- , . - , , . - . . : - , - - - - . . : , . , - . - . - , . - . - . . - . - . " - ". - . , . 1520 . . (38 ) (3555 2). . (135 ). (144 ). -. . . "". . . - . - . P . , , . , . ! 9 08.12.2008
TARTU KESKLINNA KOOL Oskar Kurvits VII b klass SOOME Referaat Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2017 SISUKORD Selle referaadi teema valisin kuna Soome on meile üks lähimaid riike ja neil on palju sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas Venemaaga, läänes Rootsiga ja lõunas teisel pool Soome lahte Eestiga. Soome pealinnaks on Helsingsi alates 1812. aastast. Soome presidendiks on Sauli Niinistö. Soomes kasutatakse eurot ja Ida-Euroopa aega. Soome riigihümn on „Maamme“. .
Vapp tekkis seega hetkest, mil kilbil kujutatud pilti kasutati selle omaniku pitsatis teda või tema tiitlit tuvastatava embleemina. Kilbist sai vapp siis kui see muutus õigusasjaks. Pärast II maailmasõda asutati Belgia ja Prantsuse heraldikute algatusel Pariisis Rahvusvaheline Heraldika Akadeemia, mis pani aluse rahvusvahelisele koostööle. Tänu rahvusvahelisele koostööle jõudsid eri riikide juhtivad heraldikaajaloolased ühisele seisukohale, et vapist saab kõnelda alles 12. sajandi teisest poolest, sest alates sellest ajalisest piirist on võimalik vanimate Euroopa vappide järjepidevust tuvastada. Küsimusele, milline oli esimene vapp, otsitakse vastust jätkuvalt. Vapi tekkimine on lahutamatult seotud lääniõiguse arenemisega 12.-13. sajandil. Lääniõigust omasid valitsejad ja suurfeodaalid, kellede staatust väljendasid tiitlid nagu kuningas, hertsog ja krahv. 12. sajandi teisel poolel ja 13
Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutist kasutatakse riigipitsati, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ning muu riigivõimu teostava asutuse pitseris. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti seadustel ja Vabariigi Presidendi seadustel.Eesti riigivapp on üks vanimaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist, mille kasutamise õigus anti siinse maa isandateks saanud Taani kuningate poolt Tallinna linnale ja Harju-Viru 7 rüütelkonnale. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem Eestimaa hertsogiriigi, seejärel Eestimaa kubermangu vapi staatuse. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Need omadused sobisid iseloomustama ka noort Eesti Vabariiki
Projekti tegi Peterburi Kunstiakadeemia professor arhitekt Robert Gödicke, ehitustöid juhatas Peterburi Kunstiakadeemia kasvandik ja alates 1872. aastast Tallinnas arhitektina tegutsenud Nikolai Thamm vanem. Hoone valmis arvatavasti 1874. aastal. Historitsistliku peahoone dominant on pseudogooti vormis alt nelinurkne, ülalt kaheksatahuline neljakorruseline paekivist torn. Torni fassaadi ilmestava uhke portaali kohale oli kinnitatud Orlov-Davõdovite vapp deviisiga Fortitudine et constantia. Vapist on originaalina säilinud ümbritsev kartuss. Enam suvitajatele ruume välja ei üüritud ja mõisa kasutas krahvi perekond, kes suvitushooajaks sõitis koos teenijatega Marienbergi. Aastaringselt elasid mõisas vaid mõisavalitseja ja kärner oma abilistega. Lossiomanikel käis palju külalisi Peterburi kõrgemast seltskonnast, kelle hulgas olevat olnud ka tsaari perekonda kuuluvaid isikuid. Lossi ümber kujundati vabaplaneeringuga park
ratsanik Moskva vürstiriigi vapil. Niimoodi hakati Venemaal võrdselt kasutama mõlemat trikoloori. Ent juba 1883. aastal nõudis keiser Aleksander III, et erilistel puhkudel kasutataks eranditult valge-sini-punast riigilippu. Nii jäi see nõukogude võimu tulekuni 1917. aastal. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist valge-sini-punane riigilipp taastati. Valge värv sümboliseerib rahu, isamaad, õilsust, sinine usku ja ustavust, punane mehisust, võitlust kodumaa eest vere hinnaga. Venemaa vapist on teada, et XV sajandil oli Moskva suurvürstiriigi sümboliks Moskva kaitsepühak Georgios Võidukandja ( ): hobuse seljas istudes püüab kangelane odaga surmata lohet. Arvatakse, et kahepealise kotkaga vapi võttis kasutusele Moskva suurvürst Ivan III. Georgios Võidukandja sai siis koha kilbile kotka rinnal. XVII sajandil ilmus kotka parema jala külge valitsuskepp, vasaku jala külge aga riigiõun. 1726
Hertsogi tiitlivapist eristas seda kuningakroon. Vene ajal jätkati vapi kasutamist. Ametlikult kinnitati kolme leopardse lõviga kilp Eestimaa kubermangu vapiks 1856. aastal. Eestimaa rüütelkond kasutas Eestimaa hertsogi tiitlivappi. 19. sajandil hakati seda pidama rüütelkonnale kuuluvaks vapiks. Siis tekkiski spekulatiivne seletus Taani kuninga annetusest. Sellele ajalooliselt põhjendamata seletusele on viitanud mitmed Eesti vapist kirjutanud autorid. Eesti Vabariigi vappi otsiti kaua. Ajaloolisele vapile oli äge vastuseis pseudoajaloolistel põhjendustel, muuhulgas väideti, nagu oleks kolme lõviga vapp tuletatud ordumeister "Dreilöweni" nimest. Tehti palju kavandeid, millest kõige populaarsem oli Ado Vabbe kavand: punane kümneharuline täht sinisel kilbil. See kahest viisnurgast kokkupandud kujund sümboliseeris koidutähte ning pidi olema vastuvõetav kõigi maailmavaadete esindajatele.
sammuvat, otsavaatavat (passant gardant) lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutist kasutatakse riigipitsati, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ning muu riigivõimu teostava asutuse pitseris. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti seadustel ja Vabariigi Presidendi seadustel. Eesti riigivapp on üks vanimaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist, mille kasutamise õigus anti siinse maa isandateks saanud Taani kuningate poolt Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem Eestimaa hertsogiriigi, seejärel Eestimaa kubermangu vapi staatuse. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Need omadused sobisid iseloomustama ka noort Eesti Vabariiki. Eestimaa kubermangu
Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kujutist kasutatakse riigipitsati, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ning muu riigivõimu teostava asutuse pitseris. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti seadustel ja Vabariigi Presidendi seadustel. Eesti riigivapp on üks vanimaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist, mille kasutamise õigus anti siinse maa isandateks saanud Taani kuningate poolt Tallinna linnale ja Harju- Viru rüütelkonnale. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem Eestimaa hertsogiriigi, seejärel Eestimaa kubermangu vapi staatuse. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. Need omadused sobisid iseloomustama ka noort Eesti Vabariiki. Eestimaa kubermangu õigusjärglasena võeti üle ka tolle vapp, mille kohalt eemaldati
Tavaliselt on vapid reljeefsed. Vapi koostamiseks kasutatakse järgmisi värve: ehk heraldilisi tinktuure: metallvärvused kuld ja hõbe ( asendusvärvused on kollane ja valge). Põhivärvused on sinine, roheline, punane, must ja purpur. Sümboolikast: ristatud käed- ustavus, lõvi- jõud, mehisus, suuremeelsus, küünistega kivi hoidev kurg- valvsus. Eesti vapp-Eesti riigivapp on üks vanemaid ja kaunimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol Eesti Vabariigi sünniga 1918 tõstetati vapi küsimus ja kuulutati välja vapi konkurss. See aga kukkus läbi ja jäädi vana ajaloolise vapi juurde. Heraldikas nimetatakse vapilooma lõviks siis, kui tema pea on joonistatud profiilis, leopardiks aga siis, kui pea on joonistatud otsevaates. (Meie vapil on lõvi, nii on see ajalooliselt väljakujunenud ja kokku lepitud.) 19 juunil 1925 kinnitas riigikogu kavandi, kus
Loomad vapil reeglina isassed, lõvidel keel suust väljas, suud lahti. Leopard ja lõvi levinumad vapiloomad, heraldikas nimetatakse vapilooma lõviks siis kui tema pea on joonistatud profiilis, leopardiks aga siis kui pea on joonistatud otsavaatavana, linnud, fantastilised olendid, kroonid. 21. Eest Vabariigi vapi ja ühe linnavapi kujunemise lugu. Eesti riigivapp on üks vanimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina. Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal
Eesti riigivapp on üks vanimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja Harju Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina II Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal.
Eesti riigivapp on üks vanimaid Euroopas. Kolme sinise sammuva lõviga kuldne vapikilp põlvneb Taani kuninglikust vapist. Lõvi on heraldikas võimu ja vapruse, tugevuse ja õilsuse sümbol. XIII sajandil annetas Taani kuningas Valdemar II Tallinna linnale ja HarjuViru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi kasutamise õiguse. Rüütelkonna vapp kui kogu maad hõlmava korporatsiooni sümbol omandas hiljem 4. oktoobril 1788. Eestimaa hertsogiriigi, Eestimaa kubermangu vapi staatuse, mille kinnitas keisrinna Katariina II Vapp kehtis sellisena seisuste kaotamiseni 1920. aastal.
· Riigivapil on kaks kuju suur ja väike riigivapp. · Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus, väike riigivapp on põhiseadusliku riigivõimu tunnus. · Riigivapi kasutamise korda reguleerib riigivapi seadus. · Väiksel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi. · Suurel riigivapil ümbritsevad külgedelt ja alt vapikilpi kaks ristuvat kuldset tammeoksa. · Eesti riigivapi motiiv pärineb Taani kuninga vapist. · Riigikogu kinnitas riigivapi 19. juunil 1925. aastal. Taasiseseisvumiseajal on korrastatud riigivapi etalonkujutisi. · Riigivappi kasutatakse kujundus- ja turvaelemendina, samuti pitserites. EESTI RIIGIHÜMN · Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen.
» Siis tuli ta meeleheitlikule otsusele. Kui tal võimatu oli pääseda narride paavsti, Jehan Fourbeault' lippude, meiuokste kimpude, ilutulede ning paukude eest, kas siis parem pole julgelt otse peo südamesse tungida ja Greve'i platsile minna. «Vähemalt leian sealt,» mõtles ta, «ühe rõõmutule tukigi, et sooja saada, võin vahest suhugi pista mõne raasukese kolmest suurest suhkrust tehtud kuninglikust vapist, mis rahva jaoks linnapuhvetisse pidi välja pandama.» II. GREVE'I PLATS Tolleaegsest Greve'i platsist on säilinud ainult vaevalt märgatav jälg: veetlev tornike platsi põhjanurgas. Juba on sellelgi skulptuuride teravad piirjooned jämeda krohvi alla maetud, võib-olla kaob ta varsti täielikult selle uute pealekasvavate majade uputuse alla, mis nii kiiresti kõik Pariisi vanad fassaadid hävitab. Need, kes nagu meie iialgi Greve'i platsist üle ei lähe, heitmata kaastundmuse- ja
annaabi.ee 
