Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. (3) Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut. 387. Mis on sugulus?
annaabi.ee 
