moodustasid aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse kaotanud kreeklasi. Nendesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võis suvaliseslt ümber käia. Nende tapmine oli paljudes riikides keelatud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, kuna nad tegid kurnavama töö ära, võisid lihtkodanikud elada vabade ja täieõiguslike kodanikena. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst . Hellenismiperiood sai alguse Aleksander
aristokraadid (suurmaaomanikud), kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Riigimehed ja vaimuinimesed pärinesid aristokraatide seast. Aristokraatlike sõpruskondi hoidis kokku pidusöök ehk sümpoosion. Aristokraatiat iseloomustas konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse kaotanud kreeklasi. Nendesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võis suva järgi ümber käia. Nende tapmine oli paljudes riikides keelatud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, kuna nad tegid kurnavama töö ära võisid lihtkodanikud elada vabade ja täieõiguslike kodanikena.
Ülemkiht Ülemkihi moodustasid suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased- aristokraadid. Riigimehed ja vaimuinimesed- aristokraadid. Aristokraatide sõpruskonnad veetsid aega sümpoosionites (pidusöögid, koosjooming) Orjandus Ühiskond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati palju ja orjade arv aina kasvas. Enamik oli võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et barbarid ongi orjadeks loodud. Orjadesse suhtuti kui varandusse, tapmine oli paljudes linnriikides keelatud. Orjatööd kasutati pea kõikides eluvaldkondades. Orjad tegid kõige kurnavamat tööd Naise positsioon, abielu, perekond Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Naise koht oli kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi, abielu lepiti kokku peigmehe ja äia vahel. Abielu võis ka lahutada, sel juhul tuli naise kaasavara suguseltsile tagastada.
· kasvas elanikkonna arvukus · tekkisid linnad · kerkis esile rikas ülemkiht · taastusid tihedad sidemed välismaailma · käsitöölised võtsid üle idast mitmeid tehnilisi võtteid ja matkisid sealset kunstistiili Enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega. Eksisteeris jõukaid talupoegi. Käsitööliseid hinnati enamasti põlluharijatest madalamale seisusele jäävateks. Linnaelu tegelik keskus oli koosoleku- ja turuplats agoraa Orjadesse suhtuti kui varandusse, kellega käidi ümber oma suva järgi, kuid nende tapmine oli siiski paljudes linnriikides siiski keelatud. Aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naised kodanikuõigusteta, nad olid õiguslikult mingi mehe eestkoste all, käisid ainult usupidustustel, naise koht oli kodus, käisid vähe väljas. Kuros - alasti noormehe skulptuur (6.saj eKr) Kore riietatud neiu skulptuur
omanikud, kes oma tööga elatist hankisid, neid hinnati sageli põlluharijatest madalamalt, kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, kreeka aristokraatiat iseloomustab konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim, korraldati palju ühiseid pidusööke, orjatööd kasutati laialdaselt, enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud, orjadesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võib ükskõik kuidas ringi käia nende tapmine oli siiski keelatud, kuna orjad tegid ära suurema osa tööst, sai lihtrahvas elada vabamat elu, reeka ühiskond oli patriarhaalne naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe isa, abikaasa või mõne meessugulase eestkoste all, valikus elus osalesid naised suhteliselt vähe, käies vaid usupidustustel, reeklaste meelest oli naise koht kodus: mida vähem nad väljas käisid, seda parem,
mõistes kodutud)- kõigi nendega, kes pole olnud nii edukad, ent ometigi on osa usklike kogudusest ja Allahi jaoks sama väärtuslikud. Koraan ei hooli niivõrd kui palju almust antakse, vaid kuidas seda tehakse. Ülitähtis on inimese sisemine hoiak- heateost vaikimine on parem kui sellega kiitlemine. Tänapäeval on selle suurus umbkaudu 2,5 % aastasest tulust. Andjale on almus sama kasulik kui saajale, sest saab heastada enesekesksusest sugenevaid patte ja vastutustundetut suhtumist oma varandusse. "Pealmine käsi on parem kui alumine". Ühtlasi tagab see ühiskonna võrdsuse ja on omal moel kaitsevahend nii kommunismi kui ka kapitalismi vastu. Paastumine (saum) terve püha paastukuu (kuukalendri 9.kuu) ehk ramadaani ei tohi iga päev hommikust (siis kui silm juba teeb vahet mustal ja valgel lõngajupil) kuni õhtuni (kui silm mustal ja valgel lõngajupil enam vahet ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga
tõekspidamiste avaldamisele aristokraadid veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitilises elus korraldasid pidusööke ehk SÜMPOOSIONE 2.VABAD TALUPOJAD harisid maad 3.RENTNIKUD rentisid maad 4.KÄSITÖÖLISED teenisd elatist käsitööga enamikes riikides hinnati põlluhariatest madamalt mõnel pool olid kodanikuõigustest ilma jäetud 5.ORJAD neisse suhtuti kui varandusse kasutati pea kõigis valtkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenindajad jms abiline oma pere tööjõu kõrval neile jäeti kõige raskemad ja ebameeldivamad tööd 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Õpik lk. 100-101, vihik. PATRIARHAALNE ÜHISKOND – isa valitsuse alune, võimutäius kuulub meestele ja perekonna raames pereisale, naised on sageli üsna õigusetud naised käisid enamasti ainult usupidustustel
Linnades olid ülekaalus Maa rentnikud, linnaelanikud – põlluharijad , käsitöölised. ÜLEMKIHT : orjad ja sõltlased harisid nende põlde Tsivilisatsioon avaneb aristokraatide pilgu läbi Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad – liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist poliitilises elus. Konkurentsivaim – igaüks üritas olla parim riigiasjus, lahinguväljal ja rikkuses. ORJANDUS : usuti, et võõramaalased e. barbarid on loodud orjuseks. Orjadesse suhtuti kui varandusse. Neid kasutati põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jms. Orjapidajateks olid talupojad ja käsitöölised – st orjad olid neil abilisteks. ABIELU JA PEREKOND: . Naine oli mehe võimu all. Ühiskond oli patriarhaalne , naisel polnud kodanikuõigusi. Abielu eesmärk oli järglaste soetamine. Abielu lepiti äia ja peigmehe vahel kokku ning lahutus samamoodi. Suhted võisid jääda pinnapealseks. Rikkad mehed pidasid hetääre ( e. armuke ) . Tunded ei mänginud rolli
jumaluse auks ja elades vooruslikult · Aristokraatlik eluviis: o konkurentsivaim o väljapaistmissoov o aristokraatlikud sõpruskonnad o kodused pidusöögid (mehed, vein, jne) o kehaline ja vaimne arendamine · Orjandus: o orjatööd kasutati laialdaselt, orjade arv kasvas aja jooksul o enamik orjadest välismaalased o usuti, et barbarid ongi orjadeks loodud o orjadesse suhtuti kui varandusse, millega võidi suvalt ümber käia o orjatööd kasutati kõigis valdkondades: põllumajandus, käsitöö, koduteenija ... · Sport ja olümpiamängud o lihaseline keha o alasti sport o gümnaasionid tähtsad hariduskeskused o võistlused o olümpiamängud Zeusi auks o olümpiarahu o esimesed olümpiamängud 776 eKr o neid peeti iga nelja aasta tagant o osalesid ainult hellenid (ainult mehed) o naistele sinna pääs keelatud
Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat Tarka meest kiidetakse aga ka seadumuse eest, kiiduväärset osa seadumustest nimetamegi loomutäiuseks. (Nikom.eetika, 2007: 29) Aristoteles´e ,,Nikomachose eetika" I ja IV raamat -8- IV RAAMAT Seadumus seostub lahkemeelsusega. See näib olevat vahepealne selles suhtes, mis varandusse puutub. Varadeks nimetame kõike, mille väärtust saab mõõta rahaga. Raiskamine ja ihnsameelsus näitavad, et varadega seostub liialdamine ja puudulikkus. Omandi laostamine näib olevat nagu iseenda hukutamine: elamine sellest ju sõltubki. (Nikom.eetika, 2007:73,79 ) Lahkemeelseteks nimetatakse neid inimesi, kes annavad. Neid, kes ei võta, ei kiideta mitte lahkemeelsuse eest, vaid hoopis rohkem õigluse eest; neid, kes võtavad, ei kiideta aga üldse
*vanem eestikeelne kirjasõna 17sajandi alguses olid eesti keelsed trükised vaimuliku sisuga. 17-18sajandi Eestis oli paralleelselt käibel nii põhjaeesti kui ka lõunaeesti kirjakeel. Esimese eesti keele grammatika koostas 1637 aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrick Stahl. Ta sobitas eesti keele saksa keel reeglistikuga, mis jäi rahvakeelest kaugele. Mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl usuõpetuse raudvara. Toolased haritlased suhtusid eesti keelde kui varandusse. Peeti heaks kinkida mõni eestikeelne luuletus või kirjutada paar rida päevikusse. Eesti keele oskusega võis uhkeldada tudengiseltskonnas. Pulmades kasutati hellitusnimesi: linnupoeg, kana, magus liha. 1686aasatl ilmus välja lõunaeestikeelne piibliväljaanne Uus Testament. 1693Aastal ilmus ladinakeelne eesti keele grammatika, mis oli rohkem eesti keele pärane. Vana kirjavii oli kasutusel kuni 19sajandi keskpaigani. Pilet nr12
ning andamit koguda. Orjandus Kreeka ühsikond oli orjanduslik. Orjatööd kasutati laialdaselt ja orjade arv kasvas aja jooksul. Enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud. Paljud kreeklased uskusid, et võõramaalased ehk barbarid ongi orjuseks loodud. Kuid orjuses leidus hulgaliselt ka võlgade katteks vabaduse kaotanud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi võetud kreeklasi. Orjadesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võis oma suva järgi ümber käia. Nende tapmine oli paljudes linnriikides siiski keelatud. Orjatööd kasutati pea kõigis eluvaldkondades: põllumajanduses, käsitöös, koduteenijatena jne. Eriti palju orje töötas suurmajapidamistes, kuid ka keskmise jõukusega ja vaesemad inimesed – talupojad ja käsitöölised – olid sageli orjapidajad. Nad kasutasid orje peamiselt abilistena oma pereliikmete tööjõu kõrval
annaabi.ee 
