Märgi oma täisnimi, klass ja kuupäev. RETSENSIOONI HINDAMISKRITEERIUMID Hinne 5 Väga hea retsensioon on juhendile vastav; ülevaatlik, isikupärane, emotsionaalne ja huvitekitav; isiklikku arvamust ausalt avaldav ja põhjendav; informatiivne, analüüsiv, arutlev, võrdlev, kriitiline; koostatud muusikalist oskussõnavara kasutades (vastavat vanuseastmele); piisavalt konkreetne, eristades olulise mitteolulisest (põhirõhk muusikal); sisaldab lisamaterjale (viidatud) ning teemakohaseid illustratsioone; loogilise ülesehitusega, ladusa seotud tekstiga; korrektselt vormistatud, õigekirja vigadeta; esitatud õigeaegselt. Hinne 4 Hea retsensioon on juhendile vastav, võib esineda üksikuid puudusi; ülevaatlik, huvitekitav;
Retsensioon muusikalist "Minu veetlev leedi" 4. detsembril 2013 käisin Rahvusooperis Estonia vaatamas Frederick Loewe muusikali "Minu veetlev leedi". Etendus kestis 3 tundi ja 20 minutit ning sellel oli üks vaheaeg. "Minu veetleva leedi" laulutekstide autor on Alan Jay Lerner, kes on sündinud 1918. aastal New Yorgis rikaste vanemate lapsena ja saanud hariduse parimates koolides. Ta elu oli üsna muretu, kui välja arvata ülikoolis poksmisel kaotatud silm. Muusika on kirjutanud Frederick Loewe, kes tundis elu igasugusest, eriti aga rohkete ebaõnnestumiste perspektiivist. Loewe sündis 1904. aastal Viinis. 5-aastaselt hakkas Frederick (siis veel nimega Fritz) klaverit õppima ja 7-aastaselt komponeeris oma esimesed meloodiad. 1924. aastal saatis Fritz Löwe oma isa Ameerika-turneel ja otsustas sinna jäädagi. Paraku ei olnud ta Ühendriikides nii edukas kui Berliinis ja pidi kätt proovima erinevates ametides. Esimene kokkupuu...
võimetele ja vajadustele. Põhiainetes toimub epohiõpe. Lapsi ei hinnata kuni 9. klassini. Põhitähelepanu pööratakse õpetuse edasiandmise viisile ja protsessile ning vähem tulemusele. Arendatakse sotsiaalsust, oskust igaühe panusest lähtudes koos toimida ning tegutseda ühise eesmärgi nimel. Esiplaanil on kõik loomulik looduslikud materjalid, maitsed, inimhääle loomulik kõla, naturaalsed muusikahelid, harmoonilised värvid jne.Tähtis on, et igal vanuseastmel on oma ruum tema vanuseastmele sobiva värvilahendusega ning sisustusega. Waldorfpedagoogika eeldab kodu ja kooli tihedat koostööd.
mis vallutab igasuguse auditooriumi. Mahub harva tavalise orkestri või andsambli raamidesse. Eksperimenteerimise vaim on tugev, ta on sammuke ajast ees. Valdavalt kirjutanud vokaalsümf teoseid. Paljud neist lavakantaadid-mängud-ooperid. "Kuningas Oidipus ", "Prometheus", "Antigone", "Kuu", "Arukus", "Tark naine" jne. Sümf "kasvuhooned", sümf poeem "Monna Vanna". Olulised Monteverdi töötlused "Orpheus" ja "Ariadne".Muusika pedagoogika alaseid teoseid arvukalt igale vanuseastmele. Elutööks on 3osaline lavakantaat "Trionfi". 1847 "Carmina Burana", see on kõige kuulsam osa. Koosneb proloogist ja kolmset ulatuslikust pildist: "Varakevadel", "Kõrtsis", "Armuõnn" need jagunevad stseenideks. Kantakse ette lma vaheajata. 2osa "Catulli Carmina" 1943. põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial. 3osa "Trionfi de Aphrodite" 1951 viib meid antiikaja pulmatseremoonia juurde. Orff on valinud ökonoomse esitajate koosseisu: koor, solistid, 4 klaverit ja löökpillid. Hiljem seab
Vastavad 1719-aastased Noormees: ,,Kui ma tüdrukut armastan, siis ma tunnen, et tema võiks mu laste ema olla." Iga alapeatüki all on väljavõtted noorte arvamustest. Neid on vähemalt neli ja kõik need esindavad erinevaid arvamusi. Siit ka kasvatuslik ja väärtuslik õpetus. See näitab noortele, et kõik ei saagi olla üheselt mõistetav. Tuleb õppida arvestama kõikide inimeste mõttemaailmadega ja neid ka oskuslikult ära kasutada, näiteks meeskonnatöös. Lisaks motiveerib noori vanuseastmele omase väljendusviisi esitamine. Armastuse kolmnurga teooria Oluline on ka piltide ja illustreerivate jooniste lisamine. Aitab näha asjade seotust, kui see peaks jääma teksti sees selgusetuks. Lisaks ongi mõnel õppuril piltmälu, seega aitavad illustratsioonid neil õpitut meenutada. Esimesed armumised leiavad aset perioodil, mil inimese arusaam lähisuhtest on
vaevaga esitlusi, kõnesid ja tutvustusi Leelo Tungla kohta kõigile vanuseastmetele. Esitlus jäi koostamata, kuna materjali valik on lai ja sõltub vanuseastmest. Sain teada palju uut L.Tungla lapsepõlve, vanemate ning tema enda perekonna ja elukäigu kohta, sedagi, et ta meile nii lähedal elab. Ei teadnudki varem, et tema looming on nii mahukas. Arvasin, et ta on üksnes lastekirjanik, kuid selgub, et ta on kirjutanud igale vanuseastmele, ka täiskasvanuile, ning eestindanud mitmeid teiste rahvaste teoseid. Veel sain teada, et ta on lausa polüglott. Oma elus pole mul olnud au tuntud kirjanikku kohata, kuid vaadates tema fotosid, tundub ta olevat särav ja positiivne inimene. Vaatamata tuntusele kuidagi lihtne, soe ja armsalt vanaemalik. Ning üldse mitte nina püsti ajav. Otsides luuletaja kohta materjali, jäi pilk pidama lõigul, mis kinnitab minu muljet: ’’Leelo Tungal
tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset 4 pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Nii on laps pideva surve all, et ta võtaks omaks teatud kultuuriruumi käitumisviisi
Esimese eluaasta lõpul ja teise algul on lapse arengus hoogne toimingute harjutamise aeg. Laps õpib kõndima ning oma motoorikat valitsema. Selles eas vajab ta lakkamatult imetlemist, ta peab saama tunda, et ta on maailma kõige osavam, armsam ja parem laps. Eraldumis- ja individualiseerumisjärgu lõpupoole, kolmanda eluaasta lõpul tajub laps, et ta on iseseisev olend. Hakkab tekkima minakuvand ehk minapilt. Minakuvand tekib erisugustes, alati vanuseastmele tüüpilistes järkudes. Individualiseerumisjärgu esimene arengunäht on õppida nii head kui ka halba seostama sama, püsiva objektiga. Sümbiootilises, üksolemise järgus on lapse meelest kõik, nii tema ise, hoidja kui kogu maailm hea siis, kui vajadused on rahuldatud. Vastasel korral on kõik tervenisti paha. Hea ja halb enesetunne on lahutatud. Hiljemgi on ema veel kas hea või paha, ikka olenevalt sellest, kuidas ta lapse ootustele vastab
tähtsamaid kasvatusülesandeid. (Krull 2000: 137) 2. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimiseks nimetatakse kasvatustööd, mille eesmärgiks on õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamine. Lapsevanemate ja ka teiste täiskasvanute pakutav sotsiaalne arengukeskkond tuleneb vähem või rohkem teadvustatud ootustest laste arengule. Need ootused määravad enamasti ka kasvatuse iseloomu. Sellistest kasvatussuundumustest on eristatavad kaks suundumust: soorolli kujundamine ja vanuseastmele vastavate rollide täitmine. (Krull 2000: 137) Täiskasvanud kohtlevad poisse ja tüdrukuid sündimisest peale erinevalt ning koos sellega edastavad neile sõnumi, kuidas mees või naine peaks käituma. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusejoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Nii on laps pideva surve all, et ta võtaks omaks teatud kultuuriruumi käitumisviisi
IQ alla 70 tähendab debiilsust, üle 130 erakordselt kõrget taset. EE, 3. kd, lk. 649 (1988) Intelligentsuskvoot IQ. Binet eeldas, et intelligentsus areneb aastatega kuni inimese küpsemiseni. Seepärast ei saa näiteks 6-aastast last intellektuaalse taseme poolest võrrelda 9-aastasega, see ei väljendu mitte üksnes konkreetsetes teadmistes, vaid ka selles, et vanem laps on taiplikum ja terasem. Koostati komplekt testülesandeid, selle igale vanuseastmele ette nähtud osas olid ülesanded, millega vastavas vanuses lapsed olid eelnevalt testi koostamise ajal keskelt läbi hakkama saanud. Eale vastavast testist jäeti välja need ülesanded, millele suutsid vastata sellest east nooremad lapsed. Lapse intelligentsuse määramiseks tehti aste-astmelt kindlaks kui kõrgele testitav laps jõuab, enne kui ülesanded kujunevad talle liiga rasketeks. Saavutatud tase määras lapse intelligentsusvanuse MA (mental age). Kui näiteks
milles laps elab, omandatud sotsiaalne kogemus. Definatsioon - Sotsiaalne areng kindlustab lastel ühiskondlikuks kooseluks vajalike oskuste ja pädevuste kujunemise. Sots. Arengut mõjutavad kasvukeskkond, ümbritsevad inimesed, geenid. Sotsialiseerimise sihipärasus ja arendusülesanded. Kasvatuse iseloomu määravad suures osas täiskasvanute ootused laste soorolli kujunemisele ja vanuseastmele vastavate rollide täitmisele. Nii soorolli omandamine kui ka paljude teiste isiksusjoonte kujunemine toimub järk-järgult keerulisemaks muutuvate sotsiaalset pädevust eeldavate ülesannetega toimetuleku õppimisena. Täiskasvanuil on tavaliselt küllalt selge ettekujutus, milleks peab mingis vanuses normaalselt arenenud laps võimeline olema. Ka lapsed ise võtavad selliseid arendusülesandeid väga tõsiselt ja püüavad toimida täiskasvanute ootuste kohaselt
l. Millest tulenevad murdeea raskused 1.1. Murdeea raskused kui sünnipärane paratamatus On öeldud, et murdeiga on tähtis kui iseseisvumise, minakuvandi loomise ja eneseväärikuse arenemise aeg, aga ka kui moraalireeglite ja eetiliste väärtushinnangute kujunemise aeg. Need arengunähtused omandavad üha selgemaid jooni ja kasvataja saab neid suunata, kohandades põhimõtteid, mis on toodud seoses lapse varasemate vanuseastmele arengunähtustega. Tuleb üksnes arvesse võtta, et murdeealise vajadus ise otsustada muutub järjest tugevamaks. Tavapäraselt on murdeiga vaadeldud kui tugeva kehalise ja psüühilise arengu ajajärku, millal vanemate ja laste või laste ja keskkonna suhetes ilmnevad vastuolud on vältimatud. Murdeea kasvuraskusi on peetud sel ajal toimuva kiire kehalise arengu tagajärjeks.
annaabi.ee 
